Sirvi Märksõna "doktoritööd" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 313

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A method for information security and privacy management in smart solutions
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-04-14) Bakhtina, Mariia; Matulevičius, Raimundas, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kujutage ette uut nutikat parkimislahendust, mis võimaldab teil parkida oma sõidukit mobiilirakenduse abil. Selline rakendus võimaldab teil parkida parklatesse, mis kuuluvad ükskõik millisele ettevõttele riigis. Samas rakenduses saate teatada ka teiste sõidukite ebaseaduslikust parkimisest ning vaadata üle oma parkimispiletid ja trahvid valesti parkimise eest. Sinu kui lõppkasutaja jaoks näeb rakendus välja nagu üks süsteem. Sellegipoolest koosneb see mitmest parklaomaniku, rakenduse arendusettevõtte ja kohaliku parkimiskorraldaja hallatavast süsteemist. Kuna igal ettevõttel on juba enda arendatud süsteemid olemas, kasutavad nad neid ja lepivad kokku ainult nende integreerimises. Kuigi eeldatakse, et iga eraldi ehitatud süsteem on turvline ja kaitseb andmeid, muudab iga eraldiseisva süsteemi integreeriminesüsteemi keerulisemaks ja uutele turvaohtudele ja andmeleketele vastuvõtlikumaks. Senised traditsioonilised turvameetmed koostati teistsuguste olukordade jaoks, mistõttu on vaja rohkem panusada, et kaitsta arendatavaid nutisüsteeme. Me pakume selle lünga täitmiseks välja infoturbe ja privaatsuse haldamise meetodi nutilahendustes. See meetod peaks aitama ettevõtteid, kes soovivad pakkuda oma infosüsteemi uue nutika lahenduse komponendina. Seega peaks meetod tagama, et vastloodud nutika lahenduse süsteem kaitseb nii kasutajate kui ka ettevõtete tundlikke andmeid. Kavandatav meetod aitab ettevõtteid kolmes etapis. Esiteks aitab see määratleda, kuidas ettevõtted oma süsteemis teavet kaitsevad ja kas nutilahenduse integratsioon võib olla vastuolus olemasolevate eeldustega. Teiseks näitame, kuidas ettevõtted saavad kasutada olemasolevaid tööriistu, et kontrollida, kas nende süsteemid ikka vastavad integratsiooni puhul kohalikele privaatsusregulatisoonide nõuetele. Kolmandaks pakume välja kaks identiteedihaldussüsteemi kavandit, mis võimaldavad mittetraditsioonilistel usalduslikel eeldustel kaitsta vahetatud andmeid partneritega.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A model for implementing inclusive education in early childhood education
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-09-22) Nelis, Pille; Pedaste, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Kaasav hariduse põhimõtete rakendamine alushariduses on üks olulisemaid teemasid nii rahvusvaheliselt kui ka Eestis. Alusharidus kaasavas õpikeskkonnas avaldab pikaajalist ja positiivset mõju laste akadeemilistele oskustele, sotsiaalsele arengule ja edasijõudmisele koolis ja seetõttu on kaasava hariduse tõhus rakendamine koolieelsetes lasteasutustes väga oluline. Uuringute tulemused on näidanud, et kaasava hariduse tõhus rakendamine on seotud mitmete teguritega nagu arusaam kaasava hariduse tähendusest, selgus kaasava hariduse rakendamist toetavates tunnuste ja lasteaia töötajate professionaalsus kaasava hariduse rakendamisel. Seetõttu keskendub doktoritöö kaasava hariduse rakendamist toetava mudeli loomisele ja selle rakendatavuse uurimisele alushariduses. Uurimist alustati süstemaatilise kirjandusanalüüsiga. Kirjanduses leiduvate definitsioonide kõige olulisemaid aspekte arvesse võttes sõnastati kaasava hariduse definitsioon, milles saab eristada selle filosoofilist ja praktilist olemus. Kirjandusanalüüs näitas, et kaasava hariduse võtmetunnused saab süstematiseerida haridussüsteemi viie tasandi kaudu: lapse, pere, õpetaja, institutsiooni ja riigi tasand. Edasi uuriti, kuidas on teoreetiline mudel kooskõlas lasteaia praktikatega. Selleks viidi läbi juhtumiuuring, kus osalesid ühe lasteaia töötajad. Tulemused näitasid, et teoreetiline mudel on kooskõlas lasteaia praktikatega. Samas ilmnesid mitmed väljakutsed kaasava hariduse rakendamisel. Lõpuks hinnati mudeli rakendatavust lasteaedade meeskondadele suunatud koolitusprogrammi kaudu, mis arendati välja mudeli põhjal. Täpsemalt uuriti, kuidas muutub programmi läbimisel osalejate tegevusvõimekus kaasava hariduse rakendamisel. Selleks viidi läbi küsitlused enne koolituse algust ja pärast koolituse lõppu. Tulemused näitasid, et koolituse läbimisel muutus osalejate tegevusvõimekus kaasava hariduse rakendamisel, mis omakorda viitab mudeli rakendatavusele. Doktoritöös antakse soovitused edasisteks uuringuteks, hariduspoliitika kujundamiseks, kaasava hariduse rakendamiseks lasteaedades ja õpetajate koolitamisel, et toetada kaasava hariduse tõhusat rakendamist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A multimodal approach for refining mapping and localization by integrating generative AI and pedestrian-centric data
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-05-12) Akhavi Zadegan, Alireza; Hadachi, Amnir, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Linnade muutudes üha keerukamaks ja tehnoloogiapõhisemaks kasvab huvi selle vastu, kuidas parandada autonoomsete süsteemide, nagu kullerrobotid ja mikromobiilsuse sõidukid, arusaamist jalakäijate keskkonnast ja selles navigeerimist. See doktoritöö uurib, kuidas erinevat tüüpi andurite ja masinõppe kombineerimine võib toetada paremat kaardistamist ja positsioneerimist sellistes oludes. Töö oluliseks osaks oli mobiilse andmekogumisplatvormi – kaamerate, LiDARi, GPSi ja helisensoritega varustatud elektritõukeratta – arendamine, et koguda detailset teavet kõnniteedelt ja linnaruumist. Saadud andmekogu, nimega DELTA, keskendub spetsiifiliselt jalakäijate infrastruktuurile, mis on traditsioonilistel digitaalsetel kaartidel sageli alaesindatud. Sellele andmekogule tuginedes tutvustab uurimus kahte raamistikku. street2sat kasutab generatiivset tehisintellekti satelliidipiltide genereerimiseks maapinnalt tehtud piltidest, aidates ühtlustada erinevaid kaardiperspektiive. Street2GIS eraldab tänavatasandi piltidelt selliseid tunnuseid nagu kõnniteed ja hooned ning muudab need automaatselt geograafiliste infosüsteemide jaoks kasutatavateks kaardiandmeteks. Kokkuvõttes on nende panuste eesmärk muuta ajakohaste ja jalakäijaid arvestavate kaartide loomine lihtsamaks. Esitatud meetodid võivad toetada rakendusi linnaplaneerimises, autonoomses navigatsioonis ja nutikate linnasüsteemide arendamisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Acute gastroenteritis hospitalizations in Estonia after implementation of universal mass vaccination against rotavirus
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2024-12-09) Kõivumägi, Kadri; Lutsar, Irja, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Äge gastroenteriit (AGE) on globaalselt alla 5-aastaste laste hulgas viies peamine surmapõhjus, moodustades selles vanuserühmas 8,9% surmajuhtumitest. Alates 1990. aastast on Maailma Terviseorganisatsioon keskendunud AGE haiguskoormuse ja suremuse vähendamisele, mille oluliseks verstapostiks oli rotaviirusvaktsiini kasutuselevõtt 2006. aastal. 2024. aastaks oli 123 riiki, sealhulgas Eesti alates 2014. aasta juulist, lisanud vaktsiini oma riiklikusse vaktsineerimiskavasse. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli kirjeldada haiglaravi vajava AGE epidemioloogiat 0-18 aastastel lastel Eestis enne (2007-2013) ja pärast (2015-2018) rotaviirusvaktsiini lisamist immuniseerimiskavasse. Uuringu tulemused näitasid, et vaktsineerimisprogrammi rakendamisele järgnes rotaviiruse (RV) hooaegade aktiivsuse langus ning rotaviirusliku gastroenteriidi (RVGE) ja AGE hospitaliseerimise vähenemine vastavalt 55% (95% CI 53-57) ja 19% (95% CI 17–21). Suurim efekt oli näha alla 1 ja 1-4 aastaste laste hulgas; AGE hospitaliseerimine vähenes vastavalt 31% (95% CI 27–35) ja 25% (95% CI 22–27) ning RVGE vastavalt 81% (95% CI 77–84) ja 55% (95% CI 52–58). Lisaks vähenes hospitaliseeritute haiguse raskusaste ja haiglaravi kestus. Sarnaselt teistele riikidele suurenes nororviirusliku ja adenoviirusliku gastroenteriidiga patsientide hospitaliseerimise määr, mis võib olla seotud viiruste aktiivsema levikuga teatud aastate järel, nagu nororviiruse puhul varasemalt on teada. Uuringus teostatud viiruste genotüpiseerimine kinnitas, et Eestis ringlesid uuringuperioodil peamiselt samad rota- ja noroviiruse genotüübid kui mujal Euroopas, mis toetab ühtsete üle-euroopaliste vaktsineerimisprogrammide rakendamist ka tulevikus.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Addressing real-world scenarios via motion prediction in autonomous driving
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-01-16) Gulzar, Mahir; Muhammad, Naveed, juhendaja; Muhammad, Yar, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Isejuhtivate sõidukite valdkond on viimase kümnendi jooksul kiiresti arenenud. Üks olulisemaid komponente isejuhtivate sõidukite tarkvaras on teiste liiklejate tulevase käitumise ennustamine. Need ennustused on aluseks trajektoori planeerimisele, et valida takistusteta ja ohutu liikumistee. Antud doktoritöös keskendutakse sellele, kuidas isejuhtiva auto käitumist keerukates liiklusolukordades paremini mõista ning paremaks teha läbi teiste liiklejate käitumise parema ennustamise. Liiklusstsenaariumite lahendamiseks liikumisennustuse kaudu uuritakse esmalt liikumismudelite kirjandust ja pakutakse välja uudne taksonoomia, mis kategoriseerib ennustuse meetodeid kolme mõõtme alusel erinevat tüüpi liikluses osalevate agentide jaoks. Töö järgnevas osas pakutakse välja “anna teed” ristmiku navigeerimise meetod vabavaralise isejuhtivuse tarkvara jaoks, kasutades mitmemodaalseid ennustatud trajektoore. Kolmandas töö osas uuritakse stsenaariumite läbimise sõltuvust erinevatest isejuhtivuse tarkvara komponentidest. Pakutakse välja stsenaariumitel põhinev isejuhtivuse tarkvara hindamise meetod, mis võimaldab testida nii süsteemi tervikuna kui ka üksikuid komponente. Asjakohasuse tagamiseks viiakse läbi juhtumiuuring eespool nimetatud vabavaralise isejuhtivuse tarkvara osas, et hinnata stsenaariumitel põhineva metoodika sobivust objektituvastuse ja käitumise ennustamise komponentide testimiseks. Viimases osas pakutakse välja uudne masinõppe mudeli arhitektuur, mis kasutab eesmärgipõhist tingimist sõiduradade graafi peal. Pakutud mudelit hinnatakse avalikus võrdlustestis, kus see saavutas parima tulemuse. Täiendavalt arutletakse andmepõhiste mudelite piirangute üle praktilistes isejuhtivuse lahendustes. Kokkuvõttes kujutab käesolev doktoritöö endast kombinatsiooni akadeemilisest ja praktilisest uurimustööst, mis teeb sellest väärtusliku panuse isejuhtivate sõidukite uurimisse.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Addressing the family physician shortage: career and migration intentions in Estonia and Europe
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-05-05) Velgan, Marta; Kalda, Ruth, juhendaja; Michels, Nele, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Perearstide puudus on paljude riikide tervishoiusüsteemi ohustav probleem, mis vajab konkreetseid lahendusi ja sekkumisi. On tõestatud, et hästi korraldatud esmatasand aitab ennetada kroonilisi haigusi ja enneaegset surma ning vähendada ebavajalikke tervishoiukulutusi. Elanikkonna vananemine ja kroonilistesse haigustesse haigestumise sagenemine toob kaasa raskusi seoses piisava ja kvaliteetse arstiabi tagamisega. Tervise Arengu Instituudi andmetel oli 2023. aastal Eestis kokku 4772 arsti, kellest 939 (19,7%) olid perearstid. Kui arstide üldarv on viimastel aastatel Eestis kasvanud, siis perearstide arv on vähenenud. Lisaks oli 2023. aastal Eesti perearstide keskmine vanus (56,1 aastat) suurem võrreldes kõikide arstide keskmise vanusega (50,6 aastat), kusjuures üle 65-aastaste perearstide hulk on viimasel kümnendil peaaegu kahekordistunud. Perearstide arvu piisavus tervishoius sõltub mitmest tegurist: arstiüliõpilaste huvi peremeditsiini eriala vastu, uute perearstide edasised karjäärivalikud, perearstide väljaränne või nende lahkumine peremeditsiinist mistahes karjäärietapis. Antud doktoritöö peamine eesmärk oli täiendada teadmisi perearstide puuduse põhjustest ning kirjeldada tegureid, mis seda probleemi mõjutavad. Selleks viidi läbi nii eri meetoditega uuringud Eestis ja mitmes Euroopa riigis. Kolme erineva uuringu tulemused toovad esile küllaltki sarnaseid probleeme ning võimalikke lahendusi. Peremeditsiini eriala vastu huvi äratamiseks on oluline üliõpilaste varane kokkupuude peremeditsiiniga õpingute ajal ning eeskätt perearstidest eeskujude olemasolu. Pärast seda, kui arst on valinud oma erialaks peremeditsiini, on väga tähtis pakkuda talle tuge karjääriteel püsimiseks. Paindlikud töötingimused, mis võimaldavad saavutada töö ja eraelu tasakaalu, mõjutavad nii tulevaste arstide kui juba tervishoius töötavate perearstide karjäärivalikuid, sealhulgas ka teise riiki tööle suundumist. Perearstide lahkumist peremeditsiinist või rännet teise riiki on võimalik vähendada, lihtsustades perearstipraksise loomise ja patsientide nimistule kandideerimise protsessi ning parandades töötingimusi, töökultuuri ja tervishoiukorraldust.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Adsorption kinetics of ions at Bi single crystal planes from aqueous electrolyte solutions and room- temperature ionic liquids
(2010-08-03) Siinor, Liis
Erinevate keemiliste protsesside omaduste uurimisega on keemikud tegelenud sajandeid. Füüsikaline elektrokeemia on teadusharu, mis keskendub keemiliste reaktsioonide ja protsesside füüsikaliste omaduste väljaselgitamisele. Antud doktoritöö teemaks on ioonide adsorptioonikineetika uurimine vesilahustes ning ioonsetes vedelikes metallelektroodil, milleks on vismut. Adsorptsioon on pinnanähtus, mille puhul osakesed kogunevad molekulaarjõudude toimel tahkele pinnale, milleks antud juhul on vismutelektroodi pind. Adsorptsiooniprotsessi toimumise kirjeldamisel on suur tähtsus, kuna adsorptsiooniprotsessid mõjutavad mitmete keemiliste protsesside kiirust, milleks on metallide lahustumine, elektrokeemiline korrosioon, elektrosadestamine, elektrosüntees ja –analüüs, elektrilise kaksikkihi kondensaatoris ja kütuseelemendis toimuvad protsessid. Näiteks efektiivseks korrosiooni inhibeerimiseks kasutatakse tihtipeale orgaanilisi aineid, mis koos spetsiifiliselt adsorbeeruvate katioonidega on võimelised moodustama stabiilseid kompaktseid adsorptsoonikihte. Samuti on leitud, et mõningate elektrosünteesiprotsesside korral on oluline roll foonelektrolüüdina kasutatava lahuse keemilisel koostisel ning mõningad protsessid võivad oluliselt kiireneda spetsiifiliselt adsorbeeruvate katioonide, aga ka anioonide juuresolekul süsteemis. Antud töös näidati, et jodiidiooni adsorptsioonikineetika sõltub elektroodile antud potentsiaalist, jodiidioone sisaldava lahuse kontsentratsioonist ning süsteemile rakendatavast vahelduvvoolu sagedusest. Viimastel aastatel on aktiivse uurimise alla võetud uus ainete klass- ioonsed vedelikud. Ioonsed vedelikud koosnevad nagu nimigi ütleb põhiliselt ioonidest. Ioonsetel vedelikel on rida omadusi, mis lubavad neid kasutada uute tehnoloogiliste lahenduste väljaarendamisel. Antud töös uuriti ioonsete vedelike elektrokeemilisi omadusi ja kasutamise võimalikkust superkondensaatorites.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Advanced chromosomal testing tools for embryo quality and fetal health
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-03-27) Yaşar, Barış; Kurg, Ants, juhendaja; Org, Tõnis, juhendaja; Kere, Juha, juhendaja; Katayama, Shintaro, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Karolinska Institutet
Embrüo arengu esimene nädal on kriitiline periood, mil organismi kõige varasemad arengujuhised rakenduvad. Selle perioodi mõistmine võib aidata parandada inimeste viljatusravi. Käesolevas väitekirjas kasutati inimese mudelorganismina veist, et uurida olulisi geene, mida nimetatakse PRDL-klassi homeoboks geenideks ja mis on aktiivsed inimese embrüotes enne pesastumist emaka siseseinale ehk implantatsiooni. Väitekirjas esitatud esimene uuring kirjeldab seitsme veise PRDL-geeni struktuuri ja aktiivsust pesastumis-eelsetes embrüotes. Samuti tuvastati TPRX3 kui transkriptsioonifaktor, mis võib aktiveerida teisi geene. Teises uuringus kasutatati spetsiifilist RNA sekveneerimise meetodit ning tuvastati võimalikud tegurid, mis aktiveerivad embrüo enda genoomi. Teadmine, millised tegurid aktiveerivad embrüo genoomi arengu kõige varasemas etapis, on oluline reproduktiivtehnoloogiate parandamiseks. Väitekirja kolmas uuring keskendub teisele PRDL-klassi geenile, DUXC-le. Kuna DUXC-d peetakse genoomi aktivaatoriks, on selle üksikasjalik iseloomustamine vajalik selle protsessi mõistmiseks. Uuring kinnitas, et DUXC-geen on varajastes embrüotes aktiivne ning selle struktuur erineb varasemast teadaolevast. Samuti näidati, et DUXC genoomne struktuur on erinevate veisetõugude vahel sarnane. Lisaks on see sarnane oma inimese homoloogi DUX4 genoomse struktuuriga. Olulise leiuna näidati ka, et DUXC ekspressioon ei sõltu embrüo enda genoomi aktiivsusest. Viimane uuring käsitles keskkonnategurite mõju embrüo varajasele arengule. Meie tulemused näitasid, et veise embrüote kasvatamine 20% hapnikutasemel aeglustab embrüo genoomi aktiveerumist. Seetõttu kinnitati, et embrüote kasvatamine laboris madalama hapnikutasemega tingimustes, mis on sarnased emaka tingimustega, on optimaalne. Kokkuvõttes näitasid need uuringud, kuidas PRDL-geenid suunavad embrüo üleminekut emalt kaasa saadud arengu juhistelt embrüo enda genoomi juhistele ning annavad uusi teadmisi imetajate elu kõige varasematest etappidest
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Advancing human-centric counterfactual explanations in explainable AI
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-12-02) Domnich, Marharyta; Vicente Zafra, Raul, juhendaja; Barbu, Eduard, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tehisintellekt (TI) mõjutab üha enam kriitilisi otsuseid erinevates valdkondades, nagu tervishoid, haridus ja rahandus. Mudelite kasvav keerukus ja ulatus muudavad otsustusprotsessid sageli läbipaistmatuks, rõhutades vajadust seletusmeetodite järele, mis suurendaksid nende läbipaistvust ja kontrollitavust. Selle väljakutsega tegeleb seletatava tehisintellekti (XAI) valdkond, arendades seletusi, mis on inimestele tähenduslikud ja arusaadavad. Inimlikud seletusprotsessid on oma olemuselt keerukad ja kontrastiivsed, hõlmates sageli võrdlusi ja hüpoteetilisi stsenaariume. Sellist kontrastiivset mõtlemist väljendavad kõige paremini kontrafaktuaalsed seletused, mis vastavad küsimusele: „Millised minimaalsed muudatused võiksid mudeli otsust muuta?“. Selleks, et kontrafaktuaalsed seletused oleksid tõhusad, peavad need olema kooskõlas inimlike eelistustega – olema tähenduslikud, rakendatavad ja kasutajatele usaldusväärsed. Käesolev doktoritöö edendab inimkeskseid kontrafaktuaalseid seletusi nelja omavahel seotud uuringu kaudu. Uurimistöö tugineb kognitiivteaduse arusaamadele, täiustades seeläbi kontrafaktuaalsete seletuste genereerimist ning hindamist erinevates rakendusvaldkondades. Esimene uuring, mis on inspireeritud inimlikest kognitiivsetest eelistustest, tutvustab difuusse kauguse ja suunatud koherentsuse kasutamist kontrafaktuaalsete seletuste otsingus. Need kaks uuendust võimaldavad luua lihtsamini teostatavaid ja inimkesksemaid seletusi, rõhutades andmeruumi sidusust ning joondades tunnuste muutused inimese mõtlemismustritega. Väljatöötatud lähenemine, nimega Coherent Directional Counterfactual Explainer (CoDiCE), näitab paremat tulemuslikkust seletuste loomisel, mis on praktiliselt rakendatavad ning inimese seletusloogikaga kooskõlas. Teine uuring tegeleb ühe kontrafaktuaalsete seletuste keskse väljakutsega- kuidas neid usaldusväärselt hinnata. Selleks arendatakse välja CounterEval-andmestik, mis koondab inimeste üksikasjalikud hinnangud mitmete seletuslike mõõtmete osas. Üle 200 osalejalt kogutud andmete põhjal luuakse ühtne hindamisraamistik, mis kasutab suurte keelemudelite (LLMid) võimekust ennustada keskmisi ja individuaalseid inimhinnanguid. See pakub skaleeritavat ja järjepidevat viisi seletuste kvaliteedi hindamiseks. Järgnev analüüs uurib, kuidas seletustega seotud rahulolu saab modelleerida teiste seletuslike mõõdikute (nt teostatavus, usaldus, täielikkus ja keerukus) põhjal, andes sügavama ülevaate teguritest, mis kujundavad üldist kasutajate rahulolu. Kolmas uuring näitab kontrafaktuaalsete seletuste praktilist väärtust meditsiinilise pilditöötluse kontekstis, esitades COunterfactual INpainting (COIN) lähenemise nõrgalt juhendatud semantilisele segmenteerimisele. COIN genereerib seletusi, muutes klassifitseerimistulemuse ebanormaalsest normaalseks ning kasutades algse ja muudetud pildi erinevusi nõrkade segmentatsioonimärgistena. Rakendatuna neerukasvajate segmentatsioonile vähendab see meetod oluliselt radioloogide käsitsi märgistamise töökoormust ning võimaldab patoloogiliste piirkondade tuvastamist ka olukordades, kus ulatuslikult märgistatud andmestikud puuduvad. COINi sooritus ületab märgatavalt traditsioonilised atribuutsioonil põhinevad meetodid, demonstreerides kontrafaktuaalsete seletuste potentsiaali tervishoiu rakendustes. Kokkuvõttes panustavad need uuringud seletatava tehisintellekti valdkonda, arendades ja valideerides kontrafaktuaalsete seletuste meetodeid, mis parandavad TI-süsteemide läbipaistvust ja kasutatavust ning on kooskõlas inimlike tunnetusprotsessidega.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Advancing the study of small solar system bodies through multi-agent mapping and characterization
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-07-16) Paul, Aditya Savio; Pajusalu, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kosmoses on arvukalt taevakehasid ja need on inimkonda läbi aegade paelunud. Lisaks suurtele taevakehadele, nagu Päike ja planeedid, on Päikesesüsteemis palju asteroide ja komeete. Päikesesüsteemi väikekehad on eriti huvitavad, sest need hoiavad endas vihjeid meie Päikesesüsteemi tekkimise ja ajaloo kohta. Asteroidid on kivised moodustised, mis jäid üle planeetide moodustumisest ja tiirlevad praegu peamiselt asteroidivöös Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Mõned asteroidid, mida nimetatakse Maa-lähedasteks objektideks, tulevad aga aeg-ajalt Maale palju lähemale. Komeedid on põhiliselt erinevatest jäädest koosnevad kehad, mis pärinevad Päikesesüsteemi külmematest välistest piirkondadest, peamiselt Kuiperi vööst ja Öpiku-Oorti pilvest. Nende kehade uurimine on keeruline nende madala külgetõmbejõu, ebakorrapärase kuju ja keeruka dünaamika tõttu. Käesoleva väitekirja põhiliseks sõnumiks on, et Päikesesüsteemi väikekehade uurimist saab tõhustada mitme uurimisagendi kasutamisega ja see võimaldaks neid paremini kaardistada ja iseloomustada. Väitekirjas tuuakse välja kolm olulisemat uurimistulemust. Esiteks näidatakse, et kosmosesondid suudavad taevakeha ümber orbiidil viibides oma manöövreid järk-järgult sujuvamaks muuta samal ajal taevakeha gravitatsioonivälja mudelit täpsustades. Teiseks tutvustatakse kosmosemissiooni Comet Interceptor, mis kasutab mitme agendiga möödalennumissiooni Päikese poolt veel soojuslikult mõjutamata seni tundmatute omadustega komeedi uurimiseks. Missiooni alternatiivseks võimalikuks sihtmärgiks on tähtedevaheline objekt, kui sobivate parameetritega keha piisavalt kiiresti leida suudetakse. Comet Interceptor uurib sihtmärgi aktiivsust ja loob selle tuuma ja lähikeskkonna 3D-mudeleid, kasutades selleks vaatlusi mitmelt kosmosesondilt. Kolmandaks näitame, et väikekeha jälgimine optimaalsetest ruumilistest asukohtadest tagab 3D kaardistamise vaatepunktist parema katvuse ja see võimaldab luua täpsemaid pinnamudeleid sihtkehast. Neid andmeid saab ka kasutada närvivõrkude abil 3D-pinna rekonstrueerimise täiustamiseks. Uurimistöö panustab ka Comet Interceptor missiooni, mille jaoks Tartu Ülikooli Tartu Observatoorium arendab OPIC-instrumenti, teaduslikesse eesmärkidesse. Üldiselt on väitekirja eesmärgiks toetada väikekehade uurimiseks mõeldud missioonide kavandamist, aidata kaasa planetaarkaitse jõupingutustele ja süvendada arusaamist väikekehade dünaamikast.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Advancing urban and agricultural monitoring using Sentinel-1 synthetic aperture radar data
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-04-03) Koppel, Kalev; Oja, Tõnu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus ja täppisteaduste valdkond
Väitekiri keskendub Euroopa Kosmoseagentuuri Sentinel-1 tehisava-radari (SAR) andmete kasutamisele hoonestuse ja rohumaade kaugseires. Radaripiltide eeliseks võrreldes optiliste satelliidipiltidega on sõltumatus pilvkattest ja päikesekiirgusest. Niisiis pakuvad nad pidevat ja tihedat andmestikku nutikate seirelahenduste loomiseks, et säästa suures mahus nt linnaplaneerijate või PRIA inspektorite tööaega. Hoonete tuvastamiseks radaripiltidelt pakkusime välja uue meetodi ning võrdlesime selle tulemusi juba varem kasutatud meetoditega. Uurimisaladena valisin välja Tallinna ja Ida-Virumaa. Tulemused olid lootustandvad – tihedama hoonestusega piirkondades oli uus meetod täpseim, kuid jäi pisut alla hõredama hoonestusega aladel. Järgmiseks huvitas mind, kuidas mõjutavad hoonete omadused, nagu kõrgus, materjal, orientatsioon ja kuju, radarisignaali tagasipeegeldust. Kinnitust leidsid mitmed nii talupojatarkusest kui ka füüsikateooriast lähtuvad seaduspärasused. Eks suuremad ja kõrgemad asjad ole ka radarile paremini näha ning metall särab paremini kui puit. Aga kui hoone on „vale“ nurga all, võib ta radari jaoks hoopis nähtamatuks muutuda. Lõpuks uurisin, kuidas on võimalik kosmose-radariga tuvastada põllutöid. Nimelt tuleb PRIA toetusi saavatel põllumeestel rohumaid kindlal ajal niita ning PRIA peab omakorda kontrollima üle, kas töö sai korralikult tehtud. Satelliidipiltide aeg-ridadest eristuvad selgelt nii niitmise kui ka kündmise mustrid, kusjuures mõlemal on erinev sõrmejälg. Seda eripära teades arendas kaigseire ettevõte KappaZeta OÜ koostöös Tõravere Observatooriumi, CGI Eesti AS ja STACC OÜ-ga PRIA-le niitmise tuvastamise rakenduse „Satikas“. Kokkuvõtteks tõestasin uuringuga Sentinel-1 tehisava-radari andmete suurt potentsiaali nii linnaruumi kui ka põllumajanduse kaugseires ja avardasin võimalusi mitmete innovaatiliste rakenduste väljatöötamiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Affective hauntings, absolute reality: space, time, experience and the haunted house narrative
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-11-07) Roostma, Helen; Marling, Raili, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdond
Väitekirja fookuses on tänapäevane kummitusmaja narratiiv. Eesmärk on süstematiseerida kummitusmaja narratiive, luues narratiivirežiimidel põhineva tüpoloogia, mis arvestab eri tüüpi kummitusmaja narratiivide eripäradega. Olenemata oma teistest omadustest on kummitusmaja aga alati olemuselt maja, mis kaldub normist kõrvale. Judith Butler (2004: 41) sõnab, et kuigi normid on tavaliselt peidetud ja raskesti märgatavad, on nad kõige selgemini nähtavad selle kaudu, millist mõju nad avaldavad. Normide tugev seotus oma kontekstiga on kummitusmaja narratiividest rääkides asjakohane, kuna kummitusmajad on loomuomaselt normide ja normatiivsusega vastuolus. Siiski, kuigi dominantset korda kummitab selle alternatiiv, nõuab see alternatiiv dominantset korda, millele vastanduda. Seetõttu väidetaksegi väitekirjas, et kummitusmaja on alternatiiv, mille kaudu on võimalik mõtestada normatiivset kodu ja peret, millele kujutatud mittenormatiivne kodu ja pere vastanduvad. Tuginedes uudsele lähenemisviisile, mis kasutab nii ruumi-, aja- kui ka kogemusteooriaid, leitakse väitekirjas, et kummitusmaja narratiive on võimalik jagada kolme narratiivirežiimi: gootika, kummastav ulme ja õudus. Kuigi need võivad esineda ühes tekstis samal ajal, võtab üks neist siiski dominantse positsiooni, mistõttu on igal narratiivirežiimil teistest eristuvad omadused ja eripärased narratiivsed atmosfäärid. Seetõttu tajutakse ka erinevaid kummitusmaja narratiive, millel ei pruugi peale kummitusmaja olla üksteisega midagi ühist, osana kummitusmaja narratiivi tekstidest. Väitekirjas esitatud empiirilise analüüsi käigus selgubki, et analüüsitavad romaanid suhestuvad läbi oma narratiivirežiimi varasemate tekstidega just äratuntavate ja eristatavate atmosfääride kaudu. Ruum, aeg ja kogemus, mida analüüsitavad romaanid kujutavad, on teineteisega sarnased oma narratiivirežiimide poolest ning narratiivirežiimid erinevad üksteisest märkimisväärselt. Väitekiri näitab, et narratiivirežiimidele tuginedes on võimalik süstematiseerida rikkalikke ja laialt levinud kummitusmaja narratiive ning ühendada uued tekstid oma eelkäijatega.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Algklassiõpilaste matemaatikaalased teadmised, nende areng ja mõjutavad tegurid
(2010-09-07) Palu, Anu
Doktoriväitekiri koosneb ülevaateartiklist ja kolmest eraldi artiklist. Töö eesmärgiks on hinnata algklassiõpilaste matemaatikaalaseid teadmisi ja nende teadmiste arengut, lähtudes mitte ainult aine sisust, vaid ka kognitiivsetest pädevustest. Kui tavaliselt hinnatakse riiklike tasemetööde, eksamite ja ka rahvusvaheliste testide abil õpilaste teadmiste hetkeseisu, siis selles töös jälgitakse õpilaste arengut matemaatikas mitme aasta jooksul. Uuritakse ka õpetamismeetodite ning õpilaste verbaalsete võimete ja motivatsiooni mõju matemaatika õpitulemustele. Uurimuste läbiviimiseks kasutatakse kahte õpilaste ja ühte õpetajate valimit. Doktoritööst selgub, et Eesti 1.-3. klassi õpilastel on head fakti- ja protseduurilised teadmised, kuid vajaka jääb teadmiste rakendamisoskusest ja arutlemisoskusest. Raskusi valmistab tekstülesannete lahendamine. Tekstülesannete lahendustes esines põhiliselt kahte tüüpi valesid vastuseid. Esiteks oli küllaltki suur hulk õpilasi, kes andsid vastuse, mis näitas, et nad on lahendanud ülesande vaid osaliselt. Teine suurem grupp valesid vastuseid oli saadud tekstis esinenud arvudega kombineerides. Uurimus näitab, et õpilaste verbaalsed võimed mõjutavad positiivselt nii tekstülesannete lahendamisoskust kui ka üldisi tulemusi matemaatikatestides. Samas selgub, et ka hea lugemisoskusega õpilased võivad olla raskustes matemaatilise teksti mõistmisega. Uurimusest ilmneb, et klassiõpetajad eelistavad traditsioonilist õpetamisviisi, kus olulisel kohal on treening, harjutamine ja kontrollimine. Õpilased, kelle õpetaja oli suurema tööstaažiga ning kasutas rohkem formalistlikku õpetamisviisi, saavutasid matemaatikas kolmanda klassi lõpuks paremaid õpitulemusi. Teiste õpetamismeetodite olulist mõju ei täheldata. Siinjuures tuleb silmas pidada, et formalistlikku meetodit kasutatakse kõige vähem. Selgub, et õpilaste ebaedu vältimise eesmärgid ning vältiv käitumine on negatiivselt seotud matemaatikaalaste teadmistega kolmandas klassis. Meisterlikkust ja sooritust sisaldavad saavutuseesmärgid ei avaldanud olulist mõju matemaatika õpitulemustele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aligning training loss to evaluation metrics in deep learnin
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-12-29) Komisarenko, Viacheslav; Kull, Meelis, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Viimaste aastate edusammud masinõppes on kiirendanud masinõppesüsteemide kasutuselevõttu paljudes valdkondades ning tulemused ületavad sageli nii algoritmilisi baastasemeid kui ka mõnel juhul inimsooritust. Selle arengu on võimalikuks teinud mitmed vastastikmõjus olevad tegurid, sealhulgas suurte ja üha kvaliteetsemate andmestike kättesaadavus, rikkalikke kõrgemõõtmelisi esitusi võimaldavad tehisnärvivõrgude arhitektuurid ning optimeerimisprotseduurid, mis on praktikas piisavalt skaleeruvad. Optimeerimisvalikute hulgas on keskne roll kaofunktsioonil, mida võib vaadelda kui mõõdikut, mis määrab trahvi suuruse ennustava mudeli igale eksimusele. Kaofunktsioon defineerib optimeerimismaastiku ja selle abil määratakse, kuidas mudeli kaalusid treenimise käigus muudetakse. Klassifitseerimisel on kaofunktsiooni vaikevalikuna kasutatud näiteks ristentroopiat. Kui aga suuri mudeleid treenitakse ristentroopiaga, võib mudeli ennustustes ilmneda liigne enesekindlus, ning see halvendab mudeli usaldusväärsust nendele ennustustele tuginevates rakendustes. Kuna masinõppesüsteemid on üha enam põimitud otsustusprotsessidesse, on konkreetses rakendusvaldkonnas olulise hindamismõõdiku alusel sooritust parandava kaofunktsiooni valimine muutunud oluliseks praktiliseks väljakutseks. Lisaraskusi tekitab asjaolu, et sooritust hinnatakse lõpuks hindamismõõdikutega, mis võivad olla katkevuspunktidega, mitte-diferentseeruvad või väga ülesandespetsiifilised. Sellised mõõdikud ei ole sageli treenimiseks otseselt sobivad, mistõttu kasutatakse asenduskaofunktsioone, nagu näiteks ristentroopia. See võib aga tekitada ebakõla treeningul optimeeritava eesmärgi ja lõpprakenduses olulise eesmärgi vahel. Klassikalistest mõõdikutest, nagu täpsus, paljudes kaasaegsetes rakendustes ei piisa, mistõttu toetuvad praktikud üha enam hinnatundlikele mõõdikutele, mis kaaluvad vigu vastavalt nende tähtsusele, ja kalibreerituse mõõdikutele, mis mõõdavad tõenäosuslike ennustuste kvaliteeti. Need mõõdikud kajastavad usaldusväärsuse aspekte, mida täpsus üksi väljendada ei suuda, ning on seetõttu muutunud olulisteks tööriistadeks soorituse hindamisel praktilistes rakendustes. Käesolev väitekiri koosneb kolmest omavahel seotud uurimusest, mille eesmärk on parandada treenimisel kasutatavate kaofunktsioonide ja praktikas oluliste hindamismõõdikute vahelist joondatust. Esimene uurimus käsitleb kaofunktsiooni valikut hinnatundlikus klassifitseerimises, kus hindamismõõdik kaalub iga veatüüpi klassispetsiifiliste kuludega, mis on tavaliselt saadud valdkonna ekspertidelt. Praktikas on need kulud harva täpselt teada; selle asemel esinevad need ebakindlate hinnangutena, mis võivad aja jooksul ja kasutustingimuste muutudes teiseneda. Selle ebakindluse modelleerimiseks käsitleme klassispetsiifilisi kulusid etteantud jaotusega juhuslike suurustena ja tuletame kaofunktsioonide perekonnad, mis on matemaatiliselt samaväärsed vale klassifitseerimise eeldatava kuluga antud määramatuse korral. Tuvastame praktikas mugavad jaotuste perekonnad, näiteks beeta-jaotused kuluproportsioonide ja gamma-jaotused toorkulude jaoks, ning näitame, kuidas nende parameetrid määravad keskmist kulu, asümmeetriat ja ebakindlust. Katsed mitmete andmestike ja kulustsenaariumidega näitavad, et mõned tuletatud kaofunktsioonid saavutavad vastavatel hinnatundlikel mõõdikutel järjepidevalt tugeva soorituse, pakkudes põhimõttekindlat alternatiivi \emph{ad-hoc} kaalumisskeemidele. Teine uurimus uurib mudeli kalibreeritust, mis iseloomustab seda, kui hästi vastavad ennustatud tõenäosused tegelikele tinglikele klassitõenäosustele. Mudeli kalibreeritus on hädavajalik mudeli praktilisel rakendamisel, kus ennustatud tõenäosuste põhjal tehakse praktilisi otsuseid. Eriti tähtis on kalibreeritus ohutuse või kulude seisukohalt kriitilistes olukordades. Kuigi ristentroopia on rangelt korralik kaofunktsioon ja teoreetiliselt soodustab kalibreeritud tõenäosusi, on sellega treenitud sügavad tehisnärvivõrgud sageli valesti kalibreeritud. Seevastu fokaalse kaofunktsiooni puhul on korduvalt täheldatud, et see annab paremini kalibreeritud mudeleid isegi ilma hilisema \emph{post-hoc} kohandamiseta. Doktoritöös on seda nähtust uuritud ja näidatud, et fokaalset kaofunktsiooni saab väljendada kahe komponendi kompositsioonina: korralik kaofunktsioon, mida minimeerivad tegelikud klassitõenäosused, ja fikseeritud kalibreerimisfunktsioon, mis sarnaneb temperatuuri skaleerimisega. See dekompositsioon selgitab, miks fokaalne kaofunktsioon on praktikas sageli hästi kalibreeritud, kuna see seob korraliku kaofunktsiooni treenimise ajal rakendatava sisseehitatud kalibreerimisteisendusega. Seda dekompositsiooni on laiendatud laiale lahutuvusomadusega kaofunktsioonide klassile ning on tuletatud valemid nendega seotud korralike komponentide ja kalibreerimisfunktsioonide jaoks. Need tulemused võimaldavad disainida uusi kaofunktsioone, millel on soovitud kalibreerimis- ja eristusomadused. Mitmed töös tuletatud uued kaofunktsioonid koos nende juurde kuuluvate kalibreerimisfunktsioonidega saavutavad täpsuse ja kalibreerituse osas tulemusi, mis on konkurentsivõimelised või paremad kui standardsed baastasemed. Kolmas uurimus käsitleb lõhet treenimisel kasutatavate hindamismõõdikute ja rakendusepõhiste kasufunktsioonide vahel, kus kasufunktsioonid kvantifitseerivad mudeli ennustustel põhinevate otsuste domeenispetsiifilist väärtust. Rakendusepõhised kasufunktsioonid võivad sõltuda kontekstist tulenevatest teguritest, mis pole treenimise ajal kättesaadavad, ning nende hindamine võib olla kulukas, nõudes mõnikord simulatsiooni või füüsilisi eksperimente. Kui rakendusepõhist kasu ei saa suures mahus arvutada, muutub mudelite valimine keeruliseks. Selle probleemi leevendamiseks on töös välja pakutud meetod, milles valideerimisandmetel treenitud väike närvivõrk aitab treenimisel kasutatavat hindamismõõdikut paremini joondada rakendusepõhise kasufunktsiooniga. Töös on analüüsitud tingimusi, mille korral sellised teisendused säilitavad korralikkuse, ja demonstreeritud meetodi rakenduvust mitmes ülesandes, sealhulgas laoseisu optimeerimise probleemi korral. Selle meetodiga saab rakenduse jaoks hästi sobiva mudeli valida ka olukorras, kus rakendusepõhise kasufunktsiooni otsene hindamine on ebapraktiline. Kokkuvõttes näitavad selle väitekirja tulemused treenimisel kasutatava kaofunktsiooni ja hindamismõõdiku joondamise olulisust. Töös on uuritud, kuidas erinevad kaofunktsiooni valikud kujundavad treenitava mudeli ennustuslikku käitumist, ning loodud meetodeid mudelite soorituse parandamiseks rakendusvaldkonnas olulistel mõõdikutel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Analysis and optimization of iteratively decodable codes
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-10-17) Mikelsaar, Sander; Skachek, Vitaly, juhendaja; Kudryashov, Boris, juhendaja; Bocharova, Irina, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tagamaks vigadeta kommunikatsiooni seadmete vahel on tarvis usaldusväärnet digitaalset andmesidet. Praktiliste sidesüsteemide disainimine nõuab tipptasemel veaparanduskoodide ja füüsiliste andmesignaalide edastamise meetodite kombineerimist ja ühist optimeerimist. Oluline väljakutse selliste süsteemide väljatöötamisel on kasutatavate meetodite piiratud arvutuslik keerukus, eriti mobiilseadmete puhul, mille puhul lisanduv keerukus tõlgendub otse suuremasse aku kasutusse. See piirang muutub kaasaegse infotehnoloogia arenedes järjest raskemaks. Kuigi kodeerimisteooria ja digitaalses kommunikatsioonis kasutatavad koodid on juba pikalt väljakujunenud uurimisvaldkonnad, on digitaalsete sidesüsteemide areng olnud viimaste aastate jooksul siiski kiire, näiteks 5G telekommunikatsioonivõrkude laialdasem kasutuselevõtt eelmise aastakümne lõpul. Veel üsna hiljuti oleksid sellised teenused, nagu kõrgekvaliteedilise video voogedastus mobiilseadmetes piiratud andmeedastuskiiruse tõttu mõeldamatud. Käesoleva doktoritöö peamiseks sihiks on nende tehnoloogiate uurimine ja arendamine tulevaste sidestandardite tarbeks. Suures pildis on käesolev töö jaotatud kaheks: koodid ja modulatsioon. Esiteks, madala arvutusliku keerukuse, kuid samas kõrge jõudlusega, veaparanduskoodide konstrueerimise meetodite projekteerimine. Teiseks, disainitud koodide integreerimine praktilistesse telekommunikatsioonisüsteemidesse, optimeerides nende sobitamist füüsiliste signaalidega, mis on vajalikud digitaalseks andmevahetuseks praktilises maailmas.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Architecture of the 5th and 4th Millennia BC in the northwestern part of the East European plain
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-02-04) Khrustaleva, Irina; Kriiska, Aivar, juhendaja; Nordqvist, Kerkko, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Ida-Euroopa lauskmaa loodeosa kiviaegsete kütt-kalur-korilaste elamud jäetakse sageli teenimatult välja arhitektuuri määratlusest, kuigi need täidavad kõik selle mõiste kriteeriumid. Käesolev väitekiri on esimene regiooniülene koondvaade, mis sisaldab andmeid enam kui kahesaja Eestist, Lätist, Leedust ja Valgevenest väljakaevatud kiviaegse elamu kohta. Uurimuse keskmes on V ja IV aastatuhande eKr süvendpõhjalised elamud. Need on väärtuslikud arhitektuuriajaloo allikad, kuna neist on jäänud suhteliselt selged arheoloogilised jäljed, mida saab hoonepõhjade täitematerjalist leitud esemete alusel enam-vähem usaldusväärselt seostada arheoloogiliste kultuuridega ning dateerida. Elamute tüpoloogia ja kartograafia võimaldasid tuvastada kahe erineva süvendpõhjalise elamutraditsiooni levialad Ida-Euroopa lauskmaa loodeosas V ja IV aastatuhandel eKr – ovaalsed Põhja-Eestis (seotud Soome ja Karjalaga) ja ümarad Kagu-Leedus ja Valgevenes. IV aastatuhande eKr kammkeraamika kultuurikompleksi raames eksisteerisid koos erinevad elamutüübid – ovaalsed süvendpõhjalise ehitised Põhja-Eestis ja maapealsed ristkülikukujulised hooned Lätis. Ühe geograafilise piirkonna eriaegsed elamud olid sageli sarnased kuju ja suurusega, mis aga ei tähenda tingimata kultuurilist järjepidevust. Minu uuringud osutavad, et vastupidiselt seni sageli esitatud arvamustele, ei saa kiviaegsete elamutüüpide erinevusi seletada ainuüksi asulate sesoonsuse, kultuurilise kuuluvuse või piirkondlike ja looduslike erinevustega nende asukohas. Küllap mõjutasid neid korraga mitmed ja ehk ka seni määratlemata tegurid. Kogutud andmed osutavad, et süvendpõhjalised ehitised ei olnud kiviajal peamine elamutüüp Ida-Euroopa lauskmaa loodeosas. Selle piirkonna kiviaja arhitektuuri edaspidiseks uurimiseks tuleks otsida võimalusi kuidas selgitada välja elamuid, millest ei jää nii selgeid arheoloogilisi jälgi kui süvendpõhjalistest hoonetest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Arved Bertelsi dissertatsiooni mõjukus Kraepelini ja Wundti juhendatud tööde kontekstis
(Tartu Ülikool, 2025) Saksing, Marcus; Naar, Richard, juhendaja; Allik, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärk oli hinnata Arved Bertelsi 1889. aastal kaitstud doktoritöö teaduslikku mõju, võrreldes seda teiste Emil Kraepelini ja Wilhelm Wundti juhendatud dissertatsioonidega aastatel 1887–1892. Töö keskendus kahele uurimisküsimusele: esiteks, kui sageli on Bertelsi töö tsiteeritud võrreldes teiste Kraepelini juhendatud dissertatsioonidega; ja teiseks, kas Kraepelini juhendatud tööde mõjukus erineb Wundti juhendatud töödest samal ajaperioodil. Tulemused näitasid, et Bertelsi töö viidete arv oli madalaim kõigist teadaolevatest Kraepelini juhendatud töödest ning Wundti labori tööd olid üldiselt mõjukamad kui Kraepelini omad. Need leiud viitavad, et Bertelsi töö tagasihoidlik mõju ei olnud üksikjuhtum, vaid osa laiemast mustrist, kus Kraepelini juhendatud dissertatsioonid jäid teaduslikult vähem tsiteerituks. Kuigi teaduslik mõju jäi piiratuks, oli Bertelsi töö tehniliselt uuenduslik – näiteks kasutati seal varajast pöörlevat ketas-tahhistoskoopi, mille tööpõhimõte sarnanes hilisemale Schumanni seadmele. See näitab, et Tartu laboris töötati välja üks esimesi visuaalse esituse kontrollitud seadmeid, andes oma ajas olulise panuse katselise psühholoogia arengusse.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Assembling the phylogenetic tree of northern European macroheteroceran moths
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-11-25) Nedumpally, Vineesh; Õunap, Erki, juhendaja; Tammaru, Toomas, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Pole kaugeltki veel lõpuni teada, millised putukaliigid on üksteisele kaugemad, millised lähemad sugulased. DNA järjestustel põhinevate evolutsioonipuude koostamine aitab sellesse küsimusse selgust tuua. Käesolevas uurimistöös koostati ööliblikate sugukondade sirptiiblased (Drepanidae), vaksiklased (Geometridae) ja öölased (Noctuidae) evolutsioonipuud, keskendudes Põhja-Euroopa liikidele. Selleks kasutati Sangeri ja järgmise põlvkonna sekveneerimise teel hangitud andmete kombinatsiooni, mis integreeriti avalikult kättesaadavate genoomiandmetega. Sirptiiblaste puhul kinnitas 37 liigi analüüs, et kõik neli alamsugukonda moodustavad tõesti evolutsioonipuu eraldiseisvad harud. Lisaks näitas analüüs, et sugukonnale iseloomulikud pikenenud tiivatipud on evolutsiooni käigus korduvalt kadunud ning et nii “talveliblikad” kui roosa/oranžikirju tiivakirjaga perekonnad kuuluvad fülogeneetiliselt selgelt eristnud rühmadesse. Vaksiklaste põhjalik fülogeneetiline analüüs, mis tugines 117 liigi enam kui 600 DNA lookusel ning mida täiendati 376 Põhja-Euroopa liigi puhul Sangeri meetodiga sekveneerimise teel saadud andmetega, andis tulemuseks statistiliselt usaldusväärse sugupuu, mis viis mitme muudatuseni süstemaatikas. Sellisteks muudatusteks on muuhulgas uute triibuste Lampropterygini ja Pelurgini kirjeldamine, perekondade Ochyria, Epelis ja Speranza “taaselustamine” ning mitme triibuse piiride täpsustamine nende monofüleetilisuse säilitamiseks. Öölaste puhul andis 333 liigi fülogeneoomiline analüüs statistiliselt hästi toetatud sugupuu, mis kinnitas peamisi sugulussuhteid ja viis mitme taksonoomilise muudatuseni. Need muudatused hõlmasid sünonüümiseerimisi, paaril juhul taksonoomilise taseme ümberhindamist ning mitme perekonna “taaselustamist”. Ajas kalibreeritud analüüs näitas, et triibus juureöölased (Apameini) eristus ligikaudu 8,7 miljonit aastat tagasi – palju hiljem kui seni arvati – ning et röövikute toitumine oma toidutaime sees võis hilises miotseenis toimunud rohumaade laienemise ajal soodustada selle rühma mitmekesistumist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Assessing COVID-19 risk and sequelae: the role of vaccination in modifying infection, severity, and long-term outcomes
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-11-26) Meister, Tatjana; Suija, Kadri, juhendaja; Uusküla, Anneli, juhendaja; Kalda, Ruth, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
COVID-19 pandeemia raputas kogu maailma ja tõi kaasa enneolematu surve tervishoiusüsteemidele. Haiguse mitmetahuline kliiniline pilt, kõrge suremus ja paljude organsüsteemide haaratus põhjustasid märkimisväärse koormuse tervishoiule, mis sundis rakendama ulatuslikke meetmeid viiruse leviku piiramiseks. COVID-19 pikaajalised tervisemõjud on alles uurimisel, kuid esialgsed andmed viitavad seostele püsivate kehaliste kaebustega ning suurenenud esmashaigestumusele südame-veresoonkonna, ainevahetus- ja närvisüsteemi haigustesse. Kolmel Eesti rahvastikupõhisel kohortuuringul põhinev uurimistöö kasutas riiklikke elektroonilisi terviseandmebaase ning selle eesmärk oli selgitada COVID-19 riski mõjutavaid tegureid ja haiguse pikaajalisi tagajärgi. Uurimistöö näitas, et nakatumisrisk oli suurem naistel ja tööealistel inimestel, samas kui kõrgem haridustase vähendas SARS-CoV-2 läbimurdeinfektsiooni tõenäosust. Haiguse raskusaste suurenes vanuse ja kaasuvate haiguste arvu kasvades, kusjuures krooniline neeruhaigus, pahaloomulised kasvajad, kardiovaskulaarsed ja metaboolsed häired avaldasid kõige tugevamat mõju. COVID-19 vastane vaktsineerimine vähendas nimetatud teguritest tulenevat riski, kuid ei kõrvaldanud seda täielikult. Dementsusega inimesi hospitaliseeriti harvem, kuigi nende surmarisk COVID-19 tõttu oli tõusnud. Vaktsiini kaitsev mõju infektsiooni eest kestis lühikest aega ning läbimurdeinfektsioonid olid sagedased, kuigi kaitse raske COVID-19 kulu eest oli märkimisväärne ning püsis vähemalt kuus. Vaktsiini tõhustusdoos pakkus olulist täiendavat kaitset. COVID-19 vastane vaktsineerimine vähendas ägedate kardiovaskulaarsete sündmuste ja surma riski pärast nakatumist, muuhulgas kerge ja mõõduka raskusastme COVID-19 puhul. Vaktsineerimise kaitsev mõju piirdus peamiselt ägeda ja varase postakuutse perioodiga ning varieerus vanuse ja soo lõikes, pakkudes suuremat kaitset naistele ning alla 70-aastastele meestele. Meeste risk oli järjepidevalt kõrgem nii ägedate COVID-19 tüsistuste kui ka postakuutsete kardiovaskulaarsete tüsistuste ja suremuse osas, viidates soospetsiifiliste tegurite olulisusele haiguse kulus ja pikaajalistes tervisemõjudes. Uurimistöö tulemused toetavad riskipõhiseid ennetusmeetmeid, tõhustatud järelevalvet haiguse põdemise järel sõltumata vaktsineerimise staatusest ning vaktsineerimise käsitlemist laiemalt kui vaid haiguse raskusekulgu modifitseerivat vahendit. Ennetusstrateegiad peavad arvestama muutuvate riskide ning haavatavate rühmadega, kelle risk ei ei pruugi vaktsineerimisega täielikult kaduda ning kellele peab olema tagatud võrdne ligipääs ravile.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Association of molecular markers CILP-2, DDR2 and C2C with the severity of tissue damage in knee osteoarthritis
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-07-15) Torga, Taavi; Arend, Andres, juhendaja; Suutre, Siim, juhendaja; Kisand, Kalle, juhendaja; Aunapuu, Marina, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Osteoartroos (OA) on kõige sagedamini esinev krooniline liigeshaigus, mis mõjutab miljoneid inimesi maailmas. Kõige sagedamini kahjustab OA põlveliigest. Pikalt arvati, et OA on tingitud kõhrkoe kulumisest, kuid tänaseks on teada, et OA algab molekulaarsetest muutustest, mis mõjutavad liigese erinevaid kudesid (kõhr, luu, sünoviaalkest, menisk, sidemed). Varase OA-ga seotud molekulaarsed muutused toimuvad faasis, kus haigusele iseloomulikud sümptomid puuduvad. Seetõttu on OA uurimisel olulisel kohal molekulaarsed markerid, mis peegeldavad haiguse käigus toimunud muutusi ja ideaalis aitavad tuvastada OA varast haigestumist või sobivad haigust modifitseeriva ravi kandidaadiks. Uuringuks valiti järgmised eeldatavalt OA-ga seotud markerid: CILP-2 (kõhre vahekihi valk 2), DDR2 (diskoidiini domeeni retseptor 2) ja C2C (teist tüüpi kollageeni lõhustumise neoepitoop). Käesolevas uurimuses hindasime nende biomarkerite esinemist OA patsientidelt põlveliigese endoproteesimisel kogutud kõhrkoe proovides. Hindasime nii kõhrkoe lokaalset kui makroskoopilist kahjustust OARSI (Rahvusvahelise Osteoartriidi Uurimise Ühingu) väljatöötatud hindamissüsteemi alusel ja võrdlesime kahjustusastmeid biomarkerite ekspressiooniga. Eraldi metoodilises uurimuses leidsime sobivaima antigeeni esiletoomise meetodi CILP-2 immunohistokeemiliseks värvinguks. Uurimistöö tulemused näitavad, et CILP-2 ja C2C on paljulubavad põlveliigese OA raskuseastme biomarkerid. CILP-2 ja DDR2 ekspressiooni võrdlemisel selgus, et kui CILP-2 seostus mitmete kõhrekahjustuse parameetritega, siis DDR2 näitas kõhrekahjustusega ainult nõrka seost. Seega võib antud uuringu valgusel pidada CILP-2 paremaks OA lokaalse kahjustuse markeriks kui DDR2. C2C immunohistokeemilistes uuringutes, kus kasutati uriinis C2C testides rakendatavat antikeha, leiti C2C seostumine liigeskõhre kahjustuse ulatusega. Seega võib C2C pidada arvestatavaks OA markeriks ja uriinis määratud C2C tase võiks peegeldada koetasandil toimuvaid muutusi.