Sirvi Märksõna "kristlus" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 135

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A semiotic of motives: Kenneth Burke and Deely-Tartu semiotics
(2022-02-10) Griffin, Jonathan Grant; Kull, Kalevi, juhendaja; Lotman, Mihhail, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Kõrvutades Kenneth Burke'i (1897–1993) ja tänapäeva semiootika võtmekontseptsioonie, uurib käesolev töö motiivi kriitilist rolli tähenduse arenemisel ja avastamisel inimkogemuses. Analüüsime Burke’i töid motiivi rollist inimese tähendusloomes, mida ta kirjeldas kui aktiivset, tahtelist protsessi. Tuginedes eriti Burke’i nn Motivorumi seeria teostele (A Grammar of Motives, A Rhetoric of Motives ja Symbolic of Motives), täiendame Burke'i kontseptuaalset skeemi semiootilise raamiga, tuletades selle John Deely üldsemiootika ja Tartu koolkonna teooria, mida esindab käesolevas eelkõige Kalevi Kull, ristumiskohast. Tulemuseks on analüütiline raamistik, mis jälgib motiivi vajalikkust alates bioloogilisele eesmärgile orienteeritusest kuni inimmõtte formaalsete piirideni. Kasutades Burke'i terministlike ekraanide mõistet, mida käsitletakse siin kui hierarhilise modelleerimise vormi, näitame, et tegelikkuse kohta järelduste tegemiseks peame selle kirjeldamisel kasutama valitud mõisteid, mis samas tähendab nendega kokkusobimatute võimaluste tagasilükkamist. Mõned tähendused tehakse võimalikuks, teised aga sõelutakse semiootiliselt välja. Nii võib tähenduse ja kogemuse osas saada väga erinevaid tulemusi– eriti kontekstides, mida juhivad nn jumalaterminid ehk terministlike ekraanide maksimaalsed vormid. Meie valikud, mis konkretiseerivad motiive, tekitavad kogemuse semiootilise filtri, misläbi kujuneme aja jooksul ise oma valikute ja motiivide märgiks. See on vastuolus modernismi paradigmaga, mis käsitleb motiveeritud järeldusi põhjuslike protsesside tagajärgedena. See vastuolu tuleneb modernismi semiootilisest vundamendist; me kasutame oma Burke'i-semiootilist raamistikku selle aluse, tema motiivide ja tulenevate tähenduste analüüsimiseks. Me väidame, et modernismi sisemised vastuolud põhjustavad realismi ja idealismi kollapsi, mille tulemuseks on kaks tavaliselt seisukohta: (1) naiivne realism, mida praktikas dikteerivad võimuinstitutsioonid, ja (2) naiivne relativism, mille dikteerib üksikagent. Alternatiivina pakume välja teleoloogilise meetodi, mis vaatleb kokkusobimatute tähendusvõimaluste erinevaid trajektoore, jälgib nende (entelehhiaalseid) lõpp-punkte ja näeb neid lõpp-punkte agendi valikute alusena – eriti suure olulisusega tähenduskontekstides. Küsimused on seega järgmised: „Milleni see valik viib? Millise kogemusliku maailma see avab või sulgeb? Milline motiiv selle aluseks on? Mille märgiks ma tahan olla?”
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Abfertigung und Ableinung Der Hundert und Zwey und Dreissig Evangelischen Warheiten : Welche die Jesuiten bosshafftiger weise auss meinem Buch von Lutheri, und der Lutherischen Praedicanten Beruff zum Lehr-Ampt, zusammen geraspelt, und unter der NebelKappe eines ungenandten Pflasterstreichers an Tag gegeben / Frommen eyfferigen Christen zu nötigem Unterricht gestellet, Und ... in Druck verfertiget Durch M. Hermannum Samsonium ...
(Riga : In Verlegung Christian Rittawen, Buchbinders zu Riga, 1617) Samson, Hermann
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Antiklerikale estnische Schwänke : Typen- und Variantenverzeichnis
(Tallinn : Akademie der Wissenschaften der Estnischen SSR, 1969) Raudsep, Loreida
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aphorismen über Christenthum : eine Bibelstudie
(Reval, 1891) Diesfeldt, Alexander C. M.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Auch ein Wort zu seiner Zeit : in einem Sendschreiben an das Hoch- und Wohlehrwürdige geistliche Ministerium dieser Herzogthümer, wie auch an alle Christen, Denker und Zweifler
(Mitau : gedruckt bey J. F. Steffenhagen, 1786) Ockel, Ernst Friedrich
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Augustine and the study of signs and signification
(2018-05-03) Gramigna, Remo; Maran, Timo, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö eesmärgiks on avada mõningaid aspekte, mis iseloomustavad suhet Aurelius Augustinuse (354¬–430 AD) ja märkide ning tähenduse uurimise vahel. Uurimusega püütakse näidata, miks on Augustinuse enam kui 1500 aasta tagused ideed tänapäevastes humanitaarteadustes asetleidvate arutelude jaoks endiselt olulised ja aktuaalsed. Augustinusega tegeledes ei saa temast rääkida üksnes kui teoloogist või üksnes kui filosoofist, sest sageli on need mõlemad pooled temas korraga esindatud. Enne Hippo linna piiskopiks saamist oli Augustinus edukas retoorikaõpetaja Kartaagos, Roomas ja Milaanos. Vaimustus sõnade ja igasuguste märkide vastu nagu ka sügav huvi dialektika ja kommunikatsiooni vastu saatsid teda läbi kogu elu. Käesolevas doktoritöös väidetakse, et Augustinuse mõtlemises võib selgelt näha märgiteooriale omaseid põhijooni, millele ta on pühendanud mitmeid teoseid, kus märgiteoreetilised probleemid on asetatud laiemasse teoloogilisse ja eksegeetilisse konteksti. Uurimuse eesmärgiks on Augustinuse kirjutiste analüüsi ja tõlgendamise kaudu anda lugejale ülevaade tema märgi ja signifikatsiooni teooriatest ja nende mõjust semiootikale. Doktoritöö (1) avab ja kirjeldab Augustinuse õpetust märkidest nii nagu see kajastub tema kirjutistes alates teosest “Dialectica” ja lõpetades teosega “De doctrina christiana”; (2) esitab Augustinuse semiootilise terminoloogia ja selgitab mõningaid selle eripärasid; (3) tõlgendab Augustinuse arusaamat märkidest märgiteooria algse sõnastamise ja loomise kontekstis; (4) selgitab valetamise (vale kui ebaõige signifikatsioon) käsitlust ja toob esile selle tähenduse semiootika teooriale; (5) sünteesib Augustinuse märgiteooria peamised tunnusjooned ja toob välja nende olulisuse üldise märgiteooria jaoks. Püstitatud eesmärkidest lähtudes on uurimus jagatud neljaks peatükiks, mis keskenduvad vastavalt Augustinuse teostele “De dialectica” (387), “De magistro” (389), “De doctrina christiana” (396¬–427) ja “De mendacio” (395). Lisaks neile peamistele allikatele leiavad uurimistöös kasutamist ja kajastamist ka mitmed teised teemasse puutuvad Augustinuse kirjutised. Doktoritöös analüüsitavaid teoseid siduvateks teemadeks on asjade ja märkide eristus, intentsionaalsuse idee, arusaam sõnadest kui märkidest, objekt-keele ja meta-keele eristamine, mis kõik iseloomustavad Augustinuse semiootika põhijooni.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aus schweren Tagen : Gedanken über die Probleme der Gegenwart
(Gütersloh : Bertelsmann, 1908) Anonymous
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Biseksuaalne identiteet ja selle seosed religiooniga kristliku usu näitel
(Tartu Ülikool, 2019) Savik, Iiris; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Käesolev uurimus käsitleb biseksuaalset identiteeti; kuidas religioon mõjutab biseksuaalse identiteedi kujunemist ning kristliku usu näitel, kuidas religioon käsitleb biseksuaalsust. Töö on jagatud kolme teemaplokki. Esimene peatükk keskendub biseksuaalse identiteedi seletamisele ja sellega kaasnevate eriomaste aspektide tutvustamisele. Teine peatükk vaatleb, kuidas religioon mõjutab biseksuaalse identiteedi kujunemist ja arengut. Kolmas peatükk käsitleb seda, kuidas kristlik usk suhestub biseksuaalsusesse ning kuidas kristlik teoloogia on antud teemat käsitlenud. Biseksuaalsus on üldtermin seksuaalsusele, mis hõlmab endas kogumit suhestumise võimalusi, sealhulgas seksuaalset käitumist, tundeid, emotsionaalset seotust, ihalust ja fantaasiad rohkem kui ühe soo vastu. Need suhestumise viisid ja nende elluviimine ei pea olema samaväärselt ega samaaegselt rakendatud mõlema soo suhtes. Biseksuaalse identiteediga määratleb ennast arvestatav osa LGBT-kogukonnast. Seda identiteeti iseloomustab nähtamatus teiste seksuaalsete identiteetide vahel, mis tuleneb binaarsest seksuaalsuse käsitlusest. Biseksuaalsust vaadeldakse tihti kui faasi ja mitte stabiilset seksuaalset orientatsiooni, mis aga ei vasta inimeste tegelikule seksuaalsele käitumisele ja tunnetusele. Biseksuaalsuse nähtamatuse tagajärjed on binegatiivne suhtumine ja bifoobia. Biseksuaalid on tihti heidetud kõrvale nii hetero- kui ka homoseksuaalsest kogukonnast. See mõjutab negatiivselt biseksuaalsete inimeste vaimset tervist. Biseksuaalsetel inimestel on keerulisem astuda püsisuhtesse ning nad kogevad rohkem lähisuhtevägivalda. Viimasel aastatel on biseksuaalsuse nähtavus paranenud ning biseksuaalsus on leidnud koha seksuaalsuse kohta käivas debatis. Religioonil võib biseksuaalse identiteedi osana olla nii negatiivne kui ka positiivne ja toetav mõju. Üldistusi selle kohta, milline mõju on religioonil biseksuaalsele identiteedile, on raske teha, sest see oleneb konkreetsest religioossest kogukonnast, kuhu kuulutakse, ning ka inimese kogemusest oma identiteediga. Kristlikus usus domineeriva negatiivse suhtumise tõttu LGBT-kogukonda on seksuaalsuse kujunemise algfaasis religiooni mõju väga tihti seksuaalsusest pöördumine ja romantiliste ja seksuaalsete tundmuste täielik ignoreerimine või religioonist irdumine. Pikaaegne seksuaalsuse 29 allasurumine ei ole enamasti võimalik ning sellel on negatiivne mõju inimese vaimsele tervisele. Religioonist lahkumisega kaasneb samuti negatiivne mõju vaimsele tervisele. Religioonist lahkumine pole alati lõplik ning võib tähendada ka kristliku kogukonna vahetamist või keskendumist personaalsele spirituaalsusele. Osa biseksuaalse identiteediga inimesi integreerivad oma religioosse ja seksuaalse identiteedi, mis viib neid parema enesetunnetuseni, enda seksuaalsuse aktsepteerimiseni ning pakub moraalset tuge. Kristlik usk käsitleb biseksuaalsust erinevalt, kuid üldiselt on kristlikule teoloogiale omane biseksuaalse identiteedi ignoreerimine, seda nii peavoolu kui ka queer-teoloogias. Peavoolu kristlik teoloogia vaatab inimese seksuaalsust käitumise põhjal ning selle käsitluse tõttu aktsepteerib ainult homoseksuaalsust ja heteroseksuaalsust. Seksuaalvähemustesse on suhestumine enamasti negatiivne. Queer-teoloogia käsitleb biseksuaalsust tihti möödaminnes kokkusurutuna teiste LGBT osadega. Mõnel juhul on need võimalused, millega luuakse kohta homoseksuaalsetele inimestele, ka moodused, millega biseksuaalsed isikud jäetakse seksuaalvähemuste käsitlusest kõrvale. Eraldiseisev biseksuaalne teoloogia on harvaesinev ja sellel puudub süstemaatilisus. Selle peamised teemad on binaarse seksuaalse käsitluse ja mõttemustrite kriitika ning biseksuaalsuse nähtamatuse ja marginaalse olukorra vähendamine. Paremaks biseksuaalseks teoloogiaks on vaja kristliku kogukonna ja biseksuaalse kogukonna omavahelist suhtlust ja biseksuaalide kogemustega arvestamist. Samuti on oluline mitmekülgne seksuaalse identiteedi mõistmine ja seksuaalsuse käsitlemine mitte ainult seksuaalsete aktide põhjal. Biseksuaalsuse mõistmine peab haarama nii ajaloolist kui ka kultuurilist konteksti, mis mõjutab inimese käitumist, suhtumist, aga ka jumalatunnetust laiemalt.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Buddhismus und Christenthum, was sie gemein haben und was sie unterscheidet : zwei öffentliche Vorträge
(1893) Schroeder, Leopold von
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Converting identities and moralities: pentecostal christianity among the Roma in Estonia and Latvia
(2023-12-07) Roht‐Yilmaz, Eva‐Liisa; Vallikivi, Laur, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Antud doktoritöö põhineb etnograafilistel välitöödel romade seas Eestis ja Läti Vidzeme piirkonnas Eesti piiri lähedal. Alates 1990. aastate algusest, mis oli ka üldine Nõukogude Liidu lagunemisega kaasnenud nn usubuumi periood, on Eestis tegutsenud Soome roma nelipühi misjonärid, kes hakkasid tähelepanu pöörama just vaatluse all oleva regiooni roma vähemusele. Tänapäeval toimub suurem osa nende misjonitööst Lätis, kus roma kogukond on oluliselt suurem, kuid jätkub ka Eestis, kuivõrd romad elavad mõlemal pool riigipiiri ning suhtlevad ka oma sugulastega teises riigis. Nelipühilusse pöördumisega kaasneb vajadus seada esiplaanile uskliku identiteet ja sellega kaasnev moraalikoodeks, kuid samas tunnevad uskuvahetanud vajadust säilitada roma kogukonda kuulumiseks vajalikud suhted ja väärtused. Doktoritöös uurin, kuidas pöördunud romad Eestis ja üle piiri Lätis Vidzeme piirkonnas loovad end eetiliste subjektidena kahe vastandliku moraalikoodeksi vahele sattununa. Doktoritöö näitab ka, et Soome roma misjonärid ja romad Eestis ja Lätis loovad uusi võrgustikke ning otsivad ühist etnilist identiteeti vaatamata roma gruppide sisemistele erinevustele. Etnilisusel on oluline roll mitte üksnes misjonitöös, vaid ka usu kogemises kehaliste sensoorsete praktikate kaudu. Selgub, et misjonil on sügavam mõju just tänu neile roma päritolu misjonäridele, kes kombineerivad roma kultuurilist identiteeti nelipühilusega ning kasutavad kultuurispetsiifilist lähenemist. Näitan, et on mitmeid lähenemisi, mida nelipühilusse pöördunud roma indiviidid kasutavad, leidmaks viise konfliktsete moraalinormide ja -süsteemide ühildamiseks, kujundades nõnda oma moraalset mina nelipühi kristlasena. Näiteks ennustamine, mis on traditsiooniline roma naiste lisateenistus, kuid mis pöördumise järel on üldiselt taunitud ja millest tuleb loobuda, ei pruugi olla kõigi nelipühilastest roma naiste jaoks üksüheselt hukka mõistetud, mitte ainult selle majandusliku tähtsuse tõttu romade jaoks, vaid ka seetõttu, et suhted teiste romadega ja oma kultuurilise identiteedi säilitamine jäävad neile jätkuvalt oluliseks. See näitab kuidas pöördunud romad peavad pidevalt otsima tasakaalu erinevate moraalikoodeksite vahel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Cvr Et Qvomodo Christianum Consilium debeat esse Libervm. Item de coniuratione Papistarum
(Impressum Vitebergae : per [I]osephum Klug, 1537) Rhegius, Urbanus
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Das Christentum und die Geschichte : ein Vortrag
(Leipzig : Hinrichs, 1895) Harnack, Adolf von
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Das Christentum und die Geschichte : ein Vortrag
(Leipzig : Hinrichs, 1896) Harnack, Adolf von
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
... De Messia Judaico sive qualem Judaei fingunt, ejusque adventu dissertatio, quam ... in Regia ad Emmam Livoniae Academia praeside ... Mag. Gabriele Skragge, Orient. & Graecae lingvarum P. P. ... Dn. patrono, praeceptore ac studior. suorum promotore, aetate devenerando.
(Dorpati : Excudit Johannes Brendeken, 1692) Beutherus, Joachimus
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Declaratio tabulae trium methodorum theologiae M. Fla. Illyr
(Jena : Christian Rödinger, 1558) Flacius Illyricus, Matthias
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Des Christen Glaubens-Weg
(Riga, 1858) Anonymous
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Deuteronoomiumi karistusseadustikust tekkelooliselt ja tänapäeva õiguse valguses
(Tartu Ülikool, 2023) Edala, Marie; Nõmmik, Urmas, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Töö eesmärgiks oli uurida, milline on Deuteronoomiumi seadusloome kontekst ja põhimõtted lähtuvalt karistusest kui kuriteole järgnevast tagajärjest. Samuti vaatles autor, millised on Pentateuhi ja tänapäeva õigusloome seosed ja erinevused ning milliseid hermeneutilisi järeldusi saame teha Pentateuhi karistusseadustiku mõistmise ja käsitluse seisukohalt tänapäeva kontekstis. Töö kirjutamisel oli aluseks kvalitatiivne meetod, mis hõlmas lähilugemist, kirjandus-, vormi- ja traditsioonikriitikat.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Die christliche Zukunftshoffnung im Lichte von 1. Kor. 15 : Vortrag, gehalten auf der Barmer Pastoralkonferenz am 9. August 1895
(Barmen : Verlag der Wupperthaler Traktat-Gesellschaft, 1895) Haussleiter, Johannes
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Die Religion, ihre psychischen Formen und ihre Zentralidee : ein Beitrag zur Lösung der Frage nach dem Wesen der Religion
(Leipzig : A. Deichert'sche Verlagsbuchhandlung Nachf. (Georg Böhme), 1903) Girgensohn, Karl
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Dietrich Bonhoefferi kristoloogiast lähtuv ilmalik kristlus teoloogiliste vanglakirjade põhjal
(Tartu Ülikool, 2021) Ahas, Kaidi; Kull, Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Käesoleva uurimuse eesmärgiks oli tõlgendada Bonhoefferi teoloogilisi vanglakirju ning neis esile tulevat kristoloogiat. Töö kirjutamisel lähtusin kahest uurimisküsimusest, milleks olid: kes on Kristus ilmalikus maailmas, religioonitu kristluse järgi ja kuidas peaks ilmaliku kristluse järgi maailmas elama? Bonhoefferi jaoks on kristlus sügavalt ilmalik ning tema „religioonitu kristluse“ aluseks on Kristuse inimesekssaamine. Maailmas, mis on „täisikka jõudnud“ peavad kristlased elama nagu Jumalat ei eksisteeriks. Kristlane ei saa olla religioosne, vaid peab jääma Jeesuse eeskujul siinpoolsele maailmale keskendunud inimeseks, sest Bonhoeffer väidab, et vaid nii saab Kristus „tõeliseks maailma Issandaks“. Bonhoeffer pidas vajalikuks kirjutada kristlikust usust nii, et selle pole võimalik religioosseid ega ideoloogilisi vorme võtta. Algkristlikku usu pühadust hoiab labastumise eest „salajane distsipliin“. Kuna inimene elab Jumalata maailmas, siis on vastutus tema enda peal. Sellega lükkab ta eemale ajaloolise ja religioosse „Jumal masinast“ idee, mille järgi täideti Jumalaga inimese puudujääkide lüngad. Vastutustundlik kristlane religioonijärgses maailmas ei peaks oma eetilistes otsustustes lähtuma mitte inimese loodud institutsioonidest, vaid esiteks Jumala kutsest ja teiseks kaasinimese jaoks elamisest.