Sirvi Märksõna "noored" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 637

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
13-16aastaste noorte ja nende vanemate teadlikkus internetiriskidest
(Tartu Ülikool, 2014) Toodo, Berit; Kalmus, Veronika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida 13-16aastaste laste ja nende vanemate teadlikkust interneti kasutamisel, nende hoiakuid ja lastevanemate seatud piiranguid oma lastele. Mida enam võimalusi kogevad lapsed ja noored internetis, seda suurem tõenäosus on, et nad puutuvad kokku ka erinevate riskidega. Uuringud näitavad, et väga paljud lapsed on internetis kokku puutunud häiriva sisuga ning et enamasti puudub nii lastel kui ka lastevanematel oskus, kuidas toime tulla emotsionaalse stressiga. Ka puuduvad lapsevanematel oskused ja teadmised, kuidas ohtu ära tunda ning mismoodi sekkuda ja aidata (Livingstone et al 2011). Rahvusvahelise laste ja noorte uue meedia kasutuse uurimisgrupi EU Kids Online uurijate sõnul vajavad kõrge riskiga maad nagu Eesti tungivalt teadlikkuse tõstmist (Livingstone et al 2010). Sealjuures lastevanemate piirangute kasutamine oma laste arvutikasutamisel ei ole märkimisväärselt suur. Käesoleva uuringu tulemustest selgus, et vaid vähesed lapsevanemad on määranud oma lastele internetikasutamisel piiranguid. Pigem usaldatakse oma last ning eeldatakse, et laps ei tegele internetis talle kahjulike asjadega. Intervjuudest tuli välja ka see, et lapsed ei küsi nõu ega abi oma vanemate käest ja see võib olla tingitud vanemate ebakompetentsusest ning oskamatusest lapsi aidata. Käesoleva uuringu tulemustest selgus, et laste vähesel suunamisel suutsid lapsed nimetada neile potentsiaalselt ohtlikke internetiriske. Kõigi laste jaoks oli esmajoones hirmsaim risk viirused. Osati välja tuua, et oma andmeid ei tohiks internetti kirjutada, ent sotsiaalvõrgustikes oma andmete avaldamises lapsed ohtu ei näinud. Selgus ka tõsiasi, et kõik lapsed olid internetis kuidagiviisi kokku puutunud millegi ebameeldivaga, kui mitte nemad ise, siis nad teadsid kedagi, kes on. Sealjuures nende vanemad olid kindlad, et midagi halba nende lapsed internetis kogenud ei ole. Mitte ükski laps ei rääkinud häirivast kogemusest ei oma vanematele ega õpetajatele. Antud teema uurimine on väga tähtis, ent ühtlasi ka keeruline. Üheltpoolt sellepärast, et tegu on lastega ning laste uurimine iseenesest on juba keeruline. Teiselt poolt on raske erinevate riskide ning ohtude klassifitseerimine. Lisaks tuleb arvestada ka põlvkondlike erinevustega - tänapäeva laste jaoks on mõiste “personaalne informatsioon” hoopis uue tähenduse saanud, millega nende vanemad ei pruugi alati arvestada. Antud uuringust selgus ka tõsiasi, et lastevanemate seas on populaarne arvamus, et kuna nende laps on maast-madalast üles kasvanud interneti ning arvutitega, siis oskab ta sellega suurepäraselt ümber käia ning ei puutu erinevate ohtude ja riskidega kokku. Leitakse, et kui midagi halba ei ole enda või enda tutvusringkonnas juhtunud, siis on ebatõenäoline, et tulevikus võiks midagi halba juhtuda. Antud tulemus läheb kokku ka mitmete teoreetikute ning erinevate uuringute tulemustega (näiteks Livingstone’i erinevate aastate uuringud; Prensky; Herring). Mitmete teoreetikute (Prensky; Livingstone) sõnul on see aga vale lähenemine - laps õpib kõige paremini enda vanematelt ja õpetajatelt, mistõttu oleks väga oluline oma lapsega internetiohtudest rääkida.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
16–17-aastaste noorte osalemine Eesti kohalike omavalitsuste 2017. a valimistel: hääletamist toetavad tegurid
(Tartu Ülikool, 2018) Kook, Kaarel; Kõuts-Klemm, Ragne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva uuringu sisuks oli analüüsida noorte vanuses 16–17 hääletamist toetavaid tegureid 2017. aasta toimunud kohalike omavalitsuste valimiste kontekstis. Töö on oluline, kuna valimisaktiivsus üle Euroopas on langustrendis (Solijonov, 2016: 25) ning huvi poliitika vastu on põhiline põhjus, millele viitavad valimistel mitteosalenud noored (Kantar Emor, 2018: 13). Kuna trend on levinud ka noorte seas, said uuringu fookusesse valitud noored, kes osalesid 2017. aastal valimistel esimest korda. Uuringu eesmärgiks oli selgitada, kas ja millised osapooled noore valimisotsuse juures rolli mängivad ning selle põhjal välja töötada praktilised soovitused valimisaktiivsuse suurendamiseks noorte hulgas. Uuringul oli kaks etappi. Esmalt veebiküsitlus, mille eesmärgiks oli kaardistada osapooli, kes võisid noorte valimisotsust mõjutada. Töö teiseks osaks olid süvaintervjuud kuue küsitluses osalenud noorega, et täpsemalt analüüsida põhjuseid noorte valimisotsuse taga ning uurida ka teisi faktoreid, mis võisid sellesse panustada. Näiteks kooli ja poliitikute roll ning üldine meelsus ja suhtumine valimiste osas. Uuringutulemuste tõlgendamiseks ja organiseerimiseks kasutas autor kaht meetodit. Esmalt veebiküsitlus, mille tulemuste organiseerimiseks kasutati LimeSurvey küsitluskeskkonda, mis lubab mugavalt küsitluse tulemusi graafikuteks ümber tõsta. Intervjuude analüüsiks sai valitud kvalitatiivne sisuanalüüs ning detailsemalt horisontaalne ehk cross-case analüüs, mis lubab intervjuude vastuseid omavahel võrrelda ning tulemusi maksimaalselt üldistada. Tulemustest selgus üheselt, et suurimaks mõjuriks noorte valimisotsuse juures on vanemad. See oli läbiv nii veebiküsitluse kui ka intervjuude tulemustes. Lisaks sellele mängivad olulist rolli noore poliitilises arengus ja suunamises kool ning teised noortega tegelevad inimesed. Intervjuude tulemustest võib välja tuua, et neis osalenud noored peavad valimisi oluliseks, kuid tunnetavad poliitika juures kuvandiprobleemi, millega on mõeldud, et paljude noorte jaoks on poliitika eemaletõukav ja ebaatraktiivne. Praktiliste soovituste osas oli põhirõhk tulenevalt uuringutulemustest vanematel, kellele tuleb noorteni jõudmise juures maksimaalsel võimalikul määral tähelepanu suunata. Lisaks sellele oli soovituste osas toodud noorte laiapõhjalisem kaasamine valimisprotsessi, kvaliteetse kodanikuhariduse rakendamine koolides, noorte osalema julgustamine noortega seotud inimeste poolt ning poliitika maineprobleemi leevendamine läbi eduka selgitustöö.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
16–18-aastaste vene keelt emakeelena kõnelevate noorte arvamus populaarteaduslikest sotsiaalmeediakanalitest ja sellega seotud tegurid
(Tartu Ülikool, 2024) Auli, Karina; Pilt, Ebe, juhendaja; Himma, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
16.-24. aastaste noorte hinnangud HIV-valdkonna kampaaniatele
(Tallinn: Tervise Arengu Instituut, 2009) Trummal A
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
20-25-aastaste aktiivsete Facebooki kasutajate visioonid oma kontode “surmajärgsest elust”
(Tartu Ülikool, 2018) Otstavel, Hanna-Lotta; Madisson, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
2010.a riiklik raport (2009.a andmed) EMCDDAle REITOXi riiklikult narkoteabekeskuselt. Eesti - uus areng, suundumused ja süvainformatsioon valitud teemadel
(2010) Talu A; Abel-Ollo K; Vals K; Vorobjov S; Denissov G; Ahven A; EMCDDA; Tervise Arengu Instituut; Justiitsministeerium
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
2011.a riiklik raport (2009.a andmed) EMCDDAle REITOXi riiklikult narkoteabekeskuselt. Eesti - uus areng, suundumused ja süvainformatsioon valitud teemadel
(2011) Talu A; Aabel-Ollo K; Vorobjov S; Vals K; Teder P; Ahven A; Denissov G; EMCDDA; Tervise Arengu Instituut; Justiitsministeerium
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
2013. aasta algupärased laste- ja noortenäidendid
(Tartu Ülikool, 2017) Lundre, Madis; Org, Andrus, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Käesoleva töö üks eesmärk on luua varasemate kirjanduslooliste käsitluste põhjal kronoloogiline ülevaade eesti laste- ja noortenäidendist eri perioodidel. Teine eesmärk on analüüsida 2013. aastal kirjutatud laste- ja noortedramaturgia algupärandeid ning luua seoseid varasema lastele ja noortele adresseeritud näitekirjandusega.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
8. klassi poiste ja tüdrukute probleemne internetikasutus ja selle avaldumise viisid
(Tartu Ülikool, 2022) Kivimägi, Rait; Konstabel, Kenn; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Adidase kui massibrändi retseptsioon elustiilirühmades
(Tartu Ülikool, 2005) Popova, Anastassia; Vihalemm, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Adrenergilise ?-2A retseptori geeni promootorpiirkonna C-1291G polümorfismi, peresuhete ja koolisuhete seos noorukite aktiivsus- ja tähelepanuhäiretega
(Tartu Ülikool, 2022) Hunt, Janne; Kurrikoff, Triin; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Adrenergilise ?2A retseptori geeni promootorpiirkonna C-1291G polümorfismi seos magusa- ja piimatoodete tarbimise ning aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomitega 25- aastaste noorte hulgas
(Tartu Ülikool, 2022) Klade, Hele; Kurrikoff, Triin; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aeroobse võimekuse näitajad 15-19-aastaste Saue ja Saku Gümnaasiumi õpilastel stepptesti põhjal
(Tallinna Ülikool: Terviseteaduste ja Spordi Instituut, 2009) Toomingas T
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aga mina , sina, meie
(1967) Lindström, Voldemar
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjareklaami tõlgendamine: visuaalsemiootika võimalused ja sihtrühmapoolne retseptsioon Stiina lugejate näitel
(Tartu Ülikool, 2008) Etti, Ande; Kalmus, Veronika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajalehtede lugemine gümnaasiuminoorte hulgas
(Tartu Ülikool, 2007) Miller, Merilin; Vihalemm, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alaealiste ja täisealiste NEET- olukorras noorte abistamisvõimaluste erinevused ja ennetustegevused
(Tartu Ülikool, 2023) Laks, Ele; Konks, Karen-Pauliin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alaealiste kaubitsemine seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil Euroopas: Päritoluriigid
(Tallinn, 2003) Trummal A
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alaealiste komisjonid Eestis 2010 a - Statistiline ülevaade EHIS-e 2010. a. andmete põhjal
(2011) Haridus- ja Teadusministeerium; Eesti Noorsootöö Keskus
Käesolev ülevaade on valminud Eesti Hariduse Infosüsteemi alaealiste komisjonide alamregistri andmetele tuginedes. Ülevaate sissejuhatavas osas on esitatud komisjonide töö alused ning kirjeldatud komisjonides läbiviidavate alaealiste õigusrikkumiste arutelude ja mõjutusvahendi kohaldamise protsessi. Seejärel on kirjeldatud alaealiste komisjonidesse suunatud noorte profiili, arutelude algatamist, kohaldatud mõjutusvahendeid ning käsitletud aruteludel esindaja määramise, alaealise sundtoomise või arutelu edasilükkamise taotlemist. Lõpetuseks on võrreldud korduvalt alaealiste komisjoni suunatud noorte ja seni vaid üks kord alaealiste komisjoni suunatud noorte suhtes algatatud arutelusid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alaealiste komisjonid Eestis 2011. aastal - statistiline ülevaade EHIS-e andmete põhjal
(Eesti Noorsootöö Keskus, 2012) Eesti Noorsootöö Keskus
Käesolev ülevaade on valminud Eesti Hariduse Infosüsteemi alaealiste komisjonide alamregistri andmetele ning alaealiste komisjonide tööd korraldavale Alaealiste mõjutusvahendite seadusele tuginedes. Antud ülevaate esimene osa seletab lahti alaealiste komisjonide töökorralduse Eestis ning annab ülevaate nende arvust ja tegevusest 2011. aastal. Kirjeldatakse nende moodustamist, rahastamist ja aruandluse põhimõtteid ning komisjonide ja arutelude arvu komisjoni tüübi ja maakonna lõikes. Seletatakse ka arutelude korraldamist, sellega seotud toiminguid ning erinevate osapoolt õigusi ja kohustusi. Teine osa kirjeldab 2011. aastal alaealiste komisjonidesse suunatud noorte profiili. Tuuakse välja suunatute jaotus maakonniti ning nende osatähtsus vastava maakonna noortest. Seletatakse, millistel juhtudel arutab alaealise asja kindlasti alaealiste komisjon ning millistel tingimusel otsustatakse, kuidas menetleda süüvõimeliste ehk 14-aastaste ja vanemate juhtumeid. Samal ajal on välja toodud vastavate isikute jaotus vanuse lõikes ning maakondade lõikes vanuseline jaotus, sooline jaotus ja jaotus lapse emakeele järgi. Ülevaate kolmas osa kajastab, millistel põhjustel antud noored 2011. aastal alaealiste komisjonidesse sattusid. Kuna ühel arutelul võib olla mitu algatuse alust on need välja toodud nii ühe kaupa kui ka kombineeritult. Lisaks kajastatakse algatuse aluste jaotust soo, emakeele, vanusegrupi ja maakonna lõikes.