Sirvi Märksõna "digipädevus" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 75

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
5-7aastaste laste digivahendite kasutamine ja lastevanemate vajadus toe järele oma lapse suunamisel digivahendite kasutamisel lastevanemate hinnangul
(Tartu Ülikool, 2021) Mäeste, Annabel; Nelis, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alushariduse õpetajate valmisolek digitaalse õppevara loomiseks ja jagamiseks
(Tartu Ülikooli Narva Kolledž, 2020) Alu, Margit; Viin, Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Analysis of eTwinning Projects Related to Informatics
(Tartu Ülikool, 2024) Bork, Liina; Luik, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
The purpose of this master’s thesis is to determine how informatics is implemented in Estonian schools through eTwinning projects in the year 2022-2023. During this process, projects in the eTwinning TwinSpace environment were studied, with the final sample consisting 37 projects. The collected data included general information about the projects, the use of digital competence and informatics competence in informatics projects and the use of information and communication technology tools and resources during the projects, categorized according to their main functions. Data analysis was conducted using descriptive statistics and quantitative methods, with Microsoft Excel used to support the interpretation of results and drawing of conclusions. The research showed that eTwinning projects involving informatics were carried out in several counties and various educational institutions in Estonia, with a primary focus on developing digital competencies. Although a variety of digital tools were used in the projects, the integration of computer science competencies was modest, particulary in schools where computer science was not part of the curriculum. The author of the thesis recommends that future efforts focus more on competencies of informatics and that additional training be provided to teaches to improve the integration of computer science into eTwinning projects.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Avalike teenuste kättesaadavus e-töötukassa näitel
(Tartu Ülikool, 2023) Nepste, Gregor; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Bakalaureusetöö „Avalike teenuste kättesaadavus e-Töötukassa näitel“ eesmärgiks on analüüsida, kuidas ja mil määral tagab riik avalike hüvede kättesaadavust e-Töötukassa kaudu. Töötukassa peamine sihtgrupp on organisatsiooni statistika järgi Harjumaalt väljaspool elavad põhiharidusega lihttöölised, kelle digitaalsed oskused on vähesed. Kuna riik soovib aina enam suunata ühiskonnaliikmeid e-teenuseid kasutama, asendades sellega füüsiliselt pakutavaid teenuseid, siis tuleneb sellest Töötukassa sihtgrupi oskuseid arvesse võttes tehniline barjäär ehk tõhususemõjususe dilemma. Dilemma tekkimist aitab aga potentsiaalselt vältida disainmõtlemine, mille eesmärk on innovatsioonimudelina teenuse disainimine lähtuvalt lõppkasutaja vajadustest ja oskustest. Valideerimaks probleemi olemasolu, analüüsitakse antud bakalaureusetöös e-Töötukassa disainipõhimõtteid vastavalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigi Infosüsteemi Ameti sedastatud seitsmele soovitustele. Antud soovitused on riigi poolt sõnastatud nõudmised e-teenuste arendamiseks ning sätestavad riigipoolsed e-teenustega seotud standardid. Analüüsi läbiviimiseks kasutatakse kvalitatiivse analüüsi tegevusuuringut, mille abil võrreldakse e-Töötukassa kolme teenust kirja pandud soovitustega. Teenused, mida iseteeninduskeskkonnas uuritakse, on järgmised: koolituskeskkond, tööotsingu portaal ja arvelevõtmine. Kuna Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigi Infosüsteemi Ameti seitsmest soovitusest neli on implementeeritavad platvormiüleselt, analüüsitakse iseteeninduskeskkonda järgmise kolme soovituse najal: teenuse automatiseeritus, teenuse kättesaadavus ja teenuse kasutamise lihtsus. Analüüsi läbiviimisel võetakse arvesse Töötukassa peamise sihtgrupi väheseid digitaalseid oskuseid. Töö lõpus pakutakse saadud tulemuste põhjal ettepanekuid, kuidas disainmõtlemine võiks teenuseid paremaks muuta; ettepanekuid põhjendatakse olemasolevate uuringute ja statistikaga. Bakalaureusetöö annab tervikliku arusaama e-Töötukassa tõhususe-mõjususe dilemmast, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigi Infosüsteemi Ameti juhiste võimekusest dilemmat tuvastada ning disainmõtlemise rakendamise potentsiaalist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Challenges of implementation of digital literacy through science and maths subjects in the context of new curriculum in Latvia
(Tartu Ülikool, 2022) Lāce-Jeruma, Līga; Bedi, Innocent Kwame, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Creating activities and materials for teaching American studies
(Tartu Ülikool, 2021) Talviste, Eliseta; Marling, Raili, juhendaja; Tartu Ülikool. Anglistika osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
The present thesis aims to analyze the creation of activities and materials for an American Studies CLIL course. The issue of culture lessons being rather passive and not engaging for high school learners urged the author to create a whole new course and design activities for active culture learning.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Design and evaluation of a teacher training service to develop teachers' digital competences
(Tartu Ülikool, 2019) Lutška, Olga; Siiman, Leo Aleksander, supervisor; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Digioskuste õpetamine eakatele: juhtumianalüüs õppimiseksperimendi pilootkatse põhjal
(Tartu Ülikool, 2025) Seedur, Hanna; Liin, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Antud uuringu eesmärk oli Kadri Leetmaa eestvedamisel läbiviidava projekti „Nutika ühiskonna avaram ümbermõtestamine: targa maaelu koosloome vananeva elanikkonnaga piirkondades“ õppimiseksperimendi piloteerimine ning võimalike takistuste, piirangute ja probleemide leidmine. Teiseks eesmärgiks oli arendada pilootsekkumise kaudu uuritava digioskusi ning kontrollida seega järgmiseid hüpoteese: (1) õppeprogrammi läbimise tulemusena paranevad osaleja digioskused; (2) õppeprogrammis osalemise tulemusena suureneb osaleja heaolu ja väheneb üksilduse tunne. Pilootsekkumine viidi läbi ühe väheste digioskustega 79-aastase naise peal, kasutades digioskusi õpetavaid prototüüp-videoloenguid. Kõik tähelepanekud videoloengute ning üldiselt sekkumise kohta said edastatud uurimisgrupile ning nende abil arendati välja päris sekkumine. Õppeprogrammi läbides paranesid uuritava digioskused nii tema enda hinnangul kui ka uuringule eelnenud ja järgnenud digioskuste küsimustike vastuste võrdluses ning suurenes ka WHO-5 Heaolu Indeksi küsimustiku kohaselt heaolu.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Digipädevuse ja informaatikaõppe haldamise süsteemi loomine Elva Gümnaasiumi näitel
(Tartu Ülikool, 2023) Talv, Alari; Saadjärv, Riin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Digipädevuse ning järjest enam ka erineval tasemel informaatika alaste teadmiste ja oskuste olemasolu on tänapäeval ja eriti tulevikus väga olulise tähtsusega. Tööturul edukaks hakkamasaamiseks on lisaks vaja osata ka erinevate valdkondade teadmisi kombineerida. Selle kõige saavutamiseks on vajalik järjepidev, terviklik ja süsteemne lähenemine alates 1. klassist. Käesolevas töös lähenetakse teemale läbi konkreetse kooli (Elva Gümnaasium). Peamine probleem seisneb selles, et puudub perspektiivi ja süsteemi arenduse seisukohast oluline terviklik ülevaade digipädevuse ja informaatika õpetamise sisust läbi kooli- ja klassiastmete. Töö eesmärgiks on luua süsteem, mis hõlmab digipädevuse ja informaatikaga seotud õpiväljundeid ja teemasid ning võimaldab arvet pidada igasse kooli- ja klassiastmesse valitud õpiväljundite ja teemade üle.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Digipädevusi arendava õpimängu “Häkkerite lahing” loomine
(Tartu Ülikool, 2019) Poudel, Diana; Murumaa-Mengel, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva magistritöö raames valmis hariv ja lõbus õpimäng „Häkkerite lahing“, mille eesmärgiks on õpetada vajalikke digipädevusi alg- ja põhikoolis käivatele noortele. Mängu küsimuste koostamisel lähtuti eelkõige Livingstone jt (2014) ja Lorenzi (2017) töödes välja toodud ohtudest ning DigComp digipädevuste raamistuses (Kluzer ja Pujol Priego, 2018) välja toodud oskustest ja teadmistest. Tegu on õpimänguga, kus tavalise lauamängu elemente on rakendatud hariduslike eesmärkide saavutamiseks. Mäng koosneb 12 tegelaskaardist (Lisa 2), mille on loonud tunnustatud Eest lasteraamatute illustraator Marja-Liisa Plats ning 150 kaitsekaardist (Lisa 3), mis on jaotatud viieks tasemeks. Lisaks on mängus kasutusel paha häkkeri tegevust kajastavad artefaktid: täringud ning pahavaražetoonid. Mängu on testitud nii koolitunnis kui väljaspool seda ning selle tulemusena võib kindlalt väita, et mäng motiveerib lapsi uusi teadmisi õppima ning aitab kaasa diskussiooni tekkele erinevate olukordade üle internetis. Mäng antakse välja 2019. aasta sügiseks kasutades osaliselt ühisrahastust ning osaliselt koostööd Telia Eesti AS Suurima Julguse algatusega. Ma väga loodan, et sellest magistritööst on tulevikus abi nendel, kes plaanivad mõnd õpimängu luua. Minu enda jaoks oli see protsess juba väga hariv ja lõbus väljakutse ning loodan, et mäng pakub uusi teadmisi ja mängurõõmu tuhandetele Eesti lastele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Digipädevuste arendamine Tartu Ülikooli Narva kolledži õppekava "Ettevõtlus ja digilahendused" näitel
(Tartu Ülikooli Narva kolledž, 2025) Miroshkina, Tatjana; Rootamm-Valter, Jelena, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Digipädevuste testi arendamine toidutehnoloogia kutseõpilastele
(Tartu Ülikool, 2021) Parts, Tarmo; Mäeots, Mario, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Digipedagoogika põhimõtete rakendamine distantsõppe perioodil 2. klassi üldõpetuse näitel
(Tartu Ülikool, 2020) Kaukes, Kelly; Mäeots, Mario, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Digiriigi staatus kui vahend Eesti rahvusvaheliste eesmärkide saavutamiseks: Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise näitel
(Tartu Ülikool, 2023) Krause, Kristiina; Talving, Liisa, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Bakalaureusetöö uurib Eesti digiriigi staatuse rakendamist rahvusvaheliste eesmärkide saavutamisel. Töö eesmärk on luua arusaam, kuidas on Eesti oma digiriigi olemust ning seeläbi rahvusvahelist staatust kujundanud ja siduda see teadmisega, kuidas on see tegevus toetanud riigi rahvusvaheliste huvide tagamist. Täpsemalt võtab töö vaatluse alla Eesti tegevuse Euroopa Liidu (EL-i) Nõukogu eesistujariigina 2017. aastal. Uurimuse keskseks hüpoteesiks on, et Eesti on olnud edukas digiriigi staatuse loomisel, mis on tõstnud riigi rahvusvahelist mainet ning seeläbi aidanud kaasa Eesti strateegiliste eesmärkide saavutamisele. Ekspertintervjuudel ja avalikel dokumentidel põhineva kvalitatiivse sisuanalüüsi tulemusena leiti, et digiriigi staatuse ehitamine on olnud Eesti jaoks edukas riiklike huvide tagamise vahend. Efektiivse digitaliseeritud riigi loomine on kujundanud Eestile rahvusvaheliselt positiivse maine, mis võimaldas Eestil tuua digiteemad EL-i Nõukogu eesistumise jooksul liidu keskseks fookuseks ning nendega seotud seadusandlikku protsessi kiirendada. Digiriigi staatus on toetanud EL-i digipöörde toimumist, juhtides tähelepanu olulistele teemadele nagu andmete vaba liikumine ja küberturve ning tugevdanud Eesti kui tunnustatud ja mõjuka digivaldkonna eksperdi staatust.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Digitaalne kirjaoskus ja viisid selle hindamiseks
(Tartu Ülikool, 2020) Põder, Karl Robert; Mäeots, Mario, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Digitaalselt aktiivsete koolide pedagoogilise personali kirjeldused ja soovitused digipädevuste arendamisest
(Tartu Ülikool, 2019) Parts, Pille-Riin; Luik, Piret, juhendaja; Taimalu, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Digivahendite kasutamine käsitöötundides: võimalused ja väljakutsed õpilaste digipädevuse arendamiseks õpetajate kogemuse põhjal
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2024) Kõverik, Riina; Rannastu-Avalos, Meeli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kunstide ja tehnoloogia õpetaja
The main goal of this theses is to determine which digital tools, web-based solutions and digital study materials teachers are using for teaching handicrafts, how they are integrating these tools while teaching, and to identify the main obstacles they are facing. In addition, the thesis analyzes the digital skills taught to and developed by students, based on the model of digital competence. The study was conducted mainly based on a quantitative model using data collected from a questionnaire, but also integrates some qualitative elements. It was discovered that handicraft teachers are mainly using traditional digital tools, and that mobile phones have become important tools to diversify educational activities. The chosen digital tools are typically based on personal experience to convey the content of the subject, using educational videos, images, and presentations. The most popular platforms are Pinterest and YouTube. A lack of time, availability of modernized digital materials, the teachers’ own attitude to digital tools, and the lack of technical specialists in schools were identified as impeding factors. Leveraging the digital copetency model, handicraft class teachers develop students’ skills most in searching, browsing and filtering data, information and digital content, followed by communicating using digital technology, and creating digital content. The least taught skill is programming.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eakate digipädevus igapäevaelu toetavate e-teenuste kasutamisel Pärnu linna näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2023) Kroon, Hedi; Õun, Kandela, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Sotsiaaltöö korralduse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eakate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendite kasutamise tundmused ja kogemused
(Tartu Ülikool, 2023) Kriisa, Laura; Linno, Merle, juhendaja; Adamsoo, Karl Gustav, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eakate klientide toetamine internetipanga kasutamisel infoliini töötajate abil Swedbank AS näitel
(Tartu Ülikooli Narva kolledž, 2025) Amelina, Jevgenia; Rootamm-Valter, Jelena, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond