Sirvi Märksõna "emotion regulation" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 27

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Emotion Regulation Effectiveness: Sixteen Strategies in the Daily Lives of Estonians During COVID-19
(Tartu Ülikool, 2024) Andres, Siim; Voodla, Alan, juhendaja; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Emotion regulation is a central aspect of mental and physical health. To improve health we must understand emotion regulation strategies are effective. However, previous studies of emotion regulation are not always consistent. This thesis addresses this issue by investigating 16 regulation strategies via the experience sampling method in a sample of randomly selected 314 Estonians. Results show six emotion regulation strategies (sport, other, relaxation, substances, reconstrual, and socialisation) are associated with hedonistically desirable change in emotion and perceived success. This study is important because it highlights further gaps in the literature of emotion regulation and how future research would greatly benefit from standardised and validated ESM items which also explore the specific contexts where emotion regulation strategies are used.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Emotion Regulation Related Changes in Corrugator Supercilii Activity and Skin Conductance Response: A Comparison of Distraction and Focused Breathing
(Tartu Ülikool, 2019) Puusepp, Kärt; Uusberg, Helen, juhendaja; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
The present study investigated the effectiveness of two attentional deployment emotion regulation strategies, distraction and mindfulness-based focused breathing. Corrugator supercilii activity and skin conductance responses were recorded while 56 participants viewed neutral, low intensity and high intensity negative pictures during a control condition, implementation of distraction and focused breathing and later re-exposure. Distraction was hypothesized to be more effective in immediately lowering high intensity negative emotions and focused breathing to have better lasting effects. Corrugator supercilii activity and skin conductance results showed no significant differences between the two strategies, while focused breathing was more effective in lowering self-reported negative affect than distraction. Neither physiological data nor self-reported ratings revealed any significant differences or effects of the two strategies during re-exposure.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Emotsiooni regulatsiooni raskused ärevushäirete ja komorbiidse depressiooni ja sõltuvushäirega patsientidel
(Tartu Ülikool, 2019) Eensoo, Sandra; Kukk, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärk oli uurida emotsiooni regulatsiooni raskuste erinevusi kolmes komorbiidses grupis: ärevushäired, ärevushäired ja depressioon, ärevushäired, depressioon ja sõltuvus. Uurimus koosnes 42-st kliinilisest patsiendist vanuses 15-59. Osalejad täitsid Spielbergeri seisundi- ja püsiärevuse skaala (STAI), Emotsioonide reguleerimise raskuste skaala (DERS) ja Montgomery–Åsbergi depressiooni hindamisskaala (MADRS). Erinevate kliinilise valimi gruppide vahel ei ilmnenud statistiliselt olulisi tulemusi DERS üld- ega alaskaaladel, kuid ärevushäire grupil esines vähem püsiärevust (STAI-T) ja depressiooni sümptomeid (MADRS) kui komorbiidses ärevushäirete ja depressiooni grupis. Ilmnesid statistiliselt olulised korrelatsiooniseosed häirete arvu ja STAI, MADRS, DERS üldskoori, emotsionaalse selguse puudumise, emotsionaalsete reaktsioonide mitteaktsepteerimise ja emotsiooniregulatsiooni strateegiate puudumise alaskaalade vahel. Uurimistöö põhjal järeldati, et rohkemate häirete korral on suuremad emotsiooni regulatsiooni raskused. Emotsiooni regulatsiooni raskuste ja häirete seoste mõistmine aitab teraapiaid tõhusamaks muuta.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Emotsiooni regulatsiooni raskuste ja kogemusliku vältimise modereeriv mõju meeleolu- ja ärevushäire sümptomitele
(Tartu Ülikool, 2024) Niitsoo, Merili Lissel; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas töös uuriti emotsioonide regulatsiooni (ER) raskuste ning kogemusliku vältimise (KV) rolli ärevuse ja depressiooni sümptomitele, lisaks vaadeldi ka ER raskuste ning KV seoseid depressiooni ja ärevushäirete sümptomitega. Valim (n = 286) koosnes kliinilise psühholoogi vastuvõtule pöördunud täiskasvanutest (n = 79) ning tavapopulatsioonist (n = 207). Korrelatsioonanalüüsi tulemuste kohaselt olid nii depressiooni sümptomid kui ärevushäire sümptomid nii ER raskuste kui ka KV-ga positiivses seoses. Regressioonanalüüsi tulemused näitasid, et ER raskuste ning kogemusliku vältimise koosmõju ennustas depressiooni ning seisundiärevuse sümptomeid vähesemal määral kui ER raskused või KV üksinda. Tulemused viitavad, et ER raskustel on suurem roll ärevuse ning depressiooni sümptomite püsimisel, kui seda on kogemuslikul vältimisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Emotsiooni regulatsiooni strateegiate kombineerimine: eelneva tähelepanu kõrvale juhtimise mõju ümberhindamisele
(Tartu Ülikool, 2021) Kõnnusaar, Karola; Uusberg, Helen, juhendaja; Kolnes, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas uurimistöös uuriti ümberhindamise strateegia kasutamise toetamist tähelepanu kõrvale juhtimise strateegiaga emotsioonide reguleerimise puhul. 63 katseisikut vaatasid neutraalseid ja madala ning kõrge negatiivse intensiivsusega pilte EEG mõõtmise ajal. Eelnev tähelepanu kõrvale juhtimine vähendas järgneva ümberhindamise aegset LPP amplituudi ajaperioodis 260-450 ms rohkem võrreldes katsetingimusega, kus kõigepealt pilti lihtsalt vaadati ja seejärel kasutati ümberhindamist kui ka katsetingimusega, kus kaks korda järjest ümberhindamist kasutati. Ajaperioodis 3000-4500 ms esines väiksem LPP amplituud juhul kui katseisikud kasutasid ümberhindamise strateegiat olenemata sellest millist strateegiat eelnevalt kasutati võrreldes pildi kaks korda järjest vaatamisega. Kinnitust ei leidnud hüpotees, et strateegiate kombineerimine toetab just kõrge intensiivsusega negatiivsete emotsioonide alla reguleerimist, kuna sama dünaamika ilmnes nii madala kui kõrge negatiivse intensiivsusega piltstiimulite puhul. Võib järeldada, et tähelepanu kõrvale juhtimine aitab ümberhindamisele kaasa varajase negatiivse informatsiooni eelistöötlemise vähendamisega. Tegemist on teadaolevalt esimese EEG tööga, mis uurib tähelepanu kõrvale juhtimise ja ümberhindamise kombineerimise mõju negatiivsete emotsioonide alla reguleerimisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Emotsioonide regulatsiooni otsused - ümberhindamise ja tähelepanu kõrvalejuhtimise eelistuse, efektiivsuse ning valiku dünaamika võrdlus
(Tartu Ülikool, 2020) Ranne, Linda; Uusberg, Helen, juhendaja; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimuses võrreldi ümberhindamise ning tähelepanu kõrvalejuhtimise valiku eelistusi olenevalt stiimuli intensiivsusest; hinnati strateegiate rakendamise subjektiivset efektiivsust ning keerukust; vaadeldi otsustusprotsessi dünaamikat hiiretrajektoori aja, pikkuse ja joonealuse pindala põhjal. Selleks viidi läbi veebikatse, millest võttis osa 53 inimest. Katses paluti valida ümberhindamise ja tähelepanu kõrvalejuhtimise vahel, et vähendada erineva negatiivse intensiivsusega piltidest tekitatud negatiivset emotsiooni. Tulemused näitasid, et ümberhindamist eelistati rohkem madala negatiivse intensiivsusega stiimulpiltide korral ja tähelepanu kõrvalejuhtimist kõrge negatiivse intensiivsusega stiimulpiltide korral, kuid ümberhindamise rakendamine oli olenemata stiimulpiltide intensiivsusest subjektiivselt lihtsam ning efektiivsem ehk leiti vastuolu ümberhindamise eelistuse ning selle efektiivsuse vahel. Arvestades varasemalt leitud seoseid ümberhindamise kasutamise ja hea vaimse tervise vahel, oleks oluline panustada ümberhindamise sagedamasse kasutusse. Uuringus kasutati uuenduslikku hiiretrjektoori meetodit, et hinnata emotsiooni regulatsiooni strateegiate valiku automaatsust. Mõõdikute analüüsi põhjal ei leitud aga statistiliselt olulisi tulemusi, seega uuringut tuleks korrata näiteks suurema valimiga.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Emotsioonide regulatsiooni raskused anorexia nervosa ja bulimia nervosa patsientidel
(Tartu Ülikool, 2018) Jakubelovitš, Sandra; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Kukk, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö põhieesmärgiks oli uurida anorexia nervosa ja bulimia nervosa patsientide raskusi emotsioonide reguleerimisel. Kirjandus emotsioonide düsregulatsioonist viitab sellele, et see on psühhopatoloogias transdiagnostiline nähtus, mis ulatub depressioonist liigsöömishäireni. Üheks emotsioonide düsregulatsiooni komponendiks on impulsiivsus, mille kõrgenenud tasemeid on täheldatud söömishäiretel, mille tunnuseks on liigsöömishood. Lisaks emotsioonide regulatsiooni raskustele uuriti patsientide isiksusejooni. Uuritavateks olid piirava alatüübiga anorexia nervosa patsiendid (N=16), väljutava alatüübiga anorexia nervosa patsiendid (N=8), bulimia nervosa patsiendid (N=25) ja terved kontrollgrupi liikmed (N=52). Uuring viidi läbi järgnevate eneseteatatud küsimustikega: Emotsioonide Regulatsiooni Raskuste Skaala, Rootsi Ülikoolide Isiksuse Skaala, Barratti Impulsiivsuse Skaala ja Söömishäirete Hindamise Skaala. Tulemustest selgus, emotsioonide düsregulatsioon on üks probleemidest, mis kaasub söömishäiretega ning see on transdiagnostiline nähtus. Emotsioonide regulatsioon oli võrreldes tervete inimestega nii anorexia nervosa kui ka bulimia nervosa patsientidel häirunud. Barratti Impulsiivsuse Skaala järgi on väljutavat tüüpi anorexia nervosa ja bulimia nervosa patsiendid impulsiivsemad kui terved indiviidid. Kliinilisi gruppe eristasid tervest kontrollgrupist ka teatud isiksusejooned nagu kõrgem psüühiline ja somaatiline ärevus, vastuvõtlikus stressile, isoleerumine ja kibestumine. Tulemustest võiks järeldada, et kõik neli kasutatud instrumenti on abiks söömishäirete patsientide haiguse erinevate aspektide mõistmisel ning need tulemused koos varasemate uuringute tulemustega aitavad välja selgitada need söömishäirete omadused, millele tuleks sekkumise ajal olulist tähelepanu pöörata ning seeläbi teha ravi potentsiaalselt rohkem efektiivseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Emotsioonide regulatsiooni raskused depressiooniga patsientidel
(Tartu Ülikool, 2018) Belkov, Anastassia; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Emotsioonide regulatsioon on üldiselt seotud oma emotsioonide mingi aspekti kohandamisega vastavalt olukorrale või soovile. Varasemalt on leitud, et raskused emotsioonide regulatsioonis on seotud psühhopatoloogia esinemisega, sealhulgas meeleoluhäiretega. Käesolevas töös on uuritud emotsiooniregulatsioonis esinevaid erinevusi depressiooniga patsientidel ja tervetel kontrollisikutel. Lisaks on uuritud, kas erinevusi esineb kliinilise valimi siseselt, täpsemalt neil depressiooniga patsientidel, kellel on kaasnev ärevus- või isiksusehäire. Uuringu läbiviimisel kasutati Emotsioonide Regulatsiooni Raskuste Skaalat (DERS). Kliinilise ja kontrollgrupi vahel ilmnesid statistiliselt olulised erinevused kõigil DERS alaskaaladel, välja arvatud emotsioonide mitteteadvustamise alaskaalal. Kliinilise valimi alagruppides statistiliselt olulisi erinevusi emotsioonide regulatsioonis ei esinenud. Erinevused puudusid ka depressiooni sügavuse, melanhoolia ja komorbiidsuse olemasolu põhjal moodustatud gruppide vahel. Käesolev töö annab panuse emotsioonide regulatsiooni raskuste rolli mõistmisesse psüühikahäirete kontekstis.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Emotsioonide regulatsiooni raskuste skaala psühhomeetrilised omadused
(Tartu Ülikool, 2024) Piip, Helina; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Emotsioonide regulatsiooni (ER) peetakse transdiagnostiliseks konstruktiks, millel on oluline roll erinevate psüühikahäirete kujunemisel ja säilimisel. Seetõttu on oluline, et kliinilises praktikas oleks usaldusväärseid ja valiidseid mõõdikuid, millega ERi raskuseid hinnata. Töö eesmärgiks oli kontrollida emotsioonide regulatsiooni raskuste skaala (Difficulties in Emotion Regulation Scale, DERS; Gratz & Roemer, 2004) eestikeelse versiooni (Vachtel, 2011) psühhomeetrilisi omadusi psüühikahäire diagnoosiga ja diagnoosita indiviididest ning tavapopulatsioonist koosneval suurel valimil (N = 4906). Eelkõige keskenduti skaala faktorstruktuuri kontrollimisele, koguskaala ja alaskaalade reliaabluse ning eristava valiidsuse hindamisele. Faktorstruktuuri kontrollimiseks viidi eraldi osavalimitel läbi uuriv graafianalüüs (EGA) ja kinnitav faktoranalüüs (CFA). EGA andis parimaks tulemuseks ilma mitteteadvustamise alaskaala väideteta 5-dimensioonilise lahendi. CFA toetas saadud tulemust ning bifaktor struktuur ühe üldfaktori ja viie spetsiifilise grupifaktoriga näitas parimat sobivust. Skaala sisereliaablus oli kõrge. DERSi koguskoori kasutamist võis hinnata usaldusväärseks, kuid alaskaalade osas olid tulemused ebaselgemad. Impulsikontrolli raskuste ja emotsionaalse selguse alaskaala seletasid arvestatava osa unikaalsest usaldusväärsest varieeruvusest. Kõige madalam oli reliaablus ERi strateegiate puudumise alaskaalal, mistõttu selle alaskaala skoori eraldi kasutamine ei ole soovituslik. Lisaks eristas DERSi koguskoor psüühikahäire diagnoosiga indiviide häirevabadest isikutest, esimeste ERi raskused olid kõikidest teistest statistiliselt oluliselt suuremad. DERSi skoorid erinesid ka vanusegruppide lõikes, nooremates vanusegruppides olid teistega võrreldes kõrgemad keskmised skoorid. Kokkuvõtvalt võib ilma emotsioonide mitteteadvustamise alaskaala väideteta DERSi pidada valiidseks ja usaldusväärseks enesekohaseks mõõdikuks ERi raskuste hindamisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Emotsioonide tekkimise ja reguleerimise iseärasused mittekohaneva perfektsionismi puhul
(Tartu Ülikool, 2020) Miškinyte, Grete; Uusberg, Andero, juhendaja; Uusberg, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Mittekohanevate perfektsionistide düsfunktsionaalsemat kohanemist on muuhulgas seostatud nende emotsiooniregulatsiooni raskustega, ehkki praeguseks pole veel selge, milles täpsemalt need raskused seisnevad. Töö eesmärgiks oli uurida, kas mittekohanevad perfektsionistid eristuvad oma kõrgema emotsionaalse reaktiivsuse, madalama regulatsioonivõime või mõlema poolest, võttes fookuseks ümberhindamise emotsiooniregulatsiooni strateegia. Probleemi uurimiseks kasutati vinjett-uuringut ja enesekohaseid küsimustikke. Valim koosnes 253-st inimesest, kes jagati latentsete profiilide analüüsiga mitteperfektsionistideks, kohanevateks perfektsionistideks ja mittekohanevateks perfektsionistideks. Tulemustest selgus, et mittekohanev perfektsionism on oluliselt seotud negatiivse afektiivsuse, neurootilisuse, depressiooni ja ärevuse sümptomite ning eneseraporteeritud emotsiooniregulatsiooni raskustega. Üllatav tulemus oli see, et ehkki mittekohanevad perfektsionistid raporteerivad küsimustikus vähesemat ümberhindamist, ei jäänud nad eksperimendis mõõdetud ümberhindamise tõhususe poolest alla ei kohanevatele ega mitteperfektsionistidele. Tulemusi võib selgitada sellega, et mittekohanevate perfektsionistide emotsiooniregulatsiooni raskused tulenevad kõrgemast reaktiivsusest, kuid mitte madalamast regulatsioonivõimest. Teiseks selgituseks võib olla see, et mittekohanevad perfektsionistid tulevad ümberhindamisega paremini toime, kui neid on selleks juhendatud.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Harjumuspärase emotsioonide reguleerimise seosed isiksuse ja vaimse tervisega
(Tartu Ülikool, 2020) Liiv, Maarja; Uusberg, Helen, juhendaja; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas uurimustööl on kaks eesmärki. Esiteks adapteeriti eesti keelde Emotsiooni Regulatsiooni Küsimustik (ERQ) ja uuriti suhestumist teiste küsimustikega. Teiseks uuriti, kas ERQ-ga mõõdetud harjumuspärane emotsioonide allasurumine, ümberhindamine või tähelepanu eemale juhtimine vahendab seost vaimse tervise ja isiksuse vahel. Käesolevas uuringus osales 625 inimest. Leiti, et ERQ on valiidne ja sobiv emotsioonide reguleerimise küsimustik nii koos kui ka ilma tähelepanu eemale juhtimise alaskaalaga, mis on lisatud ERQle juurde ning tegu on uuendusega, mis ei ole veel avaldatud. Ümberhindamise ja allasurumise alaskaalade vahel puudub korrelatsioon, aga ümberhindamine ja tähelepanu eemale juhtimine on omavahel seotud alaskaalad. Teiste küsimustikega võrreldes leiti diskriminantne valiidsus xS5 isiksuseküsimustikuga, konvergentne valiidsus Emotsiooni Regulatsiooni Raskuste Skaalaga, ennustav valiidsus Positiivse ja Negatiivse Afekti Skaalaga ning Emotsionaalse Enesetunde küsimustikuga. Käesolevas töös ei leitud ümberhindamise vahendavat rolli depressiooni, ärevuse ja neurootilisuse vahel, aga selgus, et allasurumine on vahendav tegur ekstravertsuse ja depressiooni vahel. Järeldati, et kõrgema ekstravertsusega inimesed võivad kogeda osaliselt vähem depressiooni sümptomeid, sest nad suruvad harjumuspäraselt vähem oma tundeid alla.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Hingamisele keskendumise ja tähelepanu eemale juhtimise efektiivsuse võrdlus negatiivsete emotsioonide reguleerimisel, ERP uuring
(Tartu Ülikool, 2019) Poopuu, Pärtel; Uusberg, Helen, juhendaja; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas uurimistöös võrreldi kahe tähelepanu juhtimisel põhineva meetodi, tähelepanu eemale juhtimise ning hingamisele keskendumise, vahetut ja kestvat mõju negatiivsete emotsioonide reguleerimisel. Selleks paluti 54 katseisikul vaadata EEG salvestamise ajal negatiivse ning neutraalse sisuga pilte. Esimese katseosa regulatsiooni tingimused mudeldasid tähelepanu eemale juhtimise ning hingamisele keskendumise rakendamist. Katse teises osas tulid kõik stiimulid taasesitusele, mis mudeldas regulatsioonimeetodite kestvat mõju. Emotsiooni regulatsiooni efektiivsust hinnati LPP amplituudi muutuste kaudu, mis kajastavad erinevusi stiimulpiltide eelistöötluses. Uuring leidis, et nii tähelepanu eemale juhtimine kui ka hingamisele keskendumine vähendasid kontrolltingimusega võrreldes rakendamise ajal LPP amplituuti vastusena nii negatiivsetele kui ka neutraalsetele piltidele. Kestev mõju tähelepanu juhtimise meetoditel LPP amplituudile puudus. Järeldati, et mõlemad tähelepanu juhtimise meetodid toimivad vähemalt osaliselt läbi üldise stiimuli töötluse pärssimise.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kontrollimatu söömine – kas ainuke tegur söömispsühholoogias? Söömisväidete psühhomeetriline analüüs ja lühiküsimustiku loomine
(Tartu Ülikool, 2025) Proover, Marko; Vainik, Uku, juhendaja; Sultson, Hedvig, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Tänapäeva ühiskonnas on kasvavaks probleemiks kujunenud ülekaalulisus ja rasvumine. Nende nähtusete psühholoogiliste tagamaade uurimiseks on loodud suurel hulgal küsimustikke, mis aga kipuvad olema võrdlemisi sarnased. Magistritöö eesmärgiks oli luua seitsme levinuma söömisküsimustiku põhjal lühiküsimustik ja vaadelda, kui suures osas on eri söömisküsimustike variatiivsus seletatav jagatud kontrollimatu söömise latentse faktoriga. Töö lähtub mittehomöostaatilise söömise ja kontrollimatu söömise teooriatest. Varem kogutud andmetel viidi läbi korreleeritud faktoritega faktoranalüüs, bifaktoranalüüs ja regressioonanalüüs väliste tunnustega – kehamassiindeks, depressiooni ja ärevuse sümptomid, alkoholi problemaatiline tarbimine, emotsiooniregulatsiooni raskused ja kliiniline häiritus. Analüüsi käigus leiti, et a) küsimustike lühendamine faktormudeli alusel võimaldab säilitada originaalküsimustike faktorstruktuuri; b) suur osa kasutatud küsimustike variatiivsusest on seletav kontrollimatu söömisega (bifaktormudelis on kontrollimatul söömisel keskmine korrelatsioon väidetega 0,55, spetsiifiliste alafaktoritega mudelis jääb keskmine korrelatsioon aga 0,41 tasemele); c) kontrollimatu söömine näitas regressioonianalüüsis suuremat statistilist ennustusvõimet välistele tunnustele kui alafaktorid. Ilmnenud kontrollimatu söömise suur roll ja tugev seos emotsiooniregulatsiooni raskustega viitavad vajadusele uurida ja laiendada transdiagnostilisi sekkumisi problemaatilise söömiskäitumise ohjamiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Music and Personal Well-being in the Life of a Rap Musician
(Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 2024) Čelakovský, David; Davidjants, Brigitta, koostaja
Uuringus vaatlen empiiriliselt muusikaloome kasulikku mõju inimese vaimsele tervisele, keskendudes Tšehhi muusikule Meitonile (esmajoones tegev räpis), kes on korduvalt kajastanud oma loomingus ka isiklikke psühholoogilisi probleeme. Lähtun Ameerika psühholoogi Martin Seligmani isikliku heaolu kontseptsioonist, PERMA mudelist, mille kohaselt saavad inimesed oma elukvaliteeti parandada tegevustega, mis toetavad positiivseid suhteid, kaasahaaratust (flow), tähenduslikkust, saavutust ja positiivseid emotsioone. Sellest lähtuvalt kasutan kvalitatiivses uuringus, mis põhineb intervjuudel Meitoniga ja laulutekstide analüüsil, narratiivset, temaatilist ja fenomenoloogilist analüüsi, et uurida, kuidas muusikaloomine toetab muusiku isiklikku heaolu. Artikli uurimisküsimused on: 1) Millist rolli mängib muusikaloomine Meitoni biograafias? 2) Milline on muusikaloomise tähendus Meitoni isiklikus heaolus? 3) Milliseid isikliku heaoluga seotud teemasid Meiton oma muusikas käsitleb? 4) Milliseid emotsioonide reguleerimise strateegiaid on ta oma elu jooksul kasutanud ja kuidas seostuvad need isikliku heaoluga? Tulemused näitavad, kuidas kombineeruvad vaimse tervise teemad muusiku loomingus isikliku elulooga, ning laulutekstidest ilmneb, et muusikukarjäär on tihedalt seotud elulooga. Meitoni huvi muusika vastu tärkas noorukieas, mil muusika toimis n.-ö. filtrina, aidates vabaneda ebameeldivatest psühholoogilistest seisunditest. Muusika loomine vähendas ka ärevust, mis on teda noorukieast saadik saatnud. Selles kontekstis on emotsioonide ventileerimine, aktsepteerimine ja muusika kaudu tähelepanu juhtimine olnud peamised emotsioonide reguleerimise mehhanismid. Laulutekstide kirjutamine on mitmel viisil kasulik, aidates mh. emotsioone välja elada, tekitades kognitiivseid muutusi, võimaldades teatud olukordadest eemalduda, end paremini tunda ja emotsionaalset taju arendada. Naastes PERMA mudeli juurde, on muusikaloomine selle kõigi komponentide puhul asjakohane. Meitoni puhul hõlmab see rõõmu kogemist pärast loo valmimist, flow’ seisundit muusikaloomise käigus ja tähenduslikkuse tunnet, mida ta teisi aidates kogeb. Positiivne tagasiside fännidelt aitab tõsta Meitoni enesehinnangut, samuti on oluline sõprade vastastikune emotsionaalne tugi kogukonnas, mison kujunenud Meitoni muusika ümber.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Muutused tõlgendusdimensioonidel kui ümberhindamise efektiivsuse vahendajad emotsiooni regulatsioonis
(Tartu Ülikool, 2019) Toms, Teili; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Üks viis oma emotsiooni reguleerida on kasutada ümberhindamist ehk muuta oma tõlgendust emotsiooni tekitanud olukorrast. Kuigi tõlgendusdimensioonide rolli ümberhindamises on ammu teadvustatud, pole seda ideed ümberhindamise uurimisel seni kasutatud. Käesoleva uurimistöö eesmärk on uurida, kas ja kuivõrd võivad muutused tõlgendusdimensioonidel vahendada ümberhindamise mõju emotsiooni regulatsioonile. Igapäevaelus ettetulevate emotsioonide reguleerimise mõõtmiseks kasutati 7 päeva jooksul kogemuse väljavõtte meetodit. Tekstisõnumiga teavitades paluti uuritavatel kella 11, 13 ja 15 ajal täita küsimustiku päevane osa ning kell 19 küsimustiku õhtune kokkuvõtlik osa. Regressioonanalüüsidega uuriti tõlgendusdimensioonide muutuse ja emotsiooni muutuse vahelisi seoseid ning medieerimisanalüüsiga uuriti, kas ja kuivõrd tõlgendusdimensioonide muutused vahendavad ümberhindamise kasutamise mõju emotsioonide muutusele. Uuringus osales 181 inimest vanuses 18-52 aastat ( M =28.25; SD =7.75), kellest 85% olid naised. Saadud tulemused kinnitasid, et kolme analüüsitud emotsiooni - viha, ärevuse, lõõgastuse - muutused on arvestatavas osas seletatavad muutustega kindluse, olulisuse, eesmärgipärasuse, vastutuse ja kontrolli tõlgendusdimensioonidel. Tulemused näitavad ka, et eesmärgipärasus on universaalne tõlgendusdimensioon, mille hinnang tõuseb nii negatiivse emotsiooni vähendamisel kui ka positiivse emotsiooni suurendamisel. Medieerimisanalüüsid näitasid ainult lõõgastuse puhul, et tõlgendusdimensioonid vahendavad ümberhindamise kasutamise ja emotsiooni muutuse vahelist seost ning seda läbi muutuste eesmärgipärasuse, vastutuse ja kontrolli tõlgendusdimensioonidel. Käesolev uuring demonstreerib tõlgendusdimensioonide väärtust ümberhindamise käigus toimuvate kognitiivsete protsesside mõistmisel. Kuna tulemused on eripalgelised, vajab küsimus täiendavat uurimist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Negatiivsete emotsioonide ümberhindamise ja aktsepteerimise võrdlus ERP andmetel
(Tartu Ülikool, 2020) Koppel, Karl Martin; Uusberg, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimistöös võrreldi ümberhindamise ja aktsepteerimise mõju emotsioonide reguleerimisele toetudes 53 katseisiku EEG andmetele. Regulatsiooni mõju hindamiseks tuli osalejatel teha läbi neli katsetingimust, mis jagunesid omaette katseplokkideks – VAATA, MÕTLE TEISITI (ümberhindamine), AKTSEPTEERI ja HINDA. Esimesed kolm võimaldasid vahetu regulatsiooni efekti hindamist ning viimane plokk andis võimaluse hinnata emotsiooniregulatsiooni kestvamat mõju konkreetse strateegia puhul. Ümberhindamine ja aktsepteerimine võimendasid vahetult LPP amplituudi. Aktsepteerimise võimendas ka subjektiivset negatiivsuse hinnangut, kuid ümberhindamine vähendas seda. Kestvamat mõju ei esinenud kummalgi strateegial. Uurimistöö on teadaolevalt esimene, mis võrdleb ümberhindamist ja aktsepteerimist EEG andmetel. Uuring pakub väärtuslikku informatsiooni selle kohta, et LPP ja subjektiivne negatiivne afekt ei pruugi regulatsiooni ajal samasuunaliselt muutuda.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Pahameele, impulsiivsuse ja emotsionaalse enesetunde vastastikused seosed noorte täiskasvanute valimil
(Tartu Ülikool, 2025) Tari, Urmi; Luuk, Aavo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimistöö käsitleb emotsionaalse enesetunde küsimustiku ja pahameeleküsimustiku vahelisi seoseid noorte täiskasvanute valimis, keskendudes negatiivsete emotsioonide, impulsiivsuse agressiivsuse, viha ja vaenulikkuse mõjule vaimsele tervisele. Valimis osales 962 noort vanuses 17–24 aastat, peamised andmeid koguti emotsionaalse enesetunde küsimustiku (EEK) ja pahameeleküsimustiku abil, kuid kasutati lisaks ka teisi küsimustikke. Pahameeleküsimustiku faktoranalüüs tuvastas kolm faktorit: agressiivsusega seotud käitumine, sisemised emotsionaalsed seisundid ja viha reguleerimine, kuid nende jaotus ei vastanud täielikult algsele teoreetilisele struktuurile. Esimene faktor, mis hõlmas agressiivset käitumist, kattus varasema mudeliga, kuid teises ja kolmandas faktorid segunesid viha ja vaenulikkuse mõõtmed, viidates sellele, et vastajad ei eristanud neid nii selgelt, nagu teooria eeldas. Leiti, et depressioon ja ärevus korreleerusid pahameeleküsimustiku viha ja vaenulikkuse mõõtmetega, impulsiivsus oli seotud agressiivse käitumisega ning madalamad positiivsed enesehinnangud korreleerusid suurema vaenulikkusega. Tulemused toetavad emotsioonide regulatsiooni teooriaid ning viitavad sellele, et viha ja vaenulikkuse eristus ei pruugi indiviidide tajumuses olla üheselt selge, mis võib mõjutada nende väljendumist ja kontrollimist. Need leiud pakuvad aluse edasistele uuringutele negatiivsete emotsioonide avaldumise ja regulatsiooni kohta.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Perfektsionismi, impulsiivsuse ja emotsioonide regulatsiooni raskuste ühisroll depressiooni sümptomite selgitamisel
(Tartu Ülikool, 2025) Mandel, Mireena; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Soidla, Kärol, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Erinevalt varasematest uuringutest analüüsiti üheaegselt perfektsionismi ja impulsiivsuse alatahke ning emotsioonide regulatsiooni (ER) raskuseid depressiooni sümptomaatika variatiivsuse kirjeldamisel. Lisaks depressiooni tervikkonstruktile uuriti mainitud meeleoluhäire afektiivsete, kognitiivsete ja neurovegetatiivsete sümptomite klastreid. Seni on eksisteerivas teaduskirjanduses jäänud piisava tähelepanuta impulsiivsuse ja perfektsionismi üheaegne käsitlus. Kuna on leitud, et mainitud isiksuslike tendentsidega arvestamine aitab mõista psühhopatoloogia säilimist, kaasati need regressioon- ja medieerimisanalüüsidesse üheaegselt. Kolme varasema uuringuprojekti andmetel põhinev koguvalim (N = 780) moodustus nii kliinilisest (N = 161) kui kontrollgrupist (N = 619), kes vastasid enesekohastele küsimustele. Hierarhilised regressioonanalüüsid kinnitasid, et impulsiivsus ja perfektsionism on olemuselt multidimensionaalsed: ehkki mõlemad olid depressiooni prediktorid, ennustasid nende alatahud depressiooni vastassuunaliselt. Leiti, et need näiliselt vastanduvad omadused seletavad ühiselt rohkem depressiooni hajuvusest kui kumbki faktor eraldiseisvana. Kõige täpsemalt kirjeldas depressiooni variatiivsust impulsiivsuse, perfektsionismi ja ER-i raskuste ühine ennustusmudel. Kuigi üldiselt ennustasid prediktorid täpseimalt kognitiivseid ja afektiivseid sümptomeid, tuvastati igal prediktoril mitmeid unikaalseid mustreid. Medieerimisanalüüsidest selgus, et ER-i raskused vahendavad täielikult düsfunktsionaalse impulsiivsuse ja osaliselt mitteadaptiivse perfektsionismi seost depressiooni sümptomitega. Statistiliselt olulised seosed ilmnesid nii afektiivsetes, kognitiivsetes kui neurovegetatiivsetes sümptomklastrites, ent igas klastris koorusid esile spetsiifilised leiud. Tulemused kinnitavad, et lisaks koguskooridele on edaspidi soovituslik analüüsida nii psühholoogiliste riskitegurite alatahke kui depressiooni sümptomite klastreid, et omandada nüansirikkamat ja kliiniliselt kasulikumat teavet.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Spetsialistide hinnang emotsiooniregulatsiooni oskuste toetamise vajadusele Eesti 9. ja 12. klassi õpilaste seas
(Tartu Ülikool, 2025) Sikemäe, Mikk; Urm, Ada, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Viimastel aastatel on teismeliste vaimse tervise probleemid, sealhulgas ärevus, depressioon ja raskused stressiga toimetulekul, näidanud kasvutrendi. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida spetsialistide hinnanguid POD-TEAMS ennetusprogrammi sobivuse kohta Eesti 9. ja 12. klassi õpilaste jaoks. Uuringus viidi läbi struktureeritud intervjuud 14 haridusvaldkonna ja vaimse tervise spetsialistiga. Kvalitatiivse temaatilise analüüsi tulemusel selgus, et spetsialistid peavad emotsioonide regulatsiooni oskuste õpetamist koolikeskkonnas väga oluliseks. Samuti analüüsiti ennetusprogrammi tulemuslikkust mõjutavaid tegureid nagu turvaline keskkond, grupi suurus ning grupijuhi kompetents. Selleks, et psühhohariv info ja oskused kinnistuksid, soovitasid spetsialistid vähemalt sama palju oskuseid praktiseerida. Kuigi POD-TEAMS ennetusprogrammi rakendamine Eestis on sisu poolest paljulubav, tõid spetsialistid välja mitmed väljakutsed, sealhulgas õpilaste motiveeritus ja ennetusprogrammi ressursimahukus. Tulemused osutavad emotsioonidega toimetuleku ja regulatsiooni õpetamise vajadusele Eesti haridussüsteemis.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tajumuutuse ja tahtemuutuse kui ümbertõlgendamise strateegiate võrdlus
(Tartu Ülikool, 2025) Tappo, Maria; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Üks tõhusamaid viise emotsioonide reguleerimiseks on tõlgenduse muutmine ehk ümbertõlgendamine (ingl reappraisal). Lähtudes reAppraisal raamistikust saab ümbertõlgendamist käsitleda kahe peamise protsessina: olukorra tajumise muutus ehk tajumuutus (ingl reconstrual) ja eesmärkide ümberhindamine ehk tahtemuutus (ingl repurposing) (Uusberg et al., 2023). Käesoleva magistritöö eesmärk on uurida tajumuutuse ja tahtemuutuse kasutust ning nende seost emotsiooniregulatsiooniga. Käesolevas töös kasutatud andmestik pärineb uuringust, mida on osaliselt analüüsitud Anastassia Heinvere magistritöös (2022). Uuringus paluti osalejatel luua negatiivseid emotsioone leevendavaid alternatiivseid tõlgendusi etteantud vinjettidele. Selleks, et paremini mõista, milliseid ümbertõlgendamise mehhanisme osalejad kasutasid, lisasin andmestikule kvalitatiivsed annoteeringud, hinnates iga vastuse puhul, kas see sisaldas tajumuutust ja/või tahtemuutust. Magistritöös uurisin taju- ja tahtemuutuse kodeerimise võimalikkust, annoteeringute ning katseisikute eneseraportite kooskõla, taju- ja tahtemuutuse kasutamist vinjettide lõikes ning tajuja tahtemuutuse seoseid ümbertõlgenduste usutavuse ja valentsiga ning muutustega afektis. Leidsin, et taju- ja tahtemuutuse kasutamist on võimalik tekstidest teatud määral tuvastada. Samas selgus ka, et puudub kooskõla annoteeringute ja eneseraporteeringute vahel. Seejuures seostusid eneseraporteeritud taju- ja tahtemuutuse määr madalama ümbertõlgenduse usutavuse ja negatiivsema valentsiga. Annoteeritud taju- ja tahtemuutuse kasutus seostus aga positiivsema valentsiga. Kahest ümberhindamise strateegiast osutus kasulikumaks tahtemuutus, mis oli seotud ümbertõlgendamise järgse soovitud muutusega afektis.