Sirvi Märksõna "integration" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 13 13

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A summary report of the research project “Russian Child in Estonian General Education School”
(Tartu Ülikool Haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus, 2011) Kello, Katrin; Masso, Anu; Jakobson, Valeria
“Russian Child in Estonian General Education School”, a four-year (2008–2011) research project carried out by the Centre for Educational Research and Curriculum Development of the University of Tartu, aims to study the transition of Russian upper secondary schools to Estonian-medium instruction from the perspective of the attitudes, perceptions and experiences of target groups (students, teachers and school leaders). The objectives include offering a systematic review of the arguments related to different perspectives on the transition, and studying the perceptions of both the transition itself as well as its contexts. The project has been commissioned by the Estonian Ministry of Education and Research.
listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
Changing Spatial Relations in the Baltic Region and the Role of the Media. An Estonian Perspective.
(Routledge, 2007) Vihalemm, Peeter
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
East-West migration in Europe: The case of Estonia after regaining independence
(2014-11-18) Anniste, Kristi
Kui veel 25 aasta eest oli väljaränne Eestist üsna haruldane, siis nüüdseks on vähemalt mõneks ajaks välismaale elama siirdumine muutunud üsna tavaliseks. Seda väljarännet Eestist, aga ka paljudest teistest Ida- ja Kesk-Euroopa riikidest Lääne-Euroopasse nimetatakse Ida-Lääs rändeks. Kuigi võimalusel välismaal õppida, töötada ja elada on mitmeid positiivseid aspekte, valmistab aina suurenev väljaränne päritolumaade riigijuhtidele ja teadlastele pigem muret. Kuna traditsiooniliselt on aktiivsemalt välja rännanud noorem tööealine elanikkond, on peamisteks probleemideks, mida arvukas väljaränne päritoluriikide jaoks võib tekitada, ajude väljavool, ajude raiskamine ja tööjõupuudus. Seepärast otsib käesolev doktoritöö vastust küsimustele, millises ulatuses on väljaränne Eestist toimunud, kuidas on Eesti liitumine Euroopa Liiduga väljarännet muutnud, kes on lahkujad, kas minnakse ära püsivalt või ka ajutiselt ja kui minnakse ajutiselt, siis mis mõjutab kodumaale naasmist? Kuna ülekaalukalt on eestlaste lemmiksihtkohaks olnud Soome, uuritakse doktoritöös põhjalikumalt just Soome rännanud Eesti inimesi, nende poolt kasutatavaid rändemustreid, nende lõimumist oma uue elukohariigi ühiskonda, säilinud sidemeid Eestiga ning võimalikke tagasirände plaane. Kõikjal maailmas teeb rahvusvahelise rände uurimise keeruliseks rändeandmete kesine kvaliteet. Probleeme tekitavad asjaolud, et riikidel on rändeandmete salvestamiseks sageli erinev metoodika, väljarändajad sageli ei registreeri oma riigist lahkumist ning lühiajalise rände kasvuga on aina raskem defineerida, kes on rändaja ja kes mitte. Seetõttu on doktoritöös tõstatatud küsimustele vastamiseks kasutatud nii rändestatistikat kui rändeuuringute andmeid ning nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid meetodeid. Töö tulemused annavad olulist teadmist nii Eesti rahvastiku protsesside kui Ida-Lääs rände kohta tervikuna.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
EFL Teachers’ Experience about Integration of Online Collaborative Learning Tools in Turkey
(Tartu Ülikool, 2019) Ijeluola, Abiodun Stephen; Siiman, Leo Aleksander, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ethnic residential segregation and integration of the Russian-speaking population in Estonia
(2018-10-10) Mägi, Kadi; Leetmaa, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolev doktoritöö keskendub venekeelse elanikkonna elukohasegregatsioonile ja integratsioonile Eestis. Eesti on näide endisest Nõukogude Liidu osast, kuhu sotsialismiperioodil toimunud sisserände järel jäi 1990. aastate alguseks elama arvukas peamiselt venekeelne immigrantrahvastik. Kuna sisserändajad asusid saabudes elama kindlatesse piirkondadesse ja linnades kindlatesse linnaosadesse, siis paiknes siinne immigrantrahvastik üleminekuaja alguses asustussüsteemis kontsentreeritult ja linnades segregeerunult. Eestis on rahvusgruppide vahelisi erinevusi uuritud palju, kuid indiviidi vaatenurk uuringutest suuresti puudub. See doktoritöö püüab seda tühimikku täita ja analüüsida etnilist elukohasegregatsiooni rohkem indiviidi seisukohast vaadatuna. Töö eesmärk on selgitada, kuidas ja miks segregatsiooni kontekst eesti- ja venekeelse elanikkonna jaoks muutub ning kuidas elamine erinevas keele- ja kultuurikeskkonnas mõjutab akulturatsiooni protsesse. Doktoritöö tulemustest selgub, et nõukogude perioodil kujunenud suur etniline elukohasegregatsioon on siiani püsinud ja isegi kasvanud. Mõlema rahvusgrupi rändekäitumine on selliseid trende toetanud. Venekeelne elanikkond on viimaste aastakümnete jooksul olnud üsna vähemobiilne ja seepärast on nende elukohamustrid sarnased nõukogude perioodil väljakujunenud mustritele. Kui venekeelne elanikkond elukohta vahetab, siis liiguvad nad peamiselt naabruskondadesse, kus on ees suur omakeelne kogukond: paljude vene emakeelega inimeste jaoks muutub rände läbi nende kodu lähiümbrus veelgi venekeelsemaks. Vastupidiselt venekeelsele elanikkonnale muutus eestlaste jaoks elukeskkond rände läbi enamasti eestikeelsemaks. Venekeelne elanikkond on Eestis elanud aastakümneid, kuid see grupp on seni tugevalt jäänud vene identiteedi juurde ja vaid vähesed määratlevad end eestlasena. Töö tulemused näitavad, et elukoha keeleline keskkond mõjutab etnilise identiteedi muutust väga oluliselt: eestikeelses keskkonnas elavad vene kogukonna liikmed vahetavad palju sagedamini oma vene identiteedi eesti identiteedi vastu. Doktoritöö tõi välja ka väga muret tekitava suundumuse Eesti linnades: sotsiaalmajanduslik ja etniline segregatsioon on hakanud üha enam kattuma.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Klubikultuur eesti- ja venekeelsete inimeste integreerijana Sveta baari näitel
(Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 2024) Mets, Natalie; Davidjants, Brigitta, koostaja
In my article I explored the research question of how alternative club culture integrates Estonian- and Russian-speaking people with each other and with society at large. To address this I examined the dynamics of the relationships between Estonian- and Russian-speaking audiences at Sveta Baar, the factors influencing these relationships, and the role of music in this process. More broadly, I investigated how interviewees from different linguistic groups came to Sveta Baar and became part of its community, and how they contrasted with mainstream culture and music. The research revealed that alternative club culture can successfully serve as a medium for integrating Estonian- and Russian-speaking individuals by creating an open and diverse environment where people can interact, get acquainted and form meaningful social bonds, thus becoming part of a community. In alternative club culture, language barriers become less significant, while shared interests, a common love for music and similar values, centred around freedom, openness, a sense of belonging, authenticity and diversity, take precedence. While club culture can be a suitable environment for integration, it requires continuous and conscious efforts, particularly on the part of the Russian-speaking population, to keep the processes organic, as natural environments are the most effective for integration. The case of Sveta Baar showed that certain conditions must be met to create an environment conducive to integration, such as the use of English as the primary language of communication, which demonstrates the venue’s openness to all English-speaking individuals. Equally important is the openness and sense of community, allowing regular club-goers to contribute to event organization or club management if they wish. The analysis indicates that Sveta Baar fitted within the global alternative club culture scene, partly due to its commitment to being a safer and more inclusive space for all people, regardless of sexual orientation, linguistic background or other factors. Music played a central role for Sveta Baar and its community, significantly contributing to the integration of Estonian- and Russian-speaking people, and is a primary reason for visiting the club. So far, international researchers of nightlife have primarily focused on its economic and quantitative aspects. Although the sociocultural value of nightlife and its role in integration, inclusion, community building and fostering a sense of belonging and social well-being have been studied globally (Glass 2012; Jiang 2017; Street 2012; Hoeven, Hitters 2019; Allaste 2015; Pelsy 2021; Thornton 1995), major studies regarding Estonia are as yet to be undertaken. Future research should pay more attention to these aspects and consider them in practical policy-making.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Media-connected society: the analysis of media content and usage patterns from a systems-theoretical perspective
(2013-10-29) Kõuts-Klemm, Ragne
Meediakommunikatsioonil on tänapäeva globaalses maailmas oluline roll kogu ühiskonnasüsteemi käigushoidmisel ja inimeste ühiskonnaga sidustamisel. Käesolevas töös analüüsitakse täpsemalt, kuidas meedia toetab integratsiooni nendel erinevatel tasanditel. Ühiskonna tasandi integratsiooni kohta on töös tehtud järeldused päevalehtede temaatiliste eelistuste, aja ja ruumi konstrueerimise analüüsi põhjal. Analüüs näitab, et hoolimata asjaolust, et tegemist on geograafiliselt ja ajalooliselt lähedalt seotud piirkondadega, on Eestis, Soomes ja Venemaal 20.sajandi vältel ajakirjandus täitnud erinevaid rolle demokraatia ja ühiskonnas aset leidvate muutuste toetajana. Ainult Soome puhul on märgata läbi sajandi esiplaanil olnud arutelu inimeste kooselu põhimõtete ja regulatsioonide üle, samal ajal kui Eestis ja Venemaal on meediakommunikatsiooni adressaate integreeritud hoopis teistel tasanditel – nii identiteedi kujundamise kui ka normatiivse teguri kaudu. Töö teises osas antakse ülevaade elanike meediakasutusest viimasel paaril kümnendil, et hinnata nende seotust meediakommunikatsiooniga. Analüüsiga kõnetatakse meediauurijate hirme inimeste kapseldumisest oma lemmikkanalite või -sisu ümber – tajutakse ohtu, et kui meediaruumis puuduvad kokkupuutepunktid ja seeläbi ka ühised jututeemad, on ühiskonna kui terviku eksistents küsimärgi all. Käesolevas töös osutatakse, et antud hirmudel ei ole alust – väga väikese osa Eesti elanike puhul on märgata ühe meediakanali kasutamise eelistust. Just erinevate kanalite ja mitmekülgse sisu kasutamise kaudu on inimesed seotud erinevate ühiskonna osadega, mida tänapäeva keeruka ühiskonna toimimine ka eeldab. Töö on oluline süsteemiteoreetiline vaade meedia ja integratsiooni küsimustele ning avab uued uurimisperspektiivid edaspidiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Õpilaste loodussuunaliste huviringide valikuid mõjutavad tegurid ja huviringides õpitu rakendamine koolis ainetundides
(Tartu Ülikool, 2023) Makarevitš, Anita; Soobard, Regina, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskus
Magistritöö eesmärk oli välja selgitada, millised tegurid mõjutavad osalemist loodussuunalistes huviringides kolmanda kooliastme ja gümnaasiumiõpilaste näitel ning kuivõrd kasutavad huviringides osalenud omandatut formaalhariduses ainetundides. Eesmärgi saavutamiseks koostas autor keskkonnas Google Forms internetipõhise küsimustiku, milles osales 7 õpilast. Tulemustest selgus, et huviringi valikut mõjutavateks teguriteks on isiklik huvi ja vanemate mõju. Lisaks toetab huviringis käimine ainetunde, kuna teemad korduvad ja koolitundides õpetatavast teemast on lihtsam aru saada. Tulemused julgustavad koole ja huvikoole koostööle.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Sepistades natsiooni: taasiseseisvunud Eesti etnopoliitilised konfliktid
(2015-02-25) Lokk, Reigo
Kaasaegsed riigid seisavad sageli silmitsi pakiliste probleemidega, kuidas tagada mitte üksnes oma administratiivsüsteemide toimimine ja territoriaalne julgeolek, vaid saavutada ka teatavat sotsiaalset, poliitilist, majanduslikku ning kultuurilist ühtlustatust ühiskonnas, mis tihtipeale on rahvuslikult killustunud või koosneb koguni teineteise suhtes antagonistlikest etnilistest gruppidest. Seepärast tegelevad keskvõimud neis reeglina nii alalise riigikujunduse kui rohkem ehk vähem pingeid külvava natsiooniloomega. Antud väitekiri käsitlebki nimetatud protsessidega seotud etnilise värvinguga poliitilisi vastasseise taasiseseisvunud Eestis. Töö eesmärgiks on selgitada välja postkommunistliku Eesti rahvuse-ehituse üldised tunnusjooned ning demonstreerida siinkohal peamisi valitsusorganite poolt algatatud ametlikke abinõusid koos nende elluviimisel esile kerkinud katsumustega. Selle nn demograafilises dimensioonis uuritakse Eesti lähimineviku rändepoliitilisi initsiatiive. Rahvuskujunduse kultuurilisest küljest lahatakse aga keele-, haridus- ja infopoliitika sfääri ning avaliku ruumi sümboolse eestistamise katseid. Riigi-ehituslike aspektide analüüsi raames lasub põhirõhk regionaalse ja majandusliku iseloomuga ettevõtmistel. Ühtlasi harutatakse uurimustöös põhjalikumalt lahti Kirde-Eesti venekeelsetes regioonides vallandunud separatismitendentse. Sondeeritakse, kui tugevad ja mis laadi nood ambitsioonid olid, kuidas idanesid ning mil moel vastavad algatused viimaks summutati. Töö tulemused lubavad järeldada, et iseseisvuse taastanud Vabariigi rahvustavad praktikad olid erinevatel põhjustel küllalt protektsionistlikud ning etnilisi Teisi tõrjuvad, iseäranis 1990-ndatel aastatel. Sajandivahetusel muutus Eesti etnopoliitika nii välismaistest kui sisemistest ajenditest lähtuvalt veidi kaasavamaks ja rahvusloome strateegilist arsenali mõnevõrra täiustati. Siiski jäi riigi poliitikat tervikuna iseloomustama nn etniline kontrollivus. Selle mõjusid Eesti rahvuskujunduse sihtidele võib lugeda valdkonniti üsna eripalgelisteks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The relationship between residential segregation, school segregation and family context
(2024-07-08) Knapp, David; Tammaru, Tiit, juhendaja; Kährik, Anneli, juhendaja; Leetmaa, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Püsiv segregatsioon ja selle negatiivsed mõjud on reaalsus linnades üle maailma. Praegused uuringud näitavad, et segregatsioon ühes eluvaldkonnas, näiteks asumis, võib põhjustada segregatsiooni teistes eluvaldkondades, näiteks koolides ja töökohtades. Segregatsiooni võib edasi anda, kuna lapsepõlve asjaolud mõjutavad tulemusi hilisemas elus. Segregatsiooni kordamise erinevates eluvaldkondades ja põlvkondadest üles võib ette kujutada kui „ruumilise eraldatuse nõiaringi“. Kuid protsess võib tähendada ka seda, et lõimumine ühes eluvaldkonnas võib põhjustada lõimumise teistes – „lõimumine hooratas“. See doktoritöö uurib seost elukoha segregatsiooni, kooli segregatsiooni ja perekonteksti vahel ning seda, kuidas need seotud „lõimumise hoorattaga“. Mina keskendun kahele aspektile: seosele koolikoosseisu ja täiskasvanu asumi koosseisu vahel ning koolikoosseisu ja kõrghariduse omandamise seosele Tallinna venekeelse vähemuse seos. Käesoleva doktoritöö tulemustest selgub, et nendel peamiselt venekeelses asumis üles kasvanud vene noortel, kes asusid õppima eesti õppekeelega koolis, on suurem tõenäosus kõrghariduse omandamiseks ja täiskasvanuna eestikeelses asumis elamiseks. Ning vastupidi, nendel peamiselt venekeelses asumis üles kasvanud vene noortel, kes asusid õppima vene õppekeelega koolis, on väiksem tõenäosus kõrghariduse omandamiseks ja täiskasvanuna eestikeelses asumis elamiseks. Perekonna sotsiaalmajanduslik staatus, asumi kontekst lapsepõlves ja enamusühiskonda lõimumisetase näivad ka olevat kõrghariduse omandamisega ja täiskasvanuna eestikeelses asumis elamisega. Need tulemused, et segregatsiooni vähendamine koolides võib aidata kaasa lõimumisele. Ainult koolides toimuvad muutused ei pruugi samas olla piisavad. Ruumilise eraldatust vähendamine nõuab terviklikku lähenemist, mis arvestab nii vanemate elukohtade kui ka koolide valikuid, samuti suuremaid kulutusi. kui elukohaerinevused on kasvanud väga suureks, on lõimumise korraldamine koolides keerulisem ning ainult koolikeele muutmine ei anna efekti.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The segmented integration and mediated transnationalism of Estonian Russian-speaking populations
(2020-10-30) Leppik, Marianne; Vihalemm, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Eesti venekeelse elanikkonna puhul on tegemist sisemiselt heterogeense rahvastikurühmaga, keda ühendab küll ühine keel, ent kelle kohanemine Eesti ühiskonnas on aset leidnud eri viisidel. Kuigi neid erinevusi on uuritud varemgi, näiteks on lõimitust vaadeldud eeskätt riigispetsiifilise kapitali nagu kodakondsus ja keeleoskus abil (vt Lauristin 2012, Rikmann jt 2013), siis minu doktoritöö pakub välja detailsema empiirilise mudeli kirjeldamaks venekeelse elanikkonna lõimumise viise. Doktoritöös võetakse lõimumise lahtimõtestamisel arvesse venekeelse elanikkonna meedia kaudu vahendatud hargmaisust ehk eri meediaruumides osalemist ning piiriüleste (virtuaalsete) sidemete alahoidmist. Lõimumise ja hargmaisuse vahelisi seoseid ei ole Eesti kontekstis senini põhjalikult analüüsitud. Lõimituse aspektist on Venemaa mõju peetud kui mitte ohtlikuks, siis kindlasti mitte kohalikku lõimumist toetavaks. Käesolevast doktoritööst selgub, et opereerimine erinevates kultuuri- ja inforuumides ning laialdane venekeelse ja –maise meedia jälgimine ja kommunikatsioonipraktikad suhestuvad kohaliku lõimitusega erinevalt. See tähendab, et kohalik lõimitus ja meedia kaudu vahendatud hargmaisus on omavahel seotud, ent see vastastikmõju avaldub lõimrühmades erinevalt ning sõltub ka lõimrühmadele kättesaadavatest ressurssidest ja nende kasutamisest. Doktoritöö tulemused osutavad, et Eesti venekeelse elanikkonna saab tinglikult jagada neljaks. Multiaktiivne kosmopoliitne lõimrühm on tugevasti lõimitud kõikidesse ühiskonna sfääridesse, omab mitmekesist meediamenüüd ja suhtlusvõrgustikku, mis võimaldab aktiivselt ühiskonnaelus kaasa rääkida. Institutsionaalselt lõimunud usaldavad riigi institutsioone, neil on kõrgem haridus ning stabiilne majanduslik olukord, ent ebapiisav riigikeele oskus võib ühiskonnaelus osalemist pärssida. Kui regulaarne uudiste jälgimine hoiab kursis kohaliku eluga, siis venekeelse meedia jälgimine toidab hargmaisust ning võimaldab seeläbi säilitada ja arendada ajaloolis-kultuurilist identiteeti. Kolmas ehk etnokultuuriline lõimrühm paistab silma tugeva etnokultuurilise identiteediga ning lööb aktiivselt kaasa kodanikuühiskonnas. Samal ajal Venemaa kodakondsus ning Venemaaga seotud meedia- ja kommunikatsioonipraktikad ei toeta kohaliku poliitilise- ja kodanikuidentiteedi arengut ega suhteid põhirahvusega, ent seostuvad kohaliku tasandi kollektiivsete tegevustega ning hoiavad seeläbi ühiskonda sidustatuna. Neljast lõimrühmast problemaatilisim on nõrgalt lõimunud, kel puudub ligipääs ressurssidele, misläbi ühiskonnaellu kaasatud olla. Selle rühma hargmaisust, aga ka ühiskondlikku passiivsust toetavad meelelahutuslikku laadi tegevused virtuaalruumis, eeskätt sotsiaalmeedias.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Turusidemed. Kaubandus, kommunikatsioon ja lõimumine Lääne- ja Põhjamere regioonis, c. 1730–1830
(2019-10-03) Vinnal, Hannes; Küng, Enn, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Eelmodernses maailmas seadis füüsiline vahemaa inimeste omavahelisele läbikäimisele, vahetusele ja koostööle takistusi, mille ületamine nõudis märkimisväärseid jõupingutusi, rahalisi kulutusi ja eelkõige aega. Tuntud prantsuse ajaloolane Fernand Braudel on vahemaad nimetanud “vaenlaseks number üks”. Vähene võimekus ületada füüsilist eraldatust ehk nn vahemaa türannia piiras indiviidi ulatuvust ruumis ja takistas seeläbi demograafiliste, majanduslike, poliitiliste ja kultuurialaste suhete tekkimist, püsimist ja tihenemist. Mitmed uurijad on näidanud, kuidas see olukord on drastiliselt muutunud viimase kahe sajandi jooksul. Füüsilise ruumi piirav mõju inimtegevusele on sedavõrd vähenenud, et mõnedes valdkondades on hakatud rääkima vahemaa surmast. Üha kiirenevat ruumi ja aja tihenemist, mis lubab meil saavutada uusi lõimituse astmeid (seda nii heas kui halvas), on peetud üheks moderniseerumisprotsessi tunnusjooneks. Käesolev töö uuris seda fenomeni ajalooliste turusidemete vaatekohalt. Toetudes Eestis väliskaubandusega tegelenud kaubakontorite arhiividele käsitlesin kommunikatsiooni, kaubanduse ja füüsilise ruumi ajaloolist vastasmõju Lääne- ja Põhjamere regioonis perioodil 1730 kuni 1830. Uurimistöö käigus ilmnes informatsioonivahetus kui üks kaubandusliku suhtluse dünaamilisemaid faktoreid varauusaja perioodil. Rahvusvahelise erialase diskussiooni taustal pidasin oluliseks näidata, kuidas ajaloolised informatsioonikulud sõltusid kommunikatsiooni majanduslikust ja poliitilisest dimensioonist. Leidsin, et Lääne- ja Põhjamere kaubateed võib vaadelda kui omalaadset transnatsionaalsete turusidemete inkubaatorit ja olulist arenguetappi modernse impersonaalse turu tekkeloos. Märkimisväärselt kasvanud kaubavahetuse eeldus oli postisüsteemi usaldusväärsuse, kiiruse ja kuluefektiivsuse kasv. Põhja- ja Läänemere kaubatee omapäraks sai asjaolu, et varakult hakkasid kaubavoogusid teenindavad maksete- ja infovood liikuma alternatiivseid kanaleid pidi, mis tunduvalt hoogustas majanduslikke ringlustsükleid. Võtmetegelane kaugkommunikatsiooni võrgustike arendamise juures oli õhtumaa suurkaupmees oma spetsiifilise informatsioonikultuuri ja -praktikatega.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Twitch Integration for Blastronaut Game
(Tartu Ülikool, 2022) Andreas, Hans Matthias; Jaggo, Jaanus, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Twitch live streaming is a popular form of entertainment for many people with interest toward video games. Since acquiring players for their games is a challenge for most developers, live streams provide an additional way to get noticed. Many games provide creative ways to make the live stream more engaging by integrating different Twitch services. This thesis describes the design and implementation of a Twitch integration for the game Blastronaut. The goal is to develop an in-game robot that is controlled by the Twitch viewers and can be played before the final release of the game. The solution will then be user tested and the feedback will be analysed to measure the suitability of such a solution.