Sirvi Märksõna "semiootika" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 112

listelement.badge.access-status Embargo ,
1960. aastatel Eestis moodustunud ajalooliste demograafide grupi liikmete sündidest, ristimistest, eostamistest, surmadest ja matustest
(Tartu Ülikool, 2000) Orgla, Taavi; Berendsen, Veiko, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A Case Study of the Communicative Abilities of a Subject with Mosaic Patau Syndrome
(2015-03-20) Rummo, Ingrid
Kõnevõime puudumine tekitab keerulisi olukordi ega lase suhtlusel sujuda. Kõnetul indiviidil tekib kergesti frustratsioon ning hädas on ka tema lähedased ja ametiisikud, kellega isik kokku puutub. Kuigi verbaalne suuline kommunikatsioon on kõige levinum mõtete edastamise viis, saame suhelda ka sõnadest erinevate märkide abil, multimodaalselt. Üks võimalus kõnetut inimest aidata on analüüsida tema suhtlust, leida sellest tema jaoks tähtsaimad ja kõige kasutatavamad suhtlusmodaalsused ning sel viisil tema mõistmiseni jõuda. Käesoleva väitekirja näol on tegemist Eesti esimese multimodaalse suhtluse uuringuga, kus vaadeldakse vaimupuude ja düspraksiaga indiviidi toimetulekut suhtlussituatsioonides. Ka ei ole eri trisoomiatega isikute suhtlusmodaalsusi (uurimistöö subjekti põhidiagnoos on Patau sündroomi e 13. kromosoomi trisoomia mosaiikvariant) siin varem uuritud ning kogu maailmas on sellise kommunikatsiooni kohta väga vähe andmeid. Samas on valdkond oluline ja suure praktilise väärtusega, kuna ka sellise puudega – ekspressiivse kõne häirega – indiviididel on vajadus ja õigus inimestevahelises suhtluses osaleda, informatsiooni vastu võtta ja ennast arusaadavaks teha. Temaatikat oleks kohe vaja Eesti ühiskonnas rohkem tutvustada. Ainuüksi multimodaalsel mikroanalüüsil põhineva lähenemise teadvustamisest võib olla abi selliste puuetega inimeste paremaks mõistmiseks nende igapäevases elus. Artiklipõhine väitekiri on juhtumiuuring, mille ühe tulemusena koostati uuritava indiviidi suhtlusmodaalsuste leksikon. Valminud loendi eesmärk on parandada subjekti elukvaliteeti – selle olemasolu võimaldab indiviidi suhtluspartneritel temast aru saada, temaga suhelda ja tagab nii sujuvama kommunikatsiooni. Töö autor näeb ka vajadust töötada välja sobiv suhtlusmetoodika ekspressiivse kõnepuudega inimeste ja nende suhtluspartnerite jaoks, dissertatsioon on esimene samm selles suunas.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A semiotic of motives: Kenneth Burke and Deely-Tartu semiotics
(2022-02-10) Griffin, Jonathan Grant; Kull, Kalevi, juhendaja; Lotman, Mihhail, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Kõrvutades Kenneth Burke'i (1897–1993) ja tänapäeva semiootika võtmekontseptsioonie, uurib käesolev töö motiivi kriitilist rolli tähenduse arenemisel ja avastamisel inimkogemuses. Analüüsime Burke’i töid motiivi rollist inimese tähendusloomes, mida ta kirjeldas kui aktiivset, tahtelist protsessi. Tuginedes eriti Burke’i nn Motivorumi seeria teostele (A Grammar of Motives, A Rhetoric of Motives ja Symbolic of Motives), täiendame Burke'i kontseptuaalset skeemi semiootilise raamiga, tuletades selle John Deely üldsemiootika ja Tartu koolkonna teooria, mida esindab käesolevas eelkõige Kalevi Kull, ristumiskohast. Tulemuseks on analüütiline raamistik, mis jälgib motiivi vajalikkust alates bioloogilisele eesmärgile orienteeritusest kuni inimmõtte formaalsete piirideni. Kasutades Burke'i terministlike ekraanide mõistet, mida käsitletakse siin kui hierarhilise modelleerimise vormi, näitame, et tegelikkuse kohta järelduste tegemiseks peame selle kirjeldamisel kasutama valitud mõisteid, mis samas tähendab nendega kokkusobimatute võimaluste tagasilükkamist. Mõned tähendused tehakse võimalikuks, teised aga sõelutakse semiootiliselt välja. Nii võib tähenduse ja kogemuse osas saada väga erinevaid tulemusi– eriti kontekstides, mida juhivad nn jumalaterminid ehk terministlike ekraanide maksimaalsed vormid. Meie valikud, mis konkretiseerivad motiive, tekitavad kogemuse semiootilise filtri, misläbi kujuneme aja jooksul ise oma valikute ja motiivide märgiks. See on vastuolus modernismi paradigmaga, mis käsitleb motiveeritud järeldusi põhjuslike protsesside tagajärgedena. See vastuolu tuleneb modernismi semiootilisest vundamendist; me kasutame oma Burke'i-semiootilist raamistikku selle aluse, tema motiivide ja tulenevate tähenduste analüüsimiseks. Me väidame, et modernismi sisemised vastuolud põhjustavad realismi ja idealismi kollapsi, mille tulemuseks on kaks tavaliselt seisukohta: (1) naiivne realism, mida praktikas dikteerivad võimuinstitutsioonid, ja (2) naiivne relativism, mille dikteerib üksikagent. Alternatiivina pakume välja teleoloogilise meetodi, mis vaatleb kokkusobimatute tähendusvõimaluste erinevaid trajektoore, jälgib nende (entelehhiaalseid) lõpp-punkte ja näeb neid lõpp-punkte agendi valikute alusena – eriti suure olulisusega tähenduskontekstides. Küsimused on seega järgmised: „Milleni see valik viib? Millise kogemusliku maailma see avab või sulgeb? Milline motiiv selle aluseks on? Mille märgiks ma tahan olla?”
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aeg ja kirjandus : artikleid aja kategooria käsitlusest, kasutamisest ja toimimisest tekstides
(Tartu Ülikool, 2002) Veidemann, Rein, toimetaja; Veidemann, Rein, koostaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Augustine and the study of signs and signification
(2018-05-03) Gramigna, Remo; Maran, Timo, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö eesmärgiks on avada mõningaid aspekte, mis iseloomustavad suhet Aurelius Augustinuse (354¬–430 AD) ja märkide ning tähenduse uurimise vahel. Uurimusega püütakse näidata, miks on Augustinuse enam kui 1500 aasta tagused ideed tänapäevastes humanitaarteadustes asetleidvate arutelude jaoks endiselt olulised ja aktuaalsed. Augustinusega tegeledes ei saa temast rääkida üksnes kui teoloogist või üksnes kui filosoofist, sest sageli on need mõlemad pooled temas korraga esindatud. Enne Hippo linna piiskopiks saamist oli Augustinus edukas retoorikaõpetaja Kartaagos, Roomas ja Milaanos. Vaimustus sõnade ja igasuguste märkide vastu nagu ka sügav huvi dialektika ja kommunikatsiooni vastu saatsid teda läbi kogu elu. Käesolevas doktoritöös väidetakse, et Augustinuse mõtlemises võib selgelt näha märgiteooriale omaseid põhijooni, millele ta on pühendanud mitmeid teoseid, kus märgiteoreetilised probleemid on asetatud laiemasse teoloogilisse ja eksegeetilisse konteksti. Uurimuse eesmärgiks on Augustinuse kirjutiste analüüsi ja tõlgendamise kaudu anda lugejale ülevaade tema märgi ja signifikatsiooni teooriatest ja nende mõjust semiootikale. Doktoritöö (1) avab ja kirjeldab Augustinuse õpetust märkidest nii nagu see kajastub tema kirjutistes alates teosest “Dialectica” ja lõpetades teosega “De doctrina christiana”; (2) esitab Augustinuse semiootilise terminoloogia ja selgitab mõningaid selle eripärasid; (3) tõlgendab Augustinuse arusaamat märkidest märgiteooria algse sõnastamise ja loomise kontekstis; (4) selgitab valetamise (vale kui ebaõige signifikatsioon) käsitlust ja toob esile selle tähenduse semiootika teooriale; (5) sünteesib Augustinuse märgiteooria peamised tunnusjooned ja toob välja nende olulisuse üldise märgiteooria jaoks. Püstitatud eesmärkidest lähtudes on uurimus jagatud neljaks peatükiks, mis keskenduvad vastavalt Augustinuse teostele “De dialectica” (387), “De magistro” (389), “De doctrina christiana” (396¬–427) ja “De mendacio” (395). Lisaks neile peamistele allikatele leiavad uurimistöös kasutamist ja kajastamist ka mitmed teised teemasse puutuvad Augustinuse kirjutised. Doktoritöös analüüsitavaid teoseid siduvateks teemadeks on asjade ja märkide eristus, intentsionaalsuse idee, arusaam sõnadest kui märkidest, objekt-keele ja meta-keele eristamine, mis kõik iseloomustavad Augustinuse semiootika põhijooni.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Autocommunication in the Semiotic Development of the Child
