Sirvi Märksõna "dissertatsioonid" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 4321

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
12-nädalase käimistreeningu mõju vererõhu näitajatele hüpertensiooni diagnoosiga naispatsientidel
(2009-05-28T08:48:36Z) Jürgenson, Janno
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
1428. ja 1436. aasta Riia provintsiaalsinodite otsused keskaegsete oikumeeniliste kirikukogude valguses ja Liivimaa talurahva ajaloo allikana
(2008-04-10T13:31:05Z) Rand, Nele
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
210Pb in Estonian air: long term study of activity concentrations and origin of radioactive lead
(2016-07-01) Isakar, Kadri; Realo, Enn, juhendaja; Kiisk, Madis, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.
Maa sees on tema sünnist saadik mitmeid radioaktiivseid materjale, mis lagunevad millekski uueks, mis laguneb omakorda millekski järgmiseks, mis laguneb omakorda millekski jne. Niisuguste radioaktiivsete lagunemisridade elemente nimetatakse nende järjekorra alusel emanukliidideks ja tütarnukliidideks. Üks tuntumaid lagunemisrea liikmeid on radoon, mis oma gaasilise oleku tõttu maapinnast õhku rännata suudab ning mille kogunemist eluruumidesse võimalikult palju pärssida püütakse. Vähem räägitakse radooni tütardest, kelle kurikuulsus samuti radooni nime alla koondatud on. Üks neist tütarnukliididest on plii ehk täpsemalt plii 210 ehk 210Pb. “210” tähistab kindlat tüüpi pliituumade massi ehk neutronite ja prootonite koguarvu tuumas. 210Pb on kasulik abivahend keskkonnas toimuvate transpordiprotsesside uurimisel, järvesetete vanuse määramisel ning samuti radooni ja kõigi tema tütarde kiirgusmõju hindamisel. Neiks töödeks on aga eelnevalt vaja teada 210Pb igapäevast kogust meie elukeskkonnas, sh välisõhus. Käesoleva töö raames koguti iganädalasi õhuproove ning analüüsiti 210Pb sisaldust Tõravere, Narva-Jõesuu ja Harku välisõhus, tulemused on antud aastate 2001-2008 kohta. 210Pb kogust õhus mõõdetakse ühikutes Bq/m3, mis näitab, kui palju radioaktiivseid lagunemisi ühe sekundi jooksul ühes kuupmeetris õhus juhtub. Kuna kogused on väikesed, peame kasutama eesliidet “milli-“ ehk ühikuks saab mBq/m3. Tulemused: Tõraveres 0,12 mBq/m3 kuni 2,77 mBq/m3, Narva-Jõesuus 0,08 mBq/m3 kuni 2,53 mBq/m3, Harkus 0,01 mBq/m3 kuni 2,16 mBq/m3. Väärtused muutuvad väga suurtes piirides, mis mujal maailmas saadud tulemustega võrreldes ning õhumasside liikumisi arvesse võttes ongi täiesti tavaline. Uuriti ka, kust 210Pb meile saabuda võiks ning selleks arvutati ülemaailmse andmebaasi (NOAA USA-s) abil õhu liikumise trajektoorid, mis koondusid proovide kogumispunktidesse. Koondtulemus näitas, et nii Tõraverre, Narva-Jõesuusse kui ka Harkusse saabub 210Pb-rikas õhk idast ja kagust ning 210Pb-vaene õhk läänest. Seda põhjendatakse asjaoluga, et maismaa kohal on 210Pb sisaldus oluliselt suurem kui merel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
3D printing in pharmaceutics: a new avenue for fabricating therapeutic drug delivery systems
(2022-02-10) Viidik, Laura; Laidmäe, Ivo, juhendaja; Kogermann, Karin, juhendaja; Heinämäki, Jyrki, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Personaal- ehk täppismeditsiini abil soovitakse haiguseid ennetada, diagnoosida ja ravida viisil, mis saavutaks parima tulemuse konkreetsel patsiendigrupil. Mitmekülgsete teadmiste kasutamine sobivaima raviaine, annuse ja ravimvormi valimisel aitab kaasa oodatud ravitulemuse saavutamisele. Neid teadmisi aitab rakendada kolmemõõtmeline (3D) printimine. Tegu on meetodiga, kus arvuti abil disainitud mudel ehitatakse kiht kihi haaval soovitud objektiks. Sõltuvalt kihi lisamise viisist jaguneb 3D printimine erinevateks meetoditeks. Meetodi valik aga omakorda võib seada materjalide valikule lisatingimusi. 3D printimine sai alguse 1980ndatel ning on viimastel aastatel jõudnud ka meditsiinivaldkonda. Kirjandusest leiab põhjalikke ülevaateid selle kasutamisest nt kardioloogias, hambaravis, plastilises kirurgias, bioprintimisel. Ravimitööstuses nähakse 3D printimises võimalikku abimeest personaliseeritud ravimite tootmisel. Aastal 2015 sai müügiloa esimene 3D prinditud ravim Spritam®. Doktoritöös kasutati mikroekstrusioonil ning sulatatud sadestusega modelleerimisel põhinevaid printimistehnoloogiaid. Mõlema meetodi jaoks disainiti sobilik ravi- ja abiainete kombinatsioon. Sobivateks kandurpolümeerideks osutusid polüetüleenoksiid ja polükaprolaktoon, raviaineteks indometatsiin ja teofülliin. Sarnaselt klassikalisele ravimiarendusele vajab ka uudsete tehnoloogiate kasutuselevõtt põhjalikku eeltööd, et õppida tundma kasutatavate materjalide omadusi ning võimalikke protsessi ajal toimuvaid muutuseid. Seetõttu uuritigi doktoritöös nii materjalide printimiseelseid omadusi, näiteks viskoossus, füüsikalised omadused, sobivus filamentide tootmiseks jt kui ka saadud ravimkandursüsteemi printimisjärgseid omadusi nagu raviaine vabanemine, reageerimine kuumutamisele ja kiiritamisele. Lisaks töötati välja uudne meetod pooltahkete materjalide 3D-prinditavuse hindamiseks. Töö tulemused kinnitavad, et 3D printimine on farmaatsiateaduse jaoks paljulubav abimees tulevikuravimite arendamisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
482 Obductionsbefunde nach den Protocollen des Dorpater pathologischen Instituts kritisch zusammengestellt von Paul Cruse : eine ... Inaugural-Dissertation. Erster Theil
(Dorpat, 1870) Cruse, Paul
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
5-6-aastaste laste süntaktilised oskused
(2008-02-14T11:14:39Z) Aid, Margit
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
500 beste Hausarzneimittel gegen alle Krankheiten der Menschen, als ... auch die Wunderkräfte des kalten Wassers, nebst Hufeland's Haus- und Reiseapotheke
(Quedlinburg ; Leipzig : Verlag der Ernst'schen Buchhandlung, 1843) Anonymous
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A bookkeeping approach to social accounting for a university faculty: the case of the University of Tartu
(2014-10-17) Eerma, Diana
Alati ei ole võimalik teha parimaid ja piisavalt ulatuslikke järeldusi kommertsarvestuse põhjal sellistes tegevusvaldkondades, kus kaasnevad välismõjud. Teadus- ja haridusasutuste puhul võivad ainult finantsarvestuse põhjal tehtud juhtimisotsused jääda liiga piiratuteks, sest arvestamata jäävad eelkõige nende asutuste tegevusest tulenevad positiivsed välismõjud, aga ka põhjustatud negatiivsed välismõjud. Seega jääb kokkuvõttes sotsiaaltulemus arvestamata. Sotsiaaltulemuse arvestus on laiem paradigma võrreldes traditsioonilise finantsarvestusega ja on välja kujunenud püüdlustest traditsioonilist finantsarvestust laiendada kaugemale finantstulemuse mõõtmise eesmärgist. Seda paradigmat on arendatud viimase 40 aasta jooksul erinevates tegevusvaldkondades, kuid hariduse ja teadus-arendusasutuste näitel siiski mitte piisavalt. Seejuures puudub sotsiaaltulemuse arvestamiseks ning sellest tulenevalt sotsiaalse edu hindamiseks integreeritud mõõtmissüsteem. Käesolev töö püüab hariduse valdkonnas seda lünka täita pakkudes välja integreeritud periooditulemuse tagasivaatava analüüsi põhjal mõõtmiseks käsitluse, mis põhineb heaoluökonoomilisel lähenemisel raamatupidamise arendamises. Doktoritöös leiab väljatöötatud käsitlus rakendamist Tartu Ülikooli teaduskonna näite põhjal. Sellesse on kaasatud nii raamatupidamisarvestuse kui ka aruandluse komponendid ja indikaatorid, mis aitavad organisatsiooni sotsiaaltulemust mõõta tulenevalt uuritava reaalobjekti ülesannetest ühiskonnas. Integreeritud käsitluse monetaarvormis analüüsitulemus pakub edasiseks analüüsiks enam võimalusi (k.a ajaline dünaamika ja erinevate samalaadsete üksuste võrdlus) kui erinevates ühikutes esitatud indikaatorite võrdlus, näiteks ülikoolide ning nende teaduskondade puhul kasutatav tasakaalustatud tulemuskaardi meetod. Töös esitatud käsitlus võimaldab anda rohkem informatsiooni juhtimisotsuste tegemiseks, avardab võimalusi organisatsiooni tegevuse arendamiseks ja sotsiaalse vastutuse tõstmiseks hõlmates nii otseseid kui ka kaudseid kasusaajaid. Empiirilise juhtumi tagasivaatav analüüs sisaldab sotsiaalarvestuseks vajalikku raamatupidamissüsteemi ning sotsiaaltulemuse bilanssi, mis lisaks kommertsraamatupidamisele sisaldab täiendavat sotsiaalset bilanssi, Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskonna näitel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A case study approach to effect change of chemistry teacher beliefs for enhancing students’ scientific literacy
(2013-04-02) Vaino, Katrin
Käesoleva töö eesmärgiks oli toetada keemiaõpetajate tõekspidamiste ja õpetamispraktikate muutumist suunas, mis aitaks efektiivsemalt arendada õpilaste loodusteaduslikku ja tehnoloogiaalast kirjaoskust (STL). Õpetajate professionaalse arengu toetamiseks STL kontseptsiooni omaksvõtmisel kasutati ühise tegevusuuringu formaati. Viis kogenud Eesti keemiaõpetajat koos teeside autoriga rakendasid kolme-aastase projekti jooksul STL õppemooduleid keemia tundides, disainisid neli uut moodulit, evalveerisid moodulite rakendatavust praktikas ja dissemineerisid STL ideestikku ning väljatöötatud mooduleid laiemale õpetajaskonnale. Õpetajate tõekspidamiste muutumist STL õpetamisviisi suhtes uuriti kolme teguri kaudu (Ajzen, 1991): (1) õpetaja hoiak, (2) normatiivsed tõekspidamised (teiste arvamus), ja (3) õpetaja tajutud kontroll (sh eneseefektiivsus). Metodoloogilise raamistikuna kasutati kvalitatiivset lähenemisviisi ning juhtumiuuringu meetodit. Andmed koguti projekti jooksul korduvalt viie erineva uurimisinstrumendiga (õpetaja intervjuu, kokkusaamiste heliülesvõtted, õpetajate mitteformaalsed kommentaarid, tunnivaatlused, õpilasküsimustik). Uurimistulemustest selgub, et õpetajad arendasid projekti jooksul edasi oma (positiivseid) hoiakuid STL lähenemise suhtes. Õpetajatel tekkis esimesel aastal STL mooduleid rakendades ka rida negatiivseid tajutud kontrolliga seotud tõekspidamisi, mis aga muutusid projekti jooksul neutraalsemaks või isegi positiivseks: kõigi õpetajate enese-efektiivsus moodulite rakendamisel ja õpilaste hindamisel kasvas. Projekti jooksul omandasid õpetajad uusi positiivseid normatiivseid tõekspidamisi: STL lähenemisviisi rakendamisel saadi tuge nii õpilastelt, projektikaaslastelt kui ka teistelt loodusteaduste õpetajatelt, kellele STL lähenemist tutvustati. Uurimistulemustest selgub, et viimased mängisid põhilist rolli õpetajate tõekspidamiste muutumises, samal ajal kui tugevnenud positiivsed hoiakud uue õpetamisviisi suhtes aitasid mõnel juhul ületada algseid negatiivseid käitumise kontrolliga seotud tõekspidamisi. Antud töö tulemused näitavad õpetajate ühise tegevusuuringu elujõulisust ning rakendatavust õpetaja professionaalse arengu (sh õpetaja kui õppekava arendaja) toetamisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A Case Study of the Communicative Abilities of a Subject with Mosaic Patau Syndrome
(2015-03-20) Rummo, Ingrid
Kõnevõime puudumine tekitab keerulisi olukordi ega lase suhtlusel sujuda. Kõnetul indiviidil tekib kergesti frustratsioon ning hädas on ka tema lähedased ja ametiisikud, kellega isik kokku puutub. Kuigi verbaalne suuline kommunikatsioon on kõige levinum mõtete edastamise viis, saame suhelda ka sõnadest erinevate märkide abil, multimodaalselt. Üks võimalus kõnetut inimest aidata on analüüsida tema suhtlust, leida sellest tema jaoks tähtsaimad ja kõige kasutatavamad suhtlusmodaalsused ning sel viisil tema mõistmiseni jõuda. Käesoleva väitekirja näol on tegemist Eesti esimese multimodaalse suhtluse uuringuga, kus vaadeldakse vaimupuude ja düspraksiaga indiviidi toimetulekut suhtlussituatsioonides. Ka ei ole eri trisoomiatega isikute suhtlusmodaalsusi (uurimistöö subjekti põhidiagnoos on Patau sündroomi e 13. kromosoomi trisoomia mosaiikvariant) siin varem uuritud ning kogu maailmas on sellise kommunikatsiooni kohta väga vähe andmeid. Samas on valdkond oluline ja suure praktilise väärtusega, kuna ka sellise puudega – ekspressiivse kõne häirega – indiviididel on vajadus ja õigus inimestevahelises suhtluses osaleda, informatsiooni vastu võtta ja ennast arusaadavaks teha. Temaatikat oleks kohe vaja Eesti ühiskonnas rohkem tutvustada. Ainuüksi multimodaalsel mikroanalüüsil põhineva lähenemise teadvustamisest võib olla abi selliste puuetega inimeste paremaks mõistmiseks nende igapäevases elus. Artiklipõhine väitekiri on juhtumiuuring, mille ühe tulemusena koostati uuritava indiviidi suhtlusmodaalsuste leksikon. Valminud loendi eesmärk on parandada subjekti elukvaliteeti – selle olemasolu võimaldab indiviidi suhtluspartneritel temast aru saada, temaga suhelda ja tagab nii sujuvama kommunikatsiooni. Töö autor näeb ka vajadust töötada välja sobiv suhtlusmetoodika ekspressiivse kõnepuudega inimeste ja nende suhtluspartnerite jaoks, dissertatsioon on esimene samm selles suunas.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A complex phenotype in mice with partial or complete deficiency of the NCAM protein
(2012-10-01) Jürgenson, Monika
Sünaptiline plastilisus on aju plastilisuse üks oluline osa, mis võimaldab ajul pidevalt luua ja eemaldada rakkudevahelisi kontakte. Aju plastilisus, mis hõlmab närvikoe erinevaid morfoloogilisi muutusi, on oluline faktor nii kognitiivsetele võimetele nagu õppimine, mälu, aistingud ja teadvus kui ka meeleoluseisunditele. Neuronaalsete rakkude adhesioonimolekul (NCAM) ja tema polüsialüülitud vorm (PSA-NCAM) on valgud, mis on üheks peamisteks sünaptilise plastilisuse kujundajateks. Eelnevad uuringud kinnitavad, et NCAM molekulid on võimelised seostuma nii omavahel kui ka teiste erinevate rakupinna valkudega. Sel moel osaleb NCAM/PSA-NCAM erinevate signaalradade käivitamises ja regulatsioonis. Üheks olulisemaks NCAMi interaktsioonipartneriks on fibroblastide kasvufaktori retseptor 1 (FGFR1). Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli selgitada, kuidas osaline (NCAM+/-) või täielik (NCAM-/-) NCAM/PSA-NCAMi puudumine hiirtel mõjutab nende loomade fenotüüpi; vaadeldi, kas NCAM-/- hiirte ärevuskäitumine võib olla mõjutatud nende halvenenud kognitiivsetest võimetest. Selgitamaks, milline signaalrada vastutab kognitiivsete ja milline depressioonisarnase käitumise eest, uuriti nendel hiirtel NCAM-vahendatud signaalradu, peamisi interaktsioonipartnereid ning serotonergilist süsteemi. Antud töö tulemused kinnitasid, et NCAM-/- hiirtel esines depressioonisarnane käitumine ning olid vähenenud kognitiivsed võimed. NCAM+/- hiirtel esines samuti depressioonisarnane käitumine, kuid nende kognitiivsed võimed ei olnud kontrollhiirtega võrreldes muutunud. Selgus ka, et NCAM-/- hiirte käitumine ärevuskatsetes on mõjutatud nende halvenenud kognitiivsetest võimetest. Leiti, et nii NCAM+/- kui NCAM-/- hiirtel esinesid muutused FGFR1 aktivatsioonis, kuid erinevalt NCAM-/- hiirtest ei kaasnenud NCAM+/- hiirtel FGFR1 aktivatsiooni langusega kaltsium-kalmoduliinist sõltuvate kinaaside II ja IV (CaMKII ja IV) ning transkriptsioonifaktori CREB aktivatsiooni muutust, mis võibki olla nende loomade käitumusliku fenotüübi põhjus. Ühtlasi leiti, et NCAM puudulikkus mõjutab serotoniini transporteri ekspressiooni ning oletatavalt just vähenenud serotoniini transporteri ekspressioon võib olla nendel loomadel ilmnenud depressioonisarnase käitumise põhjuseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A contribution of biomarker collagen type II neoepitope C2C in urine to the diagnosis and prognosis of knee osteoarthritis
(2022-07-06) Kuhi, Liisa; Kisand, Kalle, juhendaja; Tamm, Agu, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Osteoartriit (OA) on sagedasim liigeshaigus, tabades ligi poolt miljardit inimest maailmas. Põlv on üks peamisi kahjustuskohti. Haiguse kaasaegse käsitluse järgi arenevad kahjustused molekulaarsetest muutustest kuni kudede (kõhr, luu, sünoviaalkest, menisk, sidemed) struktuuri muutusteni. OA on aastate jooksul ebaühtlase kiirusega süvenev haigus, mille puhul stabiilsemad perioodid vahelduvad kiiremate muutustega, kulgedes varajases järgus haigustunnusteta. Seetõttu pakuvad kudede ainevahetuse muutusi peegeldavad molekulaarsed markerid varajast hoiatust koekahjustuse tekkest, võimalust hinnata haiguse kulgu ning tulevikus ka ravivastust. Kuna II tüüpi kollageen (Kol2) on kõhre peamine struktuurne komponent, on OA hindamiseks loodud mitmeid Kol2 lammutamist mõõtvaid teste. Käesolevas uurimuses hindasime OA uue biomarkeri, uC2C kasutusvõimalusi põlve OA (pOA) korral. uC2C on Kol2 lõhustumise neoepitoop C2C uriinis. Võrdlesime uC2C väärtusi röntgenleiu, kõhre otsese vaatlusleiu ja patsiendi kliinilise seisundiga, kasutades erinevaid statistilisi mudeleid. Selgus, et uC2C on sobiv kandidaat pOA varajase diagnostilise testi arendamiseks. C2C sisaldus tõuseb juba haiguse varajases järgus ja on seotud haiguse mitme põhiprotsessiga: kõhre lammutamise ja luukasviste tekkega põlveliigese eri osades. uC2C on hea progressioonimarker naistel: uC2C kõrgem algväärtus ennustab naistel väga hästi (>90%) pOA teket või süvenemist järgneva 3 aasta jooksul. uC2C tase on kõrgem suuremate röntgenmuutuste korral, seega uC2C tase on seotud pOA raskusastmega. uC2C väärtused on suurimad kOA lõppjärgus olevatel haigetel, kes jõuavad liigeseasenduseni suhteliselt noorelt (50–70 a vanuses). Pärast põlveliigese asendamist võib C2C eritumine uriiniga väheneda, suureneda või jääda muutumatuks. Seega ei peata liigeseasendus paljudel juhtudel Kol2 lammutamist organismis ja OA on süsteemsem haigus, kui on seni arvatud. uC2C näib olevat naistel võrreldes meestega parem pOA biomarker.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A disciplinary history of Latvian mythology
(2012-09-13) Ķencis, Toms
Väitekirja teemaks on mütoloogia uurimine kui teadmisloome protsess, mis paikneb folkloristika, ajaloo ja religiooniteaduse piirialal. Rakendatud on refleksiivse historiograafia metodoloogiat, mille lähtekohad on postmodernismi ja poststrukturalismi diskursuses, lingvistilises antropoloogias, kultuuriteaduses ning teaduse sotsioloogias. Analüüsi keskmes on teadmiste loome institutsionaalses kontekstis ja põhjuste ning tagajärgede vastastikused suhted neis tekstides ja praktikates, mis puudutavad läti mütoloogiat kui geograafiliselt ja keeleliselt konstrueeritud uurimisobjekti. Võttes aluseks intertekstuaalsete seoste ning ekstratekstuaalsete sarnasuste tiheduse institutsionaalses, poliitilises ja ühiskondlikus kontekstis, on autor määratlenud läti mütoloogia uurimises mitmeid traditsioone. Neist esimene diskursiivne formatsioon on institutsioonidele eelnev poeetilis-uurimusliku tekstiloome esiletõus enne esimest maailmasõda. Teine traditsioon arenes Lätis sõdade vahelisel perioodil. Sõjajärgse teaduse analüüsi põhjal on defineeritud ka järgnevaid paralleelseid uurimistraditsioone: Nõukogude Läti akadeemilistes asutustes, läti pagulaste kogukonnas ja Moskva-Tartu semiootikakoolkonna ringides. Läti mütoloogia kuulub olulise osana ka avaramatesse projektidesse, mille sisuks on protoindoeuroopa ja balti mütoloogia rekonstrueerimine. Süvaanalüüs toob esile mütoloogilise ruumi rekonstrueerimise dünaamika, kuid läti ja eesti uurijate ning nende tööde võrdlusest ilmneb, et sarnasusi on põhjustanud teadmisloome protsessi välised tegurid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A framework and teaching approach for IoT security risk management
(2023-12-04) Affia, Abasi-amefon Obot; Matulevičius, Raimundas, juhendaja; Nolte, Alexander, juhendaja
Võrgutoega seadmete ja nende haavatavuste kasvuga on hakatud rohkem tähelepanu pöörama asjade interneti (IoT) turvariskide haldamisele (SRM). Võimalik ründepind laieneb asjade Interneti ökosüsteemi kasvades, tuues esile vajadust tugevate turvameetmete järele arenevate ohtude vastu. Olemasolevad uuringud toovad siiski välja lünki asjade Interneti arhitektuuri täielikul integreerimisel turvariskide haldamisse. Rakendamise praktilised väljakutsed tõstavad niigi keerukate asjade interneti süsteemide keerukust ja teevad turvariskide haldamise ülesannet veelgi keerulisemaks. Seega õõnestab teooria ja praktika vaheline ebavõrdsus turvaraamistike eduka rakendamise tõenäosust reaalsetes asjade interneti süsteemides, muutes need vastuvõtlikuks pidevalt arenevale ohumaastikule. Nende väljakutsete lahendamiseks tutvustame IoT-arhitektuuril põhinevat turvariskide haldamise (IoTA-SRM) raamistikku, mis pakub terviklikku ja integreeritavat lähenemist tuvariskide haldamisele asjade interneti süsteemides. Integreerides IoT arhitektuuri turvariskide haldamisse, saavad sidusrühmad tagada oma IoT süsteemi komponentide ja interaktsioonide igakülgse katvuse. Raamistikku hinnati autonoomsete sõidukisüsteemide ekspertide poolt läbiviidud juhtumiuuringute abil, et teha kindlaks selle praktilisus, kohanemisvõime ja eelised. Kuigi antud juhtumite analüüsis nähakse raamistiku praktilisust, võib selle teoreetiline rikkus jääda praktikutele rakendamise ajal abstraktseks. Arvestades asjade interneti süsteemide keerukust ja ohtude dünaamilist olemust, ei piisa üksi traditsioonilistest õpetamisviisidest, et hõlbustada raamistiku üleminekut teoreetiliselt arusaamiselt praktilisele rakendusele, mistõttu on vaja tavapärasest õpetamisviisidest edasi ulatuvaid haridusmeetodeid. Seega töötati välja sekkumispõhine häkatoni lähenemine. See lähenemisviis, mida täiustatakse kohandatud sekkumistega, soodustab kogemuslikku õppimist. Antud sekkumised on hoolikalt välja töötatud, kohandatavad erinevate häkatoni kontekstide ja turvalisuse aspektide õpetamise sisuga ning täiustatud tegevusuuringute tsüklite kaudu, et võimaldada osalejatel navigeerida ja rakendada IoTA-SRM raamistikku. Meie integreeritud raamistik ja häkatoni lähenemisviis täitsid kahte rolli: haridusmudel, mis on suunatud turvariskide haldamisele asjade interneti süsteemides, ja IoTA-SRM-i raamistiku hindamismehhanism häkatoni iteratsioonide kaudu, võimaldades selliselt selle iteratiivset täiustamist. See doktoritöö aitab kaasa IoT SRMi teoreetilisele mõistmisele ja IoT turvariskide juhtimise praktilistele lähenemisviisidele. Lisaks pakub see meetodit tulevaste spetsialistide koolitamiseks selles kiiresti arenevas valdkonnas. Siin esitatud leiud ja metoodikad loovad aluse tulevastele püüdlustele IoT SRM-i rakendamisel ja õpetamisel, näitlikustades sünergilist seost teoreetiliste turvakontseptsioonide ja nende praktilise rakendamise vahel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A Framework for Asynchronous Dialogue Systems: Concepts, Issues and Design Aspects
(2011-05-30) Treumuth, Margus
Doktoritöö kuulub keeletehnoloogia valdkonda ja käsitleb dialoogsüsteeme. Dialoogsüsteemiks nimetatakse programmi, mis suhtleb kasutajaga loomulikus keeles. Doktoritöös realiseeriti nn. asünkroonsete dialoogsüsteemide (ADS) raamistik - taaskasutatavad tarkvaralised komponendid, mida saab kasutada tekstipõhiste, kasutajaga loomulikus keeles üle Interneti suhtlevate dialoogsüsteemide loomisel. Eeskätt on arvestatud eestikeelse suhtlusega, kuid enamik mooduleid on püütud teha keelest sõltumatuks, et raamistik oleks hõlpsasti ülekantav ka teistele keeltele. Väitekirjas töötati välja suhtlusmudel, mille aluseks võeti kaks uudset, senistes raamistikes rakendamata põhimõtet: 1) asünkroonne suhtlus, kus arvuti ei pea passiivselt ootama kasutaja järgmist vooru, vaid võib jätkata info andmist (nii, nagu see toimub inimeste vahel näiteks Interneti jututubades); 2) inimabi võimalus: süsteemi administraator saab vajadusel sekkuda info andmisse, abistades dialoogsüsteemi raskemate päringute analüüsil ja neile vastuste leidmisel. Lisaks eeltoodule on ADS raamistiku olulisemad erinevused olemasolevate raamistikega võrreldes veel keelest sõltumatu lahendus õigekirja kontrollimiseks ja kasutaja sisendis leiduvate võimalike kirjavigade automaatseks parandamiseks ning keelest sõltumatu lahendus sõnade järjekorra ignoreerimiseks, mis ühelt poolt annab võimaluse loobuda kasutaja sisendi süntaktilisest analüüsist ning teisalt lihtsustab teadmusbaasi lisatavate reeglite struktuuri. ADS raamistikus on autor loonud kaks dialoogsüsteemi kahes erinevas ainevaldkonnas.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A framework for mobile web of things
(2019-04-15) Liyanage, Mohan; Srirama, Satish Narayana, juhendaja; Chang, Chii, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Internet on oma arengus läbi aastate jõudnud järgmisse evolutsioonietappi - asjade internetti (ingl Internet of Things, lüh IoT). IoT ei tähista ühtainsat tehnoloogiat, see võimaldab eri seadmeil - arvutid, mobiiltelefonid, autod, kodumasinad, loomad, virtuaalsensorid, jne - omavahel üle Interneti suhelda, vajamata seejuures pidevat inimesepoolset seadistamist ja juhtimist. Mobiilseadmetest nagu näiteks nutitelefon ja tahvelarvuti on saanud meie igapäevased kaaslased ning oma mitmekülgse võimekusega on nad motiveerinud teadustegevust mobiilse IoT vallas. Nutitelefonid kätkevad endas võimekaid protsessoreid ja 3G/4G tehnoloogiatel põhinevaid internetiühendusi. Kuid kui kasutada seadmeid järjepanu täisvõimekusel, tühjeneb mobiili aku kiirelt. Doktoritöö esitleb energiasäästlikku, kergekaalulist mobiilsete veebiteenuste raamistikku anduriandmete kogumiseks, kasutades kergemaid, energiasäästlikumaid suhtlustprotokolle, mis on IoT keskkonnale sobilikumad. Doktoritöö käsitleb põhjalikult energia kokkuhoidu mobiilteenuste majutamisel. Töö käigus loodud raamistikud on kontseptsiooni tõestamiseks katsetatud mitmetes juhtumiuuringutes päris seadmetega.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A genomic portrait of American populations
(2021-07-07) Ongaro, Linda; Montinaro, Francesco, juhendaja; Pagani, Luca, juhendaja; Metspalu, Mait, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Ameerika populatsioonide evolutsiooni on käsitlenud mitmed multidistsiplinaarsed uuringud. Meie teadmised Ameerika maailmajao geneetilise mitmekesisuse kujunemisest on endiselt ebatäielikud, ehkki geneetilised uuringud lisavad sel teemal pidevalt uusi detaile. Uute tehnoloogiate nagu järgmise põlvkonna sekveneerimine (NGS) väljaarendamine koos teiste tehniliste edasiminekutega avavad võimaluse eraldada ja analüüsida DNA-d iidsetest proovidest, tehes "iidsest genoomikast" (aDNA) ühe paljudest põhilistest tööriistadest meie esivanemate mineviku mõistmiseks. Veelgi enam, need tehnoloogiad on tohutult suurendanud genoomsete andmete hulka kogu maailmast, sealhulgas Ameerika mandritelt. Ehkki Ameerika maailmajagu oli viimane, milleni meie sapiens’i esivanemad jõudsid, on selle geneetilise varieeruvuse protsessid olnud väga keerukad. Nende uuringud on rohkem kui kolme kümnendi jooksul olnud paljude geneetikaalaste teadustööde teemaks. Algul domineerisid Ameerika populatsioonide populatsioonigeneetilistes uuringutes uniparentaalsed geneetilised süsteemid, alustades mitokondriaalse DNA-ga (mtDNA) ja peagi kaasates Y-kromosoomi (chrY) analüüsi. Viimasest selgus, et põlisameeriklaste kaks chrY asutajahaplogruppi olid tõenäoliselt hg C ja hg Q, mida leiti vastavalt umbes 5% ja 75% põlisameerika meestest. Kuid nende haplogruppide resolutsioon ei paranenud oluliselt enne kui mõne aasta eest. Selle doktoritöö esimese publikatsiooni (Ref I) eesmärgiks on uurida Ameerika maailmajao geneetilist ajalugu meeste perspektiivist, lahates suure täpsusastmega üleameerikalist haplogruppi Q, ning koostada kõikehõlmav ja detailne haplogrupp Q ja selle alamliinide fülogeograafia. Uniparentaalseid geneetilisi süsteeme võib pidada kaheks lookuseks, mida kasutatakse inimese ajaloo nais- ja meesperspektiivi mõistmiseks. Nad saavad kirjeldada ainult kaht esivanemat neist tuhandetest, kes on seotud tänapäeva populatsioonide geneetilise pärandi kujundamisega. Olulisem arv esivanemaid on genoomis esindatud autosomaalsetes markerites. Seega on autosomaalsed markerid hädavajalikud Ameerika maailmajao populatsioonide liikumiste ajastuse ja dünaamika mõistmiseks. Tänu arheoloogilistele ja geneetilistele tõenditele tunnistatakse nüüdseks, et esimesed Põhja-Ameerikasse jõudnud inimesed tulid Siberist, ületades pärast hilist jääaega Beringi maakitsuse. Algsetele asulakohtadele järgnesid ulatuslikud inimeste ränded, mis jõudsid Lõuna-Ameerika lõunaossa suhteliselt kiiresti, juba ~15 000 aastat tagasi. Mitu hiljutist uuringut on selle teema kohta uut informatsiooni andnud, rekonstrueerides Ameerika maailmajao erinevate piirkondade põliselanike rühmade genoomset ajalugu, kuid Isthmo-Colombia piirkond on seni puudu. Seega rakendab selle doktoritöö teine publikatsioon (Ref II) nii iidse kui ka tänapäeva DNA andmete analüüsi, et rekonstrueerida Isthmo-Colombia piirkonna genoomset ajalugu. Selle eesmärgiks on teha kindlaks Panama põlispopulatsioonide genoomne taust, et hinnata maakitsuse sisest varieeruvust ja selgitada Kolumbuse-eelsete ameeriklaste genoomset ajalugu, hinnates Isthmo-Colombia piirkonna sidemeid ülejäänud Ameerika maailmajaoga. Lisaks esialgsetele rännetele pärinevad Ameerika populatsioonid mitmest segunemisest, alates koloniseerimisest ja Atlandi orjakaubandusest. Peale selle toimus viimase kahe sajandi jooksul palju rändelaineid, millele järgnes kohalik segunemine, ning nende mõju on suuresti uurimata. Selle doktoritöö kolmas publikatsioon (Ref III) uurib, kuidas hilisemad ränded kujundasid segunenud Ameerika populatsioonide genoomset tausta. Täpsemalt on selle uuringu eesmärgiks rekonstrueerida kõrgel lahutusastmel põlvnemise komponendid, anda hinnang segunemise ajale, uurida erinevate mandrite põlvnemise demograafilist evolutsiooni pärast segunemist ning hinnata soost sõltuva geenivoolu dünaamika ulatust ja tugevust segunenud Ameerika populatsioonides. Käesoleva doktoritöö peamised tulemused ja järeldused on järgmised: • Tehti kindlaks ja dateeriti kõrge resolutsiooniga haplogrupp Q fülogeneesipuu, mis annab uut informatsiooni oma Euraasia ja Ameerika harude geograafilise jaotuse kohta tänapäeva ja iidsetes proovides. • Esimest korda tuvastati kaks eristuvat Y-kromosoomi liini, mis peegeldavad hiljutistes genoomsetes uuringutes varem kirjeldatud kaht peamist põlvnemiskomponenti (SNA ja NNA). Nende liinide lahknemine toimus tõenäoliselt Beringi maakitsuse idaosas enne Ameerika maailmajakku sisenemist, milleks kasutati kaht teed: ranniku (SNA, Q-Z780/Q-M848) ja sisemaa teed (NNA, Q-Y4276). Sinna jõudnuna segunesid need kaks põlvnemiskomponenti Põhja-Ameerikas tõenäoliselt väga vara, millele viitab iidne Kennewicki mees, kelle tuumagenoom kuulub SNA komponenti (Q-M848), kuid mtDNA haplogrupp on NNA-st (X2a). • Avastati SNA liinide kaks märkimisväärset ekspansiooni Meso- ja Lõuna-Ameerikas, üks umbes 15 000 aastat tagasi, kohe pärast esmaasustamist, ja teine 3000 aastat tagasi pärast klimaatilisi muutusi ja kohalikke kultuurilisi nihkeid. • Panama sees tuvastati märkimisväärne geneetiline struktuur, mis kattus üldjoontes käesolevas uuringus analüüsitud mineviku ja praeguste põliselanike rühmadega. Need rühmad on ka tuhandeid aastaid suguluses olnud, eriti Kariibi mere piirkonnas Panama lääne- ja Costa Rica kaguosa piiril. Ida-Panama põliselanike rühmade vahel ning Emberá ja hispaanlaste-eelsete panamalaste vahel, kes elasid Vana Panamat ümbritsevas piirkonnas enne kontakti eurooplastega, leiti vähem geneetilisi sarnasusi. • Ameerika maailmajao iidsete põliselanike seas avastati varem kirjeldamata põlvnemiskomponent. See komponent esineb ainult selles piirkonnas ning on tuvastatav iidsetes hispaanlaste-eelsetes indiviidides ja inimestes, kes ise identifitseerivad end tänapäeva põliselanike, Aafrika ja latiino-põliselanike rühmade järglastena. See jõudis Panama maakitsusele rohkem kui 10 000 aastat tagasi, levis varases Holotseenis lokaalselt ning jättis tänapäevani püsivaid genoomseid jälgi, eriti Guna rahva hulgas. • Euroopa geneetiline panus Ameerika populatsioonidesse peegeldab kolonisatsiooni aegset geopoliitilist olukorda. Avastati mitu sekundaarset Euroopa allikat, mis panustasid arvestatavasse osassse Ameerika populatsioonidest, nt Itaalia Brasiilias ja Argentiinas, Kesk-Euroopa Brasiilias. Tuletati Aafrika allikate eristuv panus Ameerika populatsioonidesse. • Segunemise ajad langevad kokku rändelainetega Euroopast ja peegeldavad ekspluateeritud Aafrika piirkondade muutumist ajas. • Segunemise demograafilise mõju analüüsist selgub üldine languse ja taastumise muster mitmes uuritavas populatsioonis, mis vastab koloniaalajastu algusele ja lõpule. Kuid Peruud ja Mehhikot iseloomustavad erinevad demograafilised trajektoorid. • Soost sõltuva segunemise dünaamika analüüs viitab sellele, et tänapäeva populatsioonidesse on panustanud rohkem Ameerika naisi kui mehi. Vastupidiselt oli Euroopa meeste panus olulisem kui samalt mandrilt pärinevate naiste oma. Sellele vastandlikult ilmnes mõnes populatsioonis, kuid mitte kõigis, tõendeid suuremast naiste panusest, mis on osaliselt vastuolus ajalooliste andmetega Aafrika päritolust.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A longitudinal study of science teacher change and its impact on student change in scientific creativity and socio-scientific reasoning skills
(2011-07-27) Laius, Anne
Doktoritöö eemärgiks on looduainete õpetamise paradigmaatiliste muutuste võimalikkuse uurimine STL (loodusteaduslik ja tehnoloogia-alane kirjaoskus) filosoofiale tugineva õpetajate täienduskoolituse raames ning koolituse efektiivsuse hindamine õpikeskkonna ja õpilaste loodusteadusliku ja tehnoloogia-alase kirjaoskuse osaoskuste (loodusteadusliku loovuse ja sotsiaal-teadusliku põhjendamisoskuse) abil. Loodusainete õpetajate pikaajalise täienduskoolituse tervikkontseptsiooni välja töötamiseks uuriti ka õpilaste eelnimetatud loodusteadusliku kirjaoskuse osaoskuste arengut mõjutavaid faktoreid (õpetajate professionaalsuse taset ja selle muutust, õpetajate omavahelist koostööd, õpilaste ainealaste teadmiste taset ning sugu). STL kontseptsiooni realiseerimiseks viidi läbi pikaajaline õpetajate täienduskoolitus, mis koosnes kahest järjestikusest 8-kuulisest tsüklist, mille jooksul õpetajad töötasid interdistsiplinaarsete meeskondadena ning koostasid ühiselt STL õppematerjalid 4 õppemooduli jaoks, mida kasutati 8-nädalase õppeperioodi jooksul oma loodusainete tundides. Pikaajalise koolituse efektiivsust hinnati õpetajate muutuste ja õpilaste loodusteadusliku loovuse ja sotsiaal-teadusliku põhjendamisoskuse muutuse kaudu. Täienduskoolituse mõju püsivust kontrolliti aasta pärast koolitust järel-küsitluste ja -intervjuude abil. Koolitusmudeli ülekantavust uutesse tingimustesse kontrolliti rahvusvahelise FP 6 projekti PARSEL raames läbiviidud uuringuga. Käesoleva töö tulemused kinnitavad õpetajate pikaajalise STL täienduskoolituse positiivset mõju kolmes suunas: õpetajate professionaalse taseme tõus, oluliselt õpilaskesksema õpikeskkonna loomine loodusainete tundides ning märkimisväärselt paranenud õpilaste loodusteadusliku kirjaoskusega seotud oskused, st loovus ning põhjendamis- ja argumenteerimisoskus. Uuringu käigus paranesid ka õpilaste hoiakud loodusteaduste õppimise suhtes, mis muutusid nende silmis relevantsemaks ning suurenesid kommunikatsiooni- ja koostöö võimalused nii õpetajate kui õpilaste vahel. Töö tulemused on rakendatavad uue loodusainete õppekava realiseerimisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A model for assessing computational thinking skills
(2021-05-06) Palts, Tauno; Pedaste, Margus, juhendaja; Vene, Varmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tehnoloogia on kõikjal meie ümber ja arvutiteadus pole enam ainult eraldi distsipliin teadlastele, vaid omab aina laiemat rolli ka teistel aladel. Huvi algoritmilise mõtlemise arendamise vastu kasvab kõigil haridustasemetel alates eelkoolist lõpetades ülikooliga. Sellega seoses vajame aina enam üldhariduskoolide tasemel uuringuid, et omada paremat ülevaadet algoritmilise mõtlemise oskustest, et luua praktiline mudel algoritmilise mõtlemise hindamiseks. Algoritmilist mõtlemist kirjeldatakse paljudes artiklites, kuid sageli pole need omavahel kooskõlas ja puudub ühine arusaamine algoritmilise mõtlemise oskuste dimensioonidest. Doktoritöö sisaldab süstemaatilist kirjanduse analüüsi, kus mõjukamate artiklite sünteesimisel jõutakse kolmeetapilise algoritmilise mõtlemise oskuste mudelini. See mudel koosneb järgnevatest etappidest: i) probleemi defineerimine, ii) probleemi lahendamine ja iii) lahenduse analüüsimine. Need kolm etappi sisaldavad kümmet algoritmilise mõtlemise alamoskust: probleemi formuleerimine, abstrahheerimine, reformuleerimine, osadeks võtmine, andmete kogumine ja analüüs, algoritmiline disain, paralleliseerimine ja itereerimine, automatiseerimine, üldistamine ning tulemuse hindamine. Selleks, et algoritmilist mõtlemist süstemaatiliselt arendada, on vaja mõõtevahendit vastavate oskuste mõõtmiseks põhikoolis. Doktoritöö uurib informaatikaviktoriini Kobrase ülesannete abil, milliseid algoritmilise mõtlemise osaoskusi on võimalik eraldada Kobrase viktoriini tulemustest lähtuvalt ilmnes kaks algoritmilise mõtlemise oskust: algoritmiline disain ja mustrite äratundmine. Lisaks põhikoolile kasutati ülesandeid ka gümnaasiumis millga kinnitati, et kohendatud kujul saab neid ülesandeid kasutada algoritmilise mõtlemise oskuste hindamiseks ka gümnaasiumisgümnaasiumitasemel. Viimase asjana pakutakse doktoritöös välja teoreetilisi ja empiirilisi tulemusi kokkuvõttev algoritmilise mõtlemise oskusi hindav mudel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A novel strategy for peptide-mediated cellular delivery and induction of endosomal escape
(2011-07-21) Oskolkov, Nikita
Oligonukleotiididel põhinev geeni regulatsioon omab suurt potentsiaali geeni teraapias. Kuid kuna suured ja hüdrofiilsed nukleiinhapete polümeerid ei suuda läbida plasmamembraani, on vaja efektiivset ja mitte toksilist transportvektorit, et soodustada nende transporti rakku. Rakku sisenevad peptiidid (RSP-d) on grupp transportvektoreid, mida on laialdaselt kasutatud nukleiinhapete rakku viimiseks, k.a. plasmiidne DNA (pDNA) ja splaissingut korrigeerivad oligonukleotiidid (SKO), nii in vitro kui in vivo tingimustes kasutades kovalentset või mitte-kovalentset peptiid:oligonukleotiid kompleksi moodustamise strateegiat. Käesoleva töö peamiseks eesmärgiks oli disainida ja sünteesida uued ja efektiivsed peptiidsed vektorid nukleiinhapete transpordiks rakku ning hinnata nende rakendusvõimalusi in vitro kui ka in vivo tingimustes, kasutades mitte kova¬lentset koinkubatsiooni strateegiat. Me kasutasime kahte metoodikat: geeni transfektsiooni plasmiidse DNAga ja splaissingu korrigeerimist oligonukleotiididega. Antud töös me esitleme mitmeid uusi ja võrreldes algse TP10ga täiustatud transpordi võimega RSPsid, mis saadi stearüülhappe (stearüleerimine) ja/või fosforüülrühma (fosforüleerimine) lisamisel või peptiidi peaahelas aminohappe asenduse tulemusena. Kõik nimetatud modifikatsioonid tehti ees¬märgiga, et parandada transporditavate molekulide rakku sisenemist ja et soodustada nende vabanemist rakusisestest endotsütootilistest vesiikulitest. Esimeses ja teises töös me näitasime, et kimäärse ja amfipaatse TP10 ning mitteamfipaatse ja sünteetilise (RXR)4 peptiidi stearüülhappega N-terminaalse modifitseerimise tulemuseks on peptiid, mis on võimeline efektiivselt ja mitte toksiliselt nukleiinhappeid sihtkohta transportima. Stearüleeritud TP10 säilitas oma efektiivsuse isegi seerumi juuresolekul. Kolmandas töös me esitleme keemiliselt modifitseeritud stearüül-TP10-l põhinevaid transpordivektoreid efektiivseks SKO rakku viimiseks, mis saadi asendades peptiidi peaahelas 8 positsioonil olev isoleutsiin treoniiniga ja modifitseerides vastavalt türosiini ja /või treoniini nende fosforüleeritud monomeeridega. Kokkuvõttes, väike modifikatsioon peptiidi peaahelas võib oluliselt parandada RSP, kui transpotvektori omadusi ja soodustada ravimite efektiivset rakku viimist. Peptiid:oligonukleotiid komplekside vabanemine endosoomidest on siiani olnud peamine takistus molekulide sihtmärgini jõudmisel. Käeosolevas töös disainitud ja modifitseeritud RSP-d transportisid oligonukleotiide efektiiv¬selt rakku nii in vitro kui ka in vivo tingimustes soodustades transporditavate molekulide vabanemist rakusisestest endotsütootilistest vesiikulitest. Käesoleva töö tulemusena saadi mitmed perspektiivikad RSP-d, mida tulevikus on võimalik kasutada geeni teraapias.