Sirvi Märksõna "disain" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 25

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Andmelao disain ja arendus Aktsiaselts Kihnu Veeteed näitel
(Tartu Ülikool, 2024) Kurg, Silver; Raun, Kristo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
The aim of this master's thesis is to provide the reader with a comprehensive overview of data warehousing architecture and modelling. The practical part of the study focuses on organizing the initial data of AS Kihnu Veeteed and designing and developing a data ware-house based on it. As a result, the data will be consolidated into a unified data warehouse, and the desired reports will be created for the client, utilizing the capabilities of the data warehouse.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Avalike teenuste kättesaadavus e-töötukassa näitel
(Tartu Ülikool, 2023) Nepste, Gregor; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Bakalaureusetöö „Avalike teenuste kättesaadavus e-Töötukassa näitel“ eesmärgiks on analüüsida, kuidas ja mil määral tagab riik avalike hüvede kättesaadavust e-Töötukassa kaudu. Töötukassa peamine sihtgrupp on organisatsiooni statistika järgi Harjumaalt väljaspool elavad põhiharidusega lihttöölised, kelle digitaalsed oskused on vähesed. Kuna riik soovib aina enam suunata ühiskonnaliikmeid e-teenuseid kasutama, asendades sellega füüsiliselt pakutavaid teenuseid, siis tuleneb sellest Töötukassa sihtgrupi oskuseid arvesse võttes tehniline barjäär ehk tõhususemõjususe dilemma. Dilemma tekkimist aitab aga potentsiaalselt vältida disainmõtlemine, mille eesmärk on innovatsioonimudelina teenuse disainimine lähtuvalt lõppkasutaja vajadustest ja oskustest. Valideerimaks probleemi olemasolu, analüüsitakse antud bakalaureusetöös e-Töötukassa disainipõhimõtteid vastavalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigi Infosüsteemi Ameti sedastatud seitsmele soovitustele. Antud soovitused on riigi poolt sõnastatud nõudmised e-teenuste arendamiseks ning sätestavad riigipoolsed e-teenustega seotud standardid. Analüüsi läbiviimiseks kasutatakse kvalitatiivse analüüsi tegevusuuringut, mille abil võrreldakse e-Töötukassa kolme teenust kirja pandud soovitustega. Teenused, mida iseteeninduskeskkonnas uuritakse, on järgmised: koolituskeskkond, tööotsingu portaal ja arvelevõtmine. Kuna Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigi Infosüsteemi Ameti seitsmest soovitusest neli on implementeeritavad platvormiüleselt, analüüsitakse iseteeninduskeskkonda järgmise kolme soovituse najal: teenuse automatiseeritus, teenuse kättesaadavus ja teenuse kasutamise lihtsus. Analüüsi läbiviimisel võetakse arvesse Töötukassa peamise sihtgrupi väheseid digitaalseid oskuseid. Töö lõpus pakutakse saadud tulemuste põhjal ettepanekuid, kuidas disainmõtlemine võiks teenuseid paremaks muuta; ettepanekuid põhjendatakse olemasolevate uuringute ja statistikaga. Bakalaureusetöö annab tervikliku arusaama e-Töötukassa tõhususe-mõjususe dilemmast, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigi Infosüsteemi Ameti juhiste võimekusest dilemmat tuvastada ning disainmõtlemise rakendamise potentsiaalist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Digitaalsete mängustamisvõtete rakendamine organisatsioonisisestes protsessides – Eesti organisatsioonide kogemused ja praktikad
(Tartu Ülikool, 2024) Kört, Kristiine; Siibak, Andra, juhendaja; Tartu Üikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Disainilahenduse kaitse 3d-printimise tehnoloogia tingimustes
(Tartu Ülikool, 2021) Madi, Kairi; Lepik, Gea, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Eraõiguse osakond
listelement.badge.access-status Embargo ,
Disainilahenduse õiguskaitse Siseturu Ühtlustamise Ameti praktika näitel
(Tartu Ülikool, 2010) Mark, Kristjan; Kelli, Aleksei, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Disainipõhise loodusteaduste õppe rakendamine 8. klassi keemiatundides "Limonaadi tehnoloogia" mooduli näite
(Tartu Ülikool, 2019) Kõlamets, Lauri; Vaino, Katrin, juhendaja; Rannastu, Meeli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Disainiprojektide tulemuslikkuse hindamine Euroopa disainiauhindade kriteeriumite näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž, 2016) Lobjakas, Merili; Mihhailova, Gerda, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Ettevõtlusosakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Disaintoote turundamine Stuudio Nahk näitel
(Tartu Ülikool, 2013) Raie, Kerttu; Keller, Margit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Oma bakalaureusetöös uurisin Stuudio Nahk juhtumi põhjal, milline on ühe disainettevõtte kujunemise protsess ning millised praktikate kompleksid esile tulevad. Uurimismeetoditena kasutasin tegevusuuringut ning süvaintervjuud. Töö alguses andsin ülevaate disaini defineerimisega seotud problemaatikast ning disaini olukorrast Eestis. Lisaks käsitlesin erinevaid disaini ja selle turundamisega seotud kontseptsioone. Disaini võib näha nii protsessi kui tulemusena, kuid mõlemal juhul neil seos reaalsete igapäevaste praktikatega. Disaini puhul ei piisa ainult efektsest väljanägemisest, oluline on ka funktsionaalsus. Seetõttu pööratakse järjest rohkem tähelepanu lisaväärtuse loomisele. Disain toimib ka iseseisvalt kommunikatsioonina, see on ühteaegu nii sõnum kui meedium. Kuid et jõuda soovitud sihtrühmani peavad ettevõtted leidma oma toodete turundamiseks kõige sobivamad kanalid. Kuna disainis on oluline kasutajakesksus, siis tuleks seda arvestada ka turunduses. Seetõttu peetakse disaini kommunikeerimiseks kõige sobivamaks niši- ja suhteturunduse ning teenusedisaini kontseptsioone. Nende abil on kõige tõenäolisem luua kliendikeskne kultuur, kus on oluline kliendile terviklahenduse pakkumine. Internet on tänapäeval üks olulisemaid kanaleid, seega on selle kasutamine möödapääsmatu. Kuigi personaalses suhtluses nähakse suurt eelist ja lisaväärtust, siis oluline on meeldivat ostu- ja suhtluskogemust klientidele pakkuda ka interneti vahendusel. Eestis on disainivaldkonnaga tihedalt seotus käsitöövaldkond, kuna paljud Eesti disainerid valmistavad oma toodangu käsitsi. Reeglina on tegu mikroettevõtetega, mille toomisvõimekus on väike. Väikeettevõtete turundamisel võib muutuda probleemiks see, et tihtipeale võrdsustatakse disainerit ja toodet ehk disaineri nimi ja kompetents on see, mida tegelikult turundatakse. See võib tekitada vastuolusid loomingu ja nö kommertsi, müügi vahel. Stuudio Nahk näide illustreerib hästi Eesti disainivaldkonna ettevõtluse alaseid suundumusi ja probleeme. Töö empiirilises osas tuli välja, et ettevõttega seonduvaid praktikaid mõjutavad suures osas disaineri enda tõekspidamised ja hoiakud. Loomingu kõrval tähtsustatakse ka müüki ning tarbijate harimist. Raskusi põhjustavad disainiettevõttele väikesed tootmismahud, samuti on tarbijate usalduse võitmine alustavale ettevõttele keeruline. Uurimusest tuli välja ka see, et alustav väikeettevõte võib hoida madalamat profiili, sest kardab end üle eksponeerida. Samuti ollakse enda defineerimises ebakindlad. Teadlikult välditakse mõningaid termineid, kuid samas ei osata oma väärtuspakkumist ja olemust sõnastada. Tervisealase lisaväärtusega toodete puhul on oluline spetsialistide kaasamine. Tarbijate kaasamine jääb turu-uuringute ja tagasiside tasemele. Samas võimaldab ettevõtte väiksus ja paindlikkus tarbijatele individuaalselt läheneda. Antud juhtumile on iseloomulik, et erinevad praktikad on kõik omavahel seotud ning mõjutavad üksteist. Finantsilistel kaalutlustel valmistatakse ainult näidistooted. Hiljem valmistatakse tooteid klientide tellimuste peale. Samamoodi avaldab see mõju turundusele – kasutatakse lihtsaid, kvaliteetseid ning võimalikult kulu-efektiivseid lahendusi ning palju panustatakse inimkapitalile. Omavahel on seotud ka tootmis- ja disainipraktikad ning turunduspraktikad. Väga palju kasutatakse disaini kommunikatsiooniga ja seega on olulisem turundusmaterjalide visuaalne pool kui tekstiline pool.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Käsitöö õpetaja arusaamad käsitööeseme kavandamisest enne ja pärast teoreetiliste teadmiste omandamist
(Tartu Ülikool, 2015) Kolbakov, Karin; Vaas, Irja, juhendaja; Uibu, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kirjastiil kui sõnumikandja brändi imago konstrueerimisel
(Tartu Ülikool, 2014) Varik, Mart; Salupere, Silvi, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut
listelement.badge.access-status Embargo ,
Kultuuriloo- ja disainiprojekt "Kultuuriloo lauamäng" gümnaasiumi üldkunsti I kursuse raames
(Tartu Ülikool, 2013) Mändmaa, Monika; Viirpalu, Piret, juhendaja
listelement.badge.access-status Embargo ,
Kunstiõpetuse õpetajate ainedidaktilisest valmidusest disainiõppe läbiviimisel
(Tartu Ülikool, 2012) Altpere, Keret; Viirpalu, Piret, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Loovmajandusliku üksikettevõtte rahvusvahelistumise võimalused ATLM Design OÜ näitel
(Tartu Ülikool, 2016) Kaur, Kerda; Roolaht, Tõnu, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Muhu punutud toolipõhjadest inspireeritud multifunktsionaalsete istmete komplekt
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2015) Pedak, Enelin; Tomberg, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Lõputöö Muhu punutud toolipõhjadest inspireeritud multifunktsionaalsete istmete komplekt uurib inspiratsiooniallikana Eesti Vabaõhumuuseumis olevaid Muhu punutud põhjadega toole. Uurimisel pöörasin tähelepanu toolipõhjade mustritele. Jälgisin vitste punumise tehnilisi võtteid ning lõime ja sissekoe vahekorda. Minu lõputöö praktilise osa käigus valmis multifunktsionaalsete istmete komplekti esimene prototüüp, mille ühel küljel asuv arvutitelgedel kootud kangas on inspireeritud Muhu punutud toolipõhjadest. Minu eesmärgiks on ühendada puit ja tekstiil üheks multifunktsonaalseks tootearenduslikuks mööbliesemeks, mis on sobilik nii modernsesse kui traditsioonilisse ruumi. Lõputöö kirjalik osa koosneb kahest peatükist. Esimeses käsitlen tooli levikut ja funktsiooni Eesti aladel ning kirjeldan Muhu toolide eripärasid. Lisaks selgitan punutud toolipõhjade ja Muhu tekstiilesemete seost. Uurisin inspiratsiooniallikana SA Eesti Vabaõhumuuseumi esemekogus 12 punutud põhjadega tooli. Teises peatükis kirjeldan Muhu punutud toolipõhjadest inspireeritud multifunktsionaalsete istmete komplekti ideed ja tööprotsessi.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Pakendi disaini mõju selle tajutavale suurusele
(Tartu Ülikool, 2015) Meizner, Merike; Mehine, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Pakendi disaini seos tarbijate tähelepanu ja eelistustega veebipoes
(Tartu Ülikool, 2017) Suure, Siim; Pentus, Kristian, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Pakendielementide mõju tarbijate ostukavatsusele pesupesemisvahendite näitel
(Tartu Ülikool, 2019) Kork, Dagmar; Aidla, Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Parandamiserand disainiõiguses: kas vajalik, põhjendatud ja proportsionaalne meede tööstusdisainilahenduse omanike ainuõiguste piiramiseks?
(Tartu Ülikool, 2025-06-19) Maksing, Johanna; Kelli, Aleksei, juhendaja; Värv, Age, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond. Eraõiguse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Soovitused tehnoloogiaõpetuse osaoskuse ,,disain ja joonestamine“ sisus ja õpitulemustes
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2022) Kobolt, Katrin; Soobik, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kunstide ja tehnoloogia õpetaja
Magistritöö tutvustab tehnoloogia arengu üldsuundi, mille üheks oluliseks osaks on joonestamis- ja modelleerimisalaste oskuste kaasajastamine ning disainmõtlemise arendamine. Magistritöö eesmärgiks on täiendada osaoskust disain ja joonestamine uue sisu ja õpitulemustega (II ja III kooliaste), mis baseeruvad küsitluste tulemustel. Saadud tulemused peaksid arendama igakülgselt õpilaste tehnoloogilist kirjaoskust. Uurimistöö läbiviimiseks valiti kvalitatiivne andmekogumise meetod. Soovituslike ettepanekute saamiseks koostati küsimused ja viidi läbi teemaintervjuu ehk poolstruktureeritud intervjuu Eesti Disainerite Liidu, Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Sisearhitektide Liidu, Eesti Inseneride Liidu ja teiste eriala tundvate ekspertidega, kellel on pikaajaline töö- ja õpetamiskogemus antud valdkondades. Küsimuste koostamisel võeti aluseks Eesti põhikooli riikliku õppekava tehnoloogia valdkonna sisu- ja õpitulemused
listelement.badge.access-status Embargo ,
Tegelaskujude õiguslik kaitse Eesti õiguskorras
(Tartu Ülikool, 2010) Ulitina, Kristina; Kelli, Aleksei, juhendaja