(2024-05-27) Linask, Lauri; Kull, Kalevi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Töö uurib laste tähendusloomet ja selles aset leidvaid muutusi laste arengukaares, mis viivad järk-järgult selleni, et lapsed saavad osalisteks end ümbritsevas kultuurilises keskkonnas. Kultuuri määratletakse sageli inimestele iseloomuliku ja ainuomase tähendusliku nähtusena. End ümbritseva kultuuri ja kultuuriruumi mõistmine ei ole inimestele aga sünnipäraselt kaasa antud, vaid ajas muutlik, tekkides ja kujunedes kultuurilise õppimise käigus suhtluses teiste inimestega. Lapse tähenduslik suhe ümbritseva maailmaga teiseneb sedavõrd, kuivõrd temas leiavad aset füüsilised, füsioloogilised, psühholoogilised ja kultuurilised muutused. Nii nagu lapsele avaneb kultuuriliselt tähenduslik maailm, muutub ja teiseneb ka laps ise, sealhulgas tema arusaam ja ettekujutus iseendast ning omaenese mõtlemisest. Dialoog ja kommunikatsioon ümbritseva maailmaga on seepärast ka dialoog ja kommunikatsioon iseendaga, teisisõnu autokommunikatsioon. Inimestele ainuomased ümbritseva maailma tähendustamise viisid on tihedasti seotud kultuuri ja looduse põimumise probleemiga inimestes endis, kus inimestele eripärane märgiline tähendusloome välja kujuneb. Sealjuures on tähendus ühtaegu väline, ühiskondlik nähtus, kultuuriliselt ühine ja jagatud; teisalt aga sisemise mõistmise ja tõlgendamise tulemus. Semiootikas, aga ka mitmetes teistes teadustes käsitletakse tähenduslikkust märgilisena. Et kultuurinähtused on iseloomulikult tähenduslikud ja märgilised, puudutab inimestele omase märgilise mõtlemise kujunemise probleem seepärast humanitaar- ja kultuuriteaduste aluseid. Seetõttu, et märgid vahendavad inimestevahelist suhtlust, ning et neis on kätketud inimeste tähenduslik maailm, ühendab huvi märkide vastu semiootikat ja arengupsühholoogiat. Käesolev töö selgitab ja kombineerib semiootilisi märgiteooriaid, humanitaarteadustest pärit tekstianalüüsi meetodeid ja arengupsühholoogiast pärit vaatlusi, et selgitada, kuidas väikesed lapsed ümbritsevas kultuurikeskkonnas tähendust loovad, keskendudes sellistele lapse kõnelistele ja teistele kultuuriliselt tähenduslikele kommunikatiivsetele ja loomingulistele nähtustele, mis pole mõeldud kellelegi teisele, vaid iseendale, ning lapse enese semiootiliseks väljenduseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Basics of semiotics = Semiootika alused
(Tartu Ülikool, 2005) Deely, John N.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Berkeley, mysteries, and meaning: a critique of the non-cognitivist interpretation
(Tartu : Tartu University Press, 2002) Jakapi, Roomet
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Bridging the disconnections: an ecosemiotic approach to place-lore in environmental conflict communication
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-03-19) Päll, Lona; Maran, Timo, juhendaja; Västrik, Ergo-Hart, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö keskendub kohapärimuse rollile keskkonnakonfliktides, tuginedes näidetele viimaste kümnendite Eestist, näiteks analüüsitakse looduslike pühapaikadega seotud konflikte, nn metsasõda või reaktsioone suurte puude langetamisele linnakeskkonnas. Kohapärimuse tuumaks on keskkonna semiootiline tõlgendamine, sedakaudu väljendab kohapärimus nii kultuurilisi kui ka ökoloogilisi tähendusi, näiteks jälgi teiste liikide tegevustest või keskkonnamuutustest. Teisalt väljendab kohapärimus identiteeti, teadmisi ja ideoloogilisi seisukohti kultuuripärandi ja keskkonnaga seoses, Eesti kontekstis on kohapärimus olnud seetõttu olulisel kohal ka loodushoiuaruteludes. Doktoritöö vaatleb esmalt kriitiliselt, kuidas kohapärimust on konfliktides kasutatud ning kuidas konfliktidega kaasnev uus esituskontekst (avalikud arutelud, protestid, õiguslikud vaidlused) ja ülevahendamine ning meediakajastus neid lugusid mõjutab. Analüüs näitab, et kohapärimust kasutatakse konfliktsetes aruteludes sageli lihtsustatult ja selektiivselt, rakendades seda vastanduste loomise ja konflikti eskaleerimise eesmärgil. Seetõttu kipuvad konfliktidega kaasnevates aruteludes kohapärimuse seosed konkreetse keskkonnaga kaduma, koos sellega jäävad tahaplaanile aga ka mitmehäälsus ja keskkonnaomased tähendused, mis kohapärimus algselt sisalduvad. Konfliktidiskussioonide tulemus aga mõjutab otseselt ökoloogilist keskkonda, näiteks läbi loodus-või muinsuskaitsemeetmete muutmise, arenduste lubamise või mitte lubamise, paikade suurenenud külastatavuse või uute praktikate juurutamise. Doktoritöö pakub seejärel võimalusi, kuidas kohapärimuses sisalduvat mitmehäälsust ja olulist keskkonnateadmist konfliktidesse tagasi tuua ja seeläbi arutelusid produktiivsemaks muuta. Näitena kirjeldatakse ka konkreetset metoodikat, kuidas kohapärimuse välitööde kombineerimine ökoloogilise taastamise tegevustega võimaldab fokusseerida arutelusid keskkonnale, esile tuua olulist teadmist, mis muidu märkamata jääks, pakkuda alternatiivset kaasamisviisi ja õhutada dialoogi konflikti eri osaliste vahel. Doktoriöö panusena võib näha uue teoreetilise raamistiku loomist kohapärimuse uurimiseks just dünaamiliste protsesside kontekstis, ökosemiootika mudelite arendamist ja praktiliste lahenduste pakkumist keskkonnakonfliktide haldamiseks. Sellega loob töö baasi, mis võimaldab edasi uurida kohalike, kontekstuaalsete narratiivide rolli keskkonnakriisiga toime tulemisel ja muutuste juhtimisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Constructing athletic identity in American leagues: a semiotic analysis of professional sports
(Tartu Ülikool, 2025) Prokes, Daniel; Salupere, Silvi; Sütiste, Elin; Mäekivi, Nelly; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut
listelement.badge.access-status Embargo ,
Cultural specification in translation: study of "The conference of the birds"
(Tartu Ülikool, 2014) Tavakoli, Fatemeh; Sütiste, Elin, juhendaja; Torop, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Culture in mediation: total translation, complementary perspectives : an international conference to celebrate the 60th birthday of Prof. Peeter Torop : 26-27 November 2010
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2010) Sütiste, Elin, toimetaja; Loogus, Terje, toimetaja; Saldre, Maarja, toimetaja; Väli, Katre, toimetaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
DE SIGNIS LOQUENDI: BENEDIKTLASTE KLOOSTRIVIIPEKEELEST KOLME LEKSIKONI PÕHJAL
(Tartu Ülikool, 2020) Alliksaar, Rauno; Friedenthal, Meelis, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesolevas töös on uuritud benediktlaste kloostriviipekeelt selle kolme erikuju (Cluny, Fleury kloostri Saint-Benoît-sur-Loire’is ja Canterbury Christ Churchi kloostri viipesüsteemid) kaudu. Töö alusmaterjaliks on kloostriviipekeele leksikonid ning nende kommenteeritud tõlked, mis võimaldavad lugejal neile tekstidele ligi pääseda ning kommentaariumi abil neid loodetavasti ka paremini mõista.Kloostriviipekeelte uurimisseisu kirjeldamise kaudu on lugejale ja võimalikele edasistele uurijatele kirjeldatud praegust olukorda ning osutatud ehk sellele, kustkohast tööga jätkata võiks. Senini on uurijad keskendunud suuresti tsitertslaste viipekeelele ning samuti on ainesele lähenetud ennekõike ajaloolisest perspektiivist, jättes kasutamata võimalused kasutada kloostriviipekeelte uurimisel teiste teadusharude meetodeid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Delineating Landscape Semiotics: Towards the Semiotic Study of Landscape Processes
(2011-03-07) Lindström, Kati
Käesoleva doktoriväitekirja eesmärgiks on piiritleda maastikusemiootikat kui semiootika haru ning käsitleda mõningaid põhiteemasid, mis maastike semiootilise analüüsi käigus esile kerkivad. Kõigepealt annab autor sissejuhatuses maastiku mõiste määratluse ning käsitleb selle mõiste semiootilist potentsiaali ja järgnevates artiklites esile kerkivaid olulisi semiootilisi teemasid. Doktoritöö metoodika põhineb enamjaolt Tartu-Moskva koolkonna semiootikateoorial ning suurem osa analüüsitavast materjalist pärineb jaapani kultuuriruumist, nt hanami, ökoloogilised maastikuideaalid ja traditsioonilised ökosüsteemid, riisipõllundus, Kaheksa Ōmi Maastikku, traditsioonilised maastikuesitised, haikuluule jms. Käesolevasse töösse koondatud artiklid tegelevad seitsme põhilise semiootilise teemaga: (1) piir enese/ teise, privaatse/ avaliku vahel ning sisemiste ja välimiste maastiku mõtestamise viiside omavaheline suhe; (2) kommunikatsioon ja autokommunikatsioon; (3) aja tunnetamine; (4) maastike rahvuslikkus; (5) mälu ja maastike muutumine ajas; (6) maastikuesitised; ja (7) maastikukaitse ja –arendamise poliitika. Töös leitakse, et maastik kui äärmiselt dünaamiline mõiste võiks olla samm edasi integreeritud ökosemiootika suunas, mis ühendaks endas bioloogilise ja kultuurilise ökosemiootika suundumused.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Der Fluss Embach / Emajõgi als Spiegel zweier Welten: geografische, soziale und kulturelle Grenzen in den Werken von Siegfried von Vegesack und A. H. Tammsaare
(Tartu Ülikool, 2025) Andrejev, Eva Liisa; Bender, Reet, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Germanistika osakond
Die Bachelorarbeit „Der Fluss Embach / Emajõgi als Spiegel zweier Welten: geografische, soziale und kulturelle Grenzen in den Werken von Siegfried von Vegesack und A. H. Tammsaare“ von Siegfried von Vegesack und „Indrek“ von A. H. Tammsaare im Hinblick auf die Darstellung geografischer, sozialer und kultureller Grenzen. Im Fokus steht, wie diese Grenzen die subjektive Umweltwahrnehmung der Hauptfiguren beeinflussen. Beide Autoren spiegeln in ihren Werken Tartu als eine Stadt der kulturellen und sozialen Grenzen wider, allerdings aus unterschiedlichen Perspektiven. Um herauszufinden, wie Grenzen, Identität und kulturelle Unterschiede in den beiden Werken thematisiert werden, verwendet die Arbeit einen vergleichenden literaturwissenschaftlichen Ansatz. Grundlage der Arbeit ist neben dem werkzentrierten Vergleich ist ein kultursemiotischer Ansatz, der auf Jakob von Uexkülls Konzept der „Umwelt“ zurückgreift, um die Wahrnehmung von Umwelt und Grenzen durch die Hauptfiguren zu analysieren. Ergänzt wird dies durch Jurij Lotmans Theorie der Semiosphäre und der Grenze.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Diskreetsusest ja kontinuaalsusest Juri Lotmani teooriast lähtuvalt
(Tartu Ülikool, 2014) Rickberg, Merit; Salupere, Silvi, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eestluse kuvand kohalikus tootedisainis
(Tartu Ülikool, 2013) Märtin, Kadri; Salupere, Silvi, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Exaptation: towards a semiotic account of a biological phenomenon
(2016-05-25) Weible, Davide; Kull, Kalevi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond.
Käesolev doktoritöö modelleerib eksaptatsiooni kui evolutsioonilist nähtust, lähtudes C.S. Peirce’i märgi- ja tuletusteooriast. Selle teostamiseks keskendub esimene osa “Enne eksaptatsiooni: eel-adapteerumine ja Chauncey Wright” mõiste tähendusele ning toob välja selle ulatusliku ajaloolise tausta. Erilist tähelepanu pööratakse C. Wrighti vanade jõudude uue kasutuse printsiibile ning tema intellektuaalsele seosele Darwiniga. Töö teine osa “Wright ja Peirce pragmatismist ja evolutsioonist” uurib Wright’i ja Peirce’i vahelisi sarnasusi ja erinevusi, pidades silmas Darwini teooria epistemoloogilist staatust, nende erinevat lähenemist Lamarck’i teooriatele ning evolutsionismi üldistamist bioloogiast teistesse valdkondadesse. Kolmas osa “Peirce’i evolutsionism: pidevuse ja ikoonilise abduktsiooni roll” käsitleb lähemalt evolutsiooni ning süvendab Peirce’i lamarkismi interpretatsiooni, rõhutades tema füsioloogilist tuletusteooria tõlgendust. Lisaks sellele näidatakse, et taju ning sarnasus on kesksed säärase raamistiku toimimiseks. Neljas osa (“Abduktsioon ja eksaptatsioon”) kasutab mitmeid mõisteid—asendatatvus, viga, kategooriate taju—,et teostada modelleerimist: eksaptatiivsed nähtused võivad järgida tajuliselt tingitud käitumismuutusi, põhinedes sarnasustel maailma üksuste vahel, mida tõlgendatakse ikooniliselt. Viies osa (“Tehnoloogilise arengu ikooniline ja eksaptatiivne loogika”) rakendab eeltoodut tehnoloogilise arengu valdkonnale ja tõestab, et kooptsioon on peamine mehhanism, millel baseeruvad nii abduktsioon kui eksaptatsioon. Kuues osa (“Vereimemise päritolu: evolutsioonilise abduktsiooni juhtum?”) on juhtumianalüüs ning siin pakutakse välja hüpotees, et hematofaagia võis tegelikult välja kujuneda abduktsiooni ja eksaptatsiooni integratsiooni läbi. Seitsmes (“Lõpumärkused juhtumianalüüsi kohta”) ja kaheksas (“Üldised järeldused”) osa selgitavad vastavalt spetsiifilisemaid ning üldisemaid doktoritöö tulemusi.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Faatilise osaduse ja faatilise funktsiooni mõistete kujunemine
(Tartu Ülikool, 2023) Rebane, Rasmus; Salupere, Silvi; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Foraging the anthropocene: a mytho-political assemblage within decolonial semiosis
(Tartu Ülikool, 2025) Morais, Letícia; Rattasepp, Silver; Puumeister, Ott; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut