Sirvi Märksõna "infoportaalid" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 25

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Algklasside õpetajate hinnangud internetiportaalide Miksike ja Koolielu kasutamise kohta Lõuna-Eesti koolide näitel
(Tartu Ülikool, 2011) Soieva, Helis; Lembinen, Igne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Taru Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Arutelu kujundamine uudisteportaalide arvamuskülgedel tselluloositehase juhtumi näitel
(Tartu Ülikool, 2019) Kull, Maria Johanna; Kõuts-Klemm, Ragne, juhendaja; Vihalemm, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Differences in thematic and geographical interests among the readers of news portal Delfi in Russian and Estonian language
(Tartu Ülikool, 2021) Briantseva, Nina; Kaldur, Kristjan, juhendaja; Seppel, Külliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The purpose of this master’s thesis is to study whether and how the media consumption among Russian-speaking minority in Estonia has an effect on the integration of this group to Estonian society. For this, the character of the media consumption among two audiences: Russianspeaking minorities and Estonian-speaking group - is compared and analysed. The thesis uses the quantitative approach: statistical data about the media consumption of these two audiences is analysed, based on the data from the Estonian news portal Delfi.ee and its Russian-language version RusDelfi.ee. The main results indicate that, in general, the Russian-speaking audience has become over time more interested in consuming the content about the developments in Estonia, but these changes are significant only in several thematic groups and with a high probability are connected with the COVID-19.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eelteismeliste tütarlaste virtuaalse identiteedi konstrueerimine portaalis rate.ee
(Tartu Ülikool, 2009) Proosa, Anni; Siibak, Andra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Euro kasutuselevõtu kajastamine Delfi eesti- ja venekeelsetes artiklites 2011. aasta algul
(Tartu Ülikool, 2011) Laesson, Krõõt; Kõuts-Klemm, Ragne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
The aim of this Bachelor`s thesis, entitled „Reflection of the changeover to the Euro in Estonian and Russian Delfi at the beginning of 2011―, is to analyse the reflection of the changeover to the Euro in Estonian and Russian media. The study is based on the news articles that were written straight after the changeover to the Euro from the 1st of January 2011 to the 31st of March 2011. The first part of the thesis describes empirical and theoretical starting points: brief overview about various theories of the impact of media, description of the agenda setting, the framing and the spiral of silence. It also consists an overview of previously conducted studies about Russian and Estonian media, and attitudes towards the euro. The second part of the thesis explains and justifies methods and selection of the thesis. The used method was content analysis. The third part presents the results and the fourth part consists of discussion and conclusions. The study shows that in Estonian and Russian media the changeover to the euro was not directly evaluated as a positive, negative or neutral event. Only five percentages of articles were given negative evaluation, in both medias. The biggest difference between Estonian and Russian media, is in the the topics that they cover. Russian media is focusing more on covering topics that are meant for regular people but Estonian media also focuses on covering topics for entrepreneurs. In Estonian media there are also more articles about foreign policy. In Estonian Delfi the spokesmen of media are mostly from the business sector, also the bank's representatives and politicians. In Russian Delfi however, the spokesmen are usually form the third sector. The authors of articles are very similar to Russian and Estonian media and in most cases they are not named and the articles are published under the name of editorial board.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Infoportaal teadusraamatukogus
(2003-10-15) Liivamägi, Toomas
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Intervjueerimistehnikad Eesti spordiajakirjanduses ERR-i spordiportaali näitel
(Tartu Ülikool, 2017) Rungi, Tanel; Laak, Brit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Töö eesmärk oli intervjuude analüüsimise põhjal selgusele jõuda, kuivõrd ühtivad meie (tele)spordiajakirjanike intervjueerimismeetodid töö teoreetiliste lähtekohtadega. Töö teoreetilises peatükis uurisin intervjuu olemust, kuulamist, küsimuste tüüpe ja tele- ning spordiintervjuude spetsiifikat. Selleks, et uurida kas ja mil määral teoreetikute seisukohad ühtivad tulemustega, viisin läbi 24 ERR-i spordiportaali üles pandud intervjuu kontentanalüüsi. Ühe erandiga kuulus igast 2016. aasta kalendrikuust analüüsimisele kaks intervjuud. Minu üks põhilisi eesmärke antud töö puhul oli uurida intervjuudes eelduste esindatust ja funktsiooni. Eeldusi esines absoluutselt igas valimisse kuulunud intervjuu küsimuses. Oluline aga oli eristada meelevaldsemat eeldust neutraalsemast, sest viimaste potentsiaalne mõju intervjuu tonaalsusele on oluliselt suurem. Intervjueeritavate vastuseid analüüsides selgus, et (meelevaldsete) eeldustega küsimused ei tundunud intervjueeritavate jaoks häirivad ning eeldused võeti justkui vaikimisi omaks. See tähendab, et intervjueerijate esitatud (meelevaldsed) eeldused võisid näidata intervjueeritavatele tihtipeale küsija huvi ja arusaama parasjagu jutuks olnud teemast. Kuigi suletud ja avatud küsimusi üldiselt esines analüüsitud intervjuudes enam-vähem võrdselt, domineerisid intervjuudes just suunavad küsimused ja küsija väited, mida küsimuste tüüpidest oli selgelt kõige enam. Tulemustest selgus, et analüüsitud intervjuudes esines emotsioonipõhiseid küsimusi pigem vähesel määral. Samas esines ka ERR-i spordiintervjuudes väga vähesel määral fakti- ja filterküsimusi. Teooria kohaselt on sportlaste teleintervjueerimise puhul eesmärk intervjueeritavatelt kätte saada emotsiooni. Seega on kahe esitatud tulemuse ja teooria vahel sees omapärane vastuolu. Ehk siis järeldus on, et spordiintervjuusid ei tee emotsionaalseks mitte emotsioonaalsete vastuste välja küsimine, vaid ajakirjanike küsimustes peituvad meelevaldsed eeldused ning tooniseadvad suunavad väited. Analüüsitud intervjuud olid pigem vestlusvormis, mitte niivõrd klassikalise ja teoreetiliste lähtekohtadega ühtiva “puhaste küsimustega” intervjuu vormis. Üheks põhjuseks sellele on ilmselt Eesti spordimaastiku väiksus, mis toob endaga kaasa familiaarsuse aspekti. See tähendab, et tihtipeale oli intervjuude kuulamisel-vaatamisel tunda, et tegu pole kindlasti mitte intervjueeritavate esmakohtumisega, mis olulisel määral mõjutas ka intervjueerimistehnikaid ja -tulemuste analüüsi. Tulemusi analüüsides saab väita, et Eesti (tele)spordiajakirjandus on analüütiline. Seda tänu avatud analüütiliste ja ka suuremahuliste küsimuste arvestatavale hulgale, mis mõlemad nõuavad – ja analüüsitud intervjuude puhul tõid ka vastuste kujul endaga kaasa – analüütilised vastused. Üks töö eesmärke oli analüüsida kuulamispõhist küsitlemist. Kuna aga nimetatud tehnikatüüpi esines intervjuudes väga vähesel määral, siis polnud ka kuigi palju positiivseid näiteid. See tähendab, et Eesti telespordiajakirjanikud on passiivsed kuulajad, mistõttu jäi ka analüüsitud intervjuudes sisse infoauke, mis vajanuks kas täpsustamist, defineerimist või edasiarendamist. Analüüsitud intervjuude põhjal julgen öelda, et spordiintervjuude küsimused ei pruugi olla teoreetiliselt raamistatud struktuuris, et saada konkreetseid ja teemakohaseid vastuseid. Ehk siis pikad ja mitmest väitest ning küsimusest koosnevad intervjueerijate küsimusvoorud tõid ikkagi endaga kaasa pikad ja sisukad vastused. Teema, mida selles töös ei uuritud, kuid mida võiks edaspidi kindlasti uurida, on spordiintervjuude mitteverbaalne kommunikatsioon. Eriti huvitav oleks emotsioonide multimodaalne analüüsimine võistlusjärgsete intervjuude puhul, kus sportlased on äsja areenilt pressitsooni tulnud ja emotsioonid, sealhulgas välised, on kõrgel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kodaniku- ja kogukonnaajakirjanduse portaalid laanlane.ee, poltsamaa.info ja kylauudis.ee
(Tartu Ülikool, 2015) Allas, Elina; Kõuts-Klemm, Ragne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Magistritöö “Kodaniku- ja kogukonnaajakirjanduse portaalid laanlane.ee, poltsamaa.info ja kylauudis.ee” eesmärgiks on anda kolme portaali näitel ülevaade kodaniku- ja kogukonnaajakirjanduse toimimisest, elujõulisusest ja tulevikuperspektiividest Eestis aastal 2015. Uurimisküsimustele vastamiseks kasutati semistruktureeritud süvaintervjuusid, vaatlust ja majandusaasta aruannete analüüsi. Intervjuude eesmärgiks oli aru saada, kuidas positsioneerivad portaalide tegijad-asutajad oma portaale Eesti meediamaastikul, kas nad peavad portaale ajakirjanduseks ja kuidas portaalid toimivad. Magistritööst selgus, et kõigi kolme portaali tegijad peavad oma portaale ajakirjanduseks. Erinevus seisnes suhestumises kodaniku- ja kogukonnaajakirjandusega. Kui Läänlane ja Põltsamaa.info kujutavad endast pigem kogukonnaajakirjandust, siis Külauudiseid saab pidada samal ajal nii kodaniku- kui ka kogukonnaajakirjanduseks. Kodaniku- ja kogukonnaajakirjanduse mõisted on Eestis segunenud ja paljuski on nende funktsioonid segunenud ka uuritud portaalides. Selgeid piire ei ole. Kui kogukonnaajakirjanduse tunnuseks on eelkõige suunatus konkreetsele kogukonnale ja traditsiooniliselt on peetud kogukonnaajakirjanduseks kohalikke ajalehti, siis kodanikuajakirjanduse põhitunnuseks on teoreetikute arvates mitteprofessionaalsed tegijad. Samas leiavad osad, et kodanikuajakirjanduse teeb ajakirjanduseks just toimetaja kui vahelüli – see aspekt tuli välja ka siinsest uuringust. Mõlemad ajakirjandustüübid on interaktiivsed ning tehnoloogiaajastu peaks olema andnud veel suuremad võimalused interaktiivsuseks, kuid interaktiivsus kolme portaali uuringust olulisel määral välja ei tulnud. Kõigi puhul eristuvad selgelt tegijad ja auditoorium. Tehnoloogia areng on andnud võimaluse kõigi kolme käsitletud portaali tekkeks, kuid samal ajal on tehnoloogia areng hägustanud ka arusaamu kodaniku- ja kogukonnaajakirjandusest. Töö teoreetilises osas on kõne all ka osalusajakirjandus ning mingil määral võib kõiki kolme portaali ka osalusajakirjanduseks nimetada, kuna osalusajakirjandus tähendab kodanike hõlmamist ajakirjandusse ajakirjanike poolt. Osalus- ja kogukonnaajakirjanduse piir on samuti hägune. Tööst selgus ka, et kolm portaali saavad majanduslikult hakkama ja näevad võimalust majanduslikus mõttes veelgi areneda. Samuti leiti, et kodaniku- ja kogukonnaajakirjandust tehes on soovi korral võimalik töökohti luua. Kõik portaalid teenivad põhitulu reklaamimüügist, Läänlane pakub ka kommertstekstide avaldamise võimalust. Majanduslik hakkamasaamine ja suurem kogus tasustatud tööd on eeldused portaalide stabiilseks toimimiseks ja püsimiseks. Sama palju sõltub siiski ka tegijate motivatsioonist. Läänlane erineb Külauudistest ja Põltsamaa.infost selle poolest, et Läänlase toimetaja saab palka. Külauudiseid ja Põltsamaa.infot tehakse vabatahtliku tööna. Samas vabatahtlik töö võib ühel hetkel väsitada ning just palga mittemaksmine tegijatele võibki saada portaalidele saatuslikuks. Uuringust selgus ka, et kõik portaalid on leidnud oma niši ja lugejaskonna ning soovivad areneda veelgi.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kodanikuportaali www.eesti.ee kasutatavus: erinevate e-teenuste näitel
(Tartu Ülikool, 2008) Moor, Kaija; Pruulmann-Vengerfeldt, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Konverents "Digitaalraamatukogu ja selle kasutaja II, 2004"
(2004-10-19) TÜ Raamatukogu; Reial, Mihkel; Teemus, Moonika; Riisalu, Katre; Sarv, Henn; Lukas, Liina; Taevere, Ehtel; Miil, Kärt; Kuusik, Tiina; Aabrams, Vahur; Kaur, Kairit
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Konverents "Digitaalraamatukogu ja selle kasutaja III, 2005"
(2005-10-20) TÜ Raamatukogu; Reial, Mihkel; Kask, Kalju Kill; Pirsko, Priit; Alekand, Hannes; Kõiva, Mare; Järs, Jüri; Jatsa, Andres
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kujuteldava kasutaja suhtlusportaali profiililoome analüüs loominguliste uurimismeetodite abil
(Tartu Ülikool, 2012) Suumann, Gerda; Siibak, Andra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Identity Construction for an Imaginary Character in a Social Network via New Creative Research Methods. Social networks are very popular among young people and they use different textual and visual materials on these sites to create their virtual identity. As the feedback from others is really important they think carefully what information they post on their profiles. The aim of this bachelor thesis was to examine what elements young people use for their virtual identity using new creative research methods and to analyse the potential of the method. The theoretical part of this study gives an overview of identity and how to construct it, describes social networks, explains what are projective techniques, new creative research methods and describes previous researches with this method and its positive and negative sides. Research questions are also introduced. In order to gather empirical data a workshop was held. The workshop was part of an international research project - the GTO project (2009-2012). University of Tartu (Estonia) and University of Södertörn (Sweden) researchers are carrying out a research in order to understand better how gender and age is constructed among tweens in Estonia and Sweden. The Estonian workshop was held in Tartu and 19 students aged 13 took part of it. In the first stage students were asked to create and draw an imaginary character who was 10 years old and to describe all the elements, characteristics, hobbies, interests that the students thought were important. In the second stage their character was now 12 years old and the students were asked to describe what had happened to their character in these two years and what online sites do their characters use. They could also use laptops and mobile phones. In this stage the students decided to create a profile for their characters to different social networks (Rate and Facebook). In the third stage their characters were 14 years old and students were asked to change their online identities or create a new profile for them. At the end of the workshop students had to describe their characters and explain their choices. The results showed that students shared little information about their 10-year-old characters, just where they live, their age and school. For older characters the information was more versatile – more additional information was added, also different hobbies and interests were shared. Friends and pictures played an important part on their profile. For their 10-year-old characters students had to draw the social networks and profiles but for the older ones they could use real sites and they did not have to think about what information to share. The workshop also showed that friends and communcation with them plays an important role in tweens’ lives. In the third stage the main focus was on commenting each others activities and chatting. Students copied different elements from each other and followed each others activities but this is how it works in real life also as people often follow what their friends and acquaintances do online. New creative research methods gave students freedom, time to think and the opportunity to change and improve their choices. Because of that the results were thorough and versatile. They could use their imagination and discuss their choices in groups. Their answers and interpretations played an important role in analysing the data. Because of the abundance of the elements and lack of time researchers could not ask about all the choices students made and that’s why they had to use their own explonations in some cases. Data analysis definitely needs more attention and perhaps even a new interpretation method. Thanks to new creative methods students could show us what they thought was important when creating a virtual identity. The method made students more interested in the research and made it more fun for them as they visited their characters’ profiles even after the workshop.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Lõputööde portaal
(Tartu Ülikool, 2010) Mäesalu, Hans; Leping, Vambola, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Maakondliku internetiportaali auditoorium www.polvamaa.ee näitel
(Tartu Ülikool, 2007) Kivioja, Külli; Reinsalu, Kristina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond
listelement.badge.access-status Embargo ,
Matemaatikaolümpiaadide tulemuste portaal HTML-tabelite automaatse töötlusega
(Tartu Ülikool, 2011) Sellin, Margus; Nestra, Härmel, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Noormeeste visuaalne eneserepresenteerimine suhtlusportaalis rate.ee
(Tartu Ülikool, 2007) Miljan, Märt; Siibak, Andra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Seksikuse konstrueerimine tutvumisportaalis Rate.ee
(Tartu Ülikool, 2006) Murumaa, Maria; Siibak, Andra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Seminar "Digitaalraamatukogu ja selle kasutaja I, 2003"
(2003-10-15) TÜ Raamatukogu
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tartu noorte infoportaali loomine
(Tartu Ülikool, 2005) Linnamäe, Taavi; Pruulmann-Vengerfeldt, Pille, juhendaja
listelement.badge.access-status Embargo ,
Tartu Ülikooli praktikaportaali nõuete analüüs ja andmebaasi disain
(Tartu Ülikool, 2010) Tsõgankova, Svetlana; Leping, Vambola, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut