Sirvi Märksõna "erasektor" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 17 17

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Avaliku ja erasektori kahe organisatsiooni töötajate väärtuste võrdlus
(Tartu Ülikool, 2021) Mägi, Merle; Strenze, Tarmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Avaliku- ja erasektori võla seos majanduskasvuga OECD riikide näitel perioodil 1995-2013
(Tartu Ülikool, 2015) Kaunismaa, Imbi; Masso, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Downward Nominal Wage Rigidity in the Estonian Private Sector
(2011-05-23) Järve, Janno
Tsüklilised arengud kaubaturgudel eeldavad paindlikkust ka tööturul. Nominaalpalga allapoole jäikus tähendab seda, et tööturu osapooled püüavad hoiduda nominaalpalga langetamisest. Kui nominaalpalga langetamisele on tugev vastuseis, siis võib nullilähedase inflatsiooni tingimustes osa majanduse normaalseks toimumiseks vajalikke reaalpalga langetamisi toimumata jääda mis omakorda toob kaasa kõrgema tööpuuduse. Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida nominaalpalga allapoole jäikust Eesti erasektori ettevõtetes. Selleks kasutati meetodeid, mis tuletavad hinnangud nominaalpalga jäikuse ulatuse kohta palga tihedusfunktsiooni kuju muutustest (nt Kahni test). Nominaalpalga allapoole jäikust analüüsiti nii Eesti kohta tervikuna kui erinevate tööandja ja töötajate gruppide lõikes. Eraldi tähelepanu pöörati sellele, kuidas muutub nominaalpalga allapoole jäikus ajas ning millist mõju avaldas sellele hiljutine majanduskriis. Tulemused näitasid, et teiste Euroopa riikidega võrreldes on Eesti nominaalpalgad allapoole paindlikud. Nominaalpalkade allapoole jäikuses on olulisi erinevusi nii töötajate kui tööandjate gruppide lõikes. Nominaalpalgad on jäigemad teenindussektoris ning samuti ettevõtetes, mille töötajate arv on väike. Töötajate gruppidest on jäigemad meeste ja madalapalgaliste töötajate nominaalpalgad. Nominaalpalk on jäigem ka parimas tööeas olevatel töötajatel ning töötajatel, kes on jõudnud pensioniikka kuid jätkavad endiselt töötamist. Tulemused näitavad seda, et nominaalpalkade jäikus Eestis on aja muutuv ning majanduskriis tõi kaasa selle vähenemise.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti töötajate ootused organisatsiooni eetilisusele avaliku- ja erasektori võrdluses
(Tartu Ülikool, 2023) Tattar, Ketly; Jaakson, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Elanikkonna ning huvigruppidega konsulteerimine Narva linna arengukava menetlemisel
(Tartu Ülikooli Narva Kolledž, 2018) Nikitina, Veronika; Kiisla, Aet, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Erarahastajate hoiakud koostööks riiklike kultuuriasutustega
(Tartu Ülikool, 2024) Orro, Kertu; Reidla, Jana, juhendaja; Kuuseok, Ahto, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Etnoloogia osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Erasektori korruptsiooniohu vältimise võimalused Eestis
(Tartu Ülikool, 2021) Sakatš, Maria; Ginter, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Euroopa Liidu küberjulgeoleku strateegia rakendamine küberrünnakute korral Eesti kriitilise infrastruktuuri näitel
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2015) Listmann, Kairi; Pernik, Piret, juhendaja; Masso, Jaan, juhendaja
Käesoleva töö eesmärgiks on Euroopa Liidu küberjulgeoleku strateegiast lähtuvalt võrrelda Eesti kriitilise infrastruktuuriga ettevõtete ja Eesti riigi küberjulgeoleku strateegiaid küberrünnakute eest kaitsmisel. Töö eesmärki aitavad saavutada neli uurimisküsimust, mis selgitavad küberjulgeoleku kujunemist, avaliku sektori ja erasektori koostööd, küberrünnakute liigitust ning kriitilise infrastruktuuri olemust ja kaitse vajalikkust. Teoreetilistest käsitlustest kasutatakse klassikalise julgeoleku kompleksi ning Kopenhaageni koolkonna teooriat. Töö eesmärki aitavad saavutada kvalitatiivsetest uurimismeetoditest dokumentide analüüs ning poolstruktureeritud ekspertintervjuud. Dokumentide analüüsimisel võrreldi Euroopa Liidu ja Eesti küberjulgeoleku strateegiaid, mille tulemusena selgus strateegiate sarnasus ning rõhuasetus kriitilisele infrastruktuurile. Ekspertintervjuud viidi läbi seitsme energia ning telekommunikatsiooni ettevõtte eksperdi seas, mille tulemusel toodi peamiste kitsaskohtadena välja koostöö puudulikkus, avaliku sektori killustatus, investeeringute vähesus küberkaitsesse ning küberjulgeoleku teadlikkuse madal tase. Peamiste ettepanekutena soovitati suurendada avaliku sektori ja erasektori koostööd läbi koolituste, infopäevade ning regulaarsete kohtumiste. Riigi Infosüsteemi Amet võiks edastada kriitilise infrastruktuuriga ettevõtetele kord poolaastas informatsiooni aktuaalsetest küberohtudest ning riik teavitada ettevõtteid Euroopa Liidus toimuvatest konverentsidest, parima praktika vahetamise võimalustest ja rahvusvahelistest koolitustest. Riik võiks lisaks omalt poolt küberjulgeoleku valdkonda rohkem politiseerida ning seeläbi tagada suurem investeeringute maht küberkaitsesse. Edaspidistes uurimustes võib uurida spetsiifilisemalt iga kriitilise infrastruktuuri valmisolekut küberrünnakuteks või seoses direktiivi peatse vastu võtmisega kaasnevaid kohustusi riigile, kriitilise infrastruktuuri ettevõtetele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Juhtimistrendid ja Eesti tippjuhtide juhtimislik kognitsioon
(Tartu Ülikool, 2022) Vann, Georg; Vadi, Maaja, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kohaliku omavalitsuse roll väikeettevõtluses Narva-Jõesuu linna näitel
(Tartu Ülikooli Narva Kolledž, 2014) Šumihhina, Anna; Raju, Olev, juhendaja; Rootamm-Valter, Jelena, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž. Ühiskonnateaduste lektoraat
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kolmanda ja ärisektori partnerlus: arenguperspektiivid ja dilemmad
(Tartu Ülikool, 2008) Stubender, Kreet; Kiisel, Maie, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Korruptsiooni kriminaliseerimine rahvusvaheliselt ja Eestis avaliku sektori ja erasektori korruptsiooni võrdluses
(Tartu Ülikool, 2015) Känd, Leelo; Pikamäe, Priit, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Kriminaalõiguse, kriminoloogia ja kognitiivse psühholoogia õppetool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Public-private sector wage gap in Estonia
(Tartu Ülikool, 2025) Kong, Xiaoyin; Masso, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Riigi- ja erasektori võlataseme seos majanduskasvuga: Ladina-Ameerika ja Euroopa riikide näitel aastatel 1975-2010
(Tartu Ülikool, 2016) Saar, Margus; Masso, Jaan, juhendaja; Hirv, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The links between private sector indebtedness and banking sector vulnerability: An Estonian case study
(2011-01-18) Kattai, Rasmus
2008.a. alguse saanud globaalne kriis ning surve finantssektorile tõstis esile vajaduse mudelite järele, mis võimaldaksid analüüsida finantsinstitutsioonide, sh. pankade haavatavust. Paljudes riikides kriisile eelnenud kiire laenukasv viitab pankade endi laenutegevuse ning erasektori suurenenud võlakoormuse võimalikule olulisusele hilisemate sündmuste arengus. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks on koostada mudelvahend erasektori laenukoormuse ning pangandussektori haavatavuse vaheliste seoste hindamiseks, kasutades selleks Eesti andmeid. Loodud vahendiga testitakse hüpoteesi, mille kohaselt majapidamiste ning ettevõtete suurenenud kohustused pankade ees on muutnud laenuklientide maksedistsipliini majandust tabavate negatiivsete šokkide suhtes tundlikumaks ning pangad laenukvaliteedi ulatuslikuma halvenemise tõttu haavatavamaks. Töös välja pakutud lahenduseks on pangandussektori tugevusanalüüsi süsteem (ingl. k. stress-test system), mis koosneb kahest integreeritud mudelist: Eestis tegutsevate pankade krediidiriski mudelist ning Eesti majanduse makromudelist. Rakendatud uurimismeetodiks, millega tõstatatud hüpoteesi kinnitada või ümber lükata, on hüpoteetilise stsenaariumi analüüs (ingl. k. hypothetical scenario analysis). Selleks matkitakse makromudeli abil majanduse reaktsiooni seda tabavate negatiivsete šokkide suhtes, seejuures reaktsioone imiteeritakse erasektori erineva võlataseme juures. Saadud stsenaariumeid krediidiriski mudelisse sisestades on hinnatud pangandussektori laenukvaliteedi tundlikkust sõltuvana väljastatud laenumahust, mis ühtlasi iseloomustab muutuseid pankade haavatavuses. Stsenaariumianalüüs tuvastas, et viivislaenude ning laenukahju provisjonide osakaal pankade laenuportfellis kasvab negatiivse šoki tulemusena enam juhul kui majapidamiste ning ettevõtete laenukoormus on suhteliselt kõrgem. Nimetatud laenukvaliteedi näitajad ilmutasid suuremat tundlikkuse muutust eelkõige finantssektorist pärinevate, intressimääraga seotud šokkide suhtes, milleks olid euroala rahapoliitilisi signaale Eesti majandusse kandva Euribori ning kohaliku laenuturu riskipreemia tõus. Reaalsektorist pärinevate negatiivsete šokkide mõju suurenemine oli samuti täheldatav, kuid nende mõju pankade laenukvaliteedile oli väiksem kui finantssektori šokkidel. Saadud tulemusi tõlgendades järeldub, et pankade haavatavuse vähendamiseks on oluline Eesti ning euroala majandus- ja intressitsüklite kõrge korreleeritus ning pangalaenude riskipreemia vähene tundlikkus majandustsükli suhtes.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The potential of the executive duo leadership in the private sector
(Tartu Ülikool, 2025) Oselein, Triin; Pius, Rinel; Jaakson, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Executive Duo Leadership (EDL) is a leadership model in which two top executives of equal status jointly lead an organization. This thesis introduces EDL as a distinct concept within shared leadership theory and investigates its applicability in the private sector, based on qualitative interviews with 16 leaders from nine companies in Estonia and Finland. Findings confirm EDL’s benefits for decision-making, organizational performance, and executive well-being. Practitioners emphasize psychological support, crisis resilience, and interpersonal dynamics as key success factors. Theoretical concerns—such as role ambiguity or slowed decision-making—proved rare when mutual trust and value alignment were present. Using a hybrid methodology combining deductive and inductive content analysis, the study reveals that EDL's success relies more on human connection than formal structure. The thesis contributes both conceptually and empirically to leadership scholarship, offering practical guidance for organizations navigating complexity through duo leadership.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Uus erasektori korruptsiooni regulatsioon Eestis: kas samm edasi või tagasi?
(Tartu Ülikool, 2015) Kruusmaa, Silvia; Kairjak, Marko, juhendaja; Sootak, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond