Sirvi Märksõna "trükiajakirjandus" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 124

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
1920-1930ndate ja 1990-2000ndate Eesti, Vene ja Soome päevalehtedes esinevate väärtuste võrdlev analüüs
(Tartu Ülikool, 2010) Dotsenko, Jevgenia; Lõhmus, Maarja, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
200 aastat eesti ajakirjandust : 1766-1966 : näituse kataloog
(Tartu Ülikool, 1967) Noodla, Kaja, koostaja; Käsper, H., koostaja
listelement.badge.access-status Embargo ,
Aafrika ja aafriklased Eesti varasemas kirjasõnas. Stereotüüpide kujunemine
(Tartu Ülikool, 1993) Aus, Nele; Siiroja, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aafrika retseptsioon eestikeelses trükisõnas (kuni 1917)
(2006) Hiiemaa, Karin; Medijainen, Eero, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakiri Motomaania ja tema lugeja
(Tartu Ülikool, 2009) Sang, Andres; Vihalemm, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjade “Auto Bild Eesti” ja “Tehnikamaailm” sisu ning lugejad
(Tartu Ülikool, 2005) Karask, Peeter; Vihalemm, Peeter, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjanduslikud osaluseksperimendid ajalehes Eesti Ekspress 1989 - 2010
(Tartu Ülikool, 2011) Mallene, Laura; Nuust, Vallo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
The aim of the Bachelor’s thesis “Participatory Stories in the Weekly newspaper the Eesti Ekspress 1989 - 2010” was to study participation as a method of reporting. Participatory story is one of the most challenging approaches of information gathering, which leads the journalist away from the safe environment of the newsroom and requires more than just excellent interviewing techniques and masterful skill of writing and is often exhausting both physically and mentally. The result, however, is more powerful. In the theoretical part of the thesis, the term "participatory story" was explained and also ethical conflicts, newsworthiness and the journalist's role in it were explored. First, an overview was given of different definitions authors have used for participatory story. It was then discovered that participatory story is understood very differently - the term itself is used in many different ways, whether it is understood as a genre in itself or a method of gathering data. Nevertheless, authors were at a consensus that participatory reporting should not be used lightly: it is a sensitive mode, which can easily damage both the source as well as the reporter. In the second part of the thesis, participatory stories from the Estonian weekly newspaper the Eesti Ekspress were analyzed, using text analysis as the main method. The analysis includes participatory stories from the very first issue in 1989 up to 2010. The analysis was supported with interviews made with professional journalists working for the Eesti Ekspress. Examining the definitions provided by the journalists and the definitions from the theoretical part from this thesis side by side, it was possible to compose a unified definition of a participation story: a participation story is a form of reporting, where the journalist manipulates reality and places him-/herself or the subject in a new environment, therefore creating the content of the story through direct action. The analysis showed that it is characteristic for a participation story to develop a strong first person narrative in the final article, mainly through expressing individual thoughts, commenting on (own or others') behavior and interior monologues. The unusually small role of soft news newsworthiness criteria also became apparent in choosing the topics for the articles, from which it can be concluded that the genre of participation story itself is as important as the newsworthiness criteria themselves or even more important. It is impossible to cover all aspects of the participation story in just one thesis. In this thesis I tried to discuss only the most noteworthy traits. There is much material for further study: an in-depth study of the language and style characteristic to participation stories, how a journalist conducting a participation story relates to his or her sources and a comparison of different perspectives used in participation stories in Estonian and foreign media.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjandusžanrite muutumise tendentsid. Uudisžanri muutumine ajalehe Postimees näitel
(Tartu Ülikool, 2010) Himma-Kadakas, Marju; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjaniku allikakasutus. Kolme juhtumi analüüs ajalehe Postimees näitel
(Tartu Ülikool, 2007) Hüvato, Mari-Liis; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjanikud kui ajaloo tõlgendajad, vahendajad või aktualiseerijad. Juhtumianalüüs Tartu rahu kajastamise näitel Eesti Päevalehes ja Postimehes aastatel 2005, 2007, 2009 ja 2010
(Tartu Ülikool, 2010) Uusen, Marju; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjareklaami tõlgendamine: visuaalsemiootika võimalused ja sihtrühmapoolne retseptsioon Stiina lugejate näitel
(Tartu Ülikool, 2008) Etti, Ande; Kalmus, Veronika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajaleht Pealinn 2009-2010
(Tartu Ülikool, 2010) Vaikmaa, Madis; Vihalemm, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajalehtede lugemine gümnaasiuminoorte hulgas
(Tartu Ülikool, 2007) Miller, Merilin; Vihalemm, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajaloosündmuste representatsioon Eesti meedias 2009. a märtsikuu päevalehtede analüüsi põhjal
(Tartu Ülikool, 2009) Rebane, Berit-Bärbel; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Arvutite kasutuselevõtt Eesti ajalehetoimetustes “Edasi“ / “Postimehe“ näitel
(Tartu Ülikool, 2009) Rajamets, Tarmo; Kurvits, Roosmarii, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Baltisaksa ajalehtede välimus 1800–1870
(Tartu Ülikool, 2016) Šandali, Mark; Kurvits, Roosmarii, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöö eesmärgiks oli koostada ülevaade 1800.–1870. aastatel tänapäeva Eesti alal ilmunud baltisaksa ajalehtede välimusest ja selle muutumisest. Lisaks võrdlesin baltisaksa ajalehtede välimust ja selle muutumist sama aja eesti ajalehtede välimusega. Samuti analüüsisin, kuivõrd sobitub baltisaksa ajalehtede välimuse areng Roosmarii Kurvitsa eesti ajalehtede välimuse periodiseeringusse. Analüüsisin Tallinna, Tartu ja Pärnu saksakeelseid ajalehti viiest aastakäigust (1800.a, 1820.a, 1850.a, 1860.a ja 1870.a). Iga ajalehe igast aastakäigust valisin 12 lehenumbrit (v.a 1800. aasta, sest toona ei ilmunud Pärnus saksakeelseid ajalehti). Kokku analüüsisin 168 ajalehte. Analüüs seisnes ajalehe välimuse komponentide mõõtmises, loendamises ja kirjeldamises, meetodiks oli nii kvantitatiivne kui kvalitatiivne sisuanalüüs. Tööst selgus, et baltisaksa ajalehed muutusid enim lehenumbri mahu poolest. Samuti kasvas nende ilmumissagedus. Teksti liigendamisel toimus ka muutusi: lood rubriigistati ja lugusid hakati üksteisest eraldama. Struktuuri põhilised osad jäid kogu perioodi vältel üpris samaks. Kõige vähem muutus kirjasuurus. Samuti leidsin, et baltisaksa ajalehed olid eesti lehtedele eeskujuks paljude välimuse tunnuste osas, kuid struktuuri poolest mitte. Eesti ajalehed keskendusid lugejate harimisele, baltisaksa ajalehed aga uudiste edastamisele. Eesti lehtedes oli kasutuses suurem kirjasuurus, mis võis olla selle pärast, et eesti ajalehtede lugejad olid vähema lugemisoskusega talupojad. Lisaks selgus, et baltisaksa ajalehed olid eesti lehtedest ligi ühe kümnendiga ees, mille tõttu Kurvitsa defineeritud eesti ajalehtede raamatulik periood ei vasta üks-ühele baltisaksa ajalehtede välimusega, vaid lõpeb 1870. aastate asemel 1860. aastatel. Bakalaureusetöö peamine eesmärk oli kirjeldada tuginedes kvantitatiivsetele andmetele baltisaksa ajalehtede välimust ja selle muutumist 1800.–1870. aastatel ning püüda seletada, mis võis tingida välimuse muutumist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Beslani tragöödia kajastus vene- ja eestikeelsetes ajalehtedes Molodjož Estonii ja Postimees
(Tartu Ülikool, 2006) Kavinov, Denis; Jakobson, Valeria, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Edu kui väärtuse konstrueerimine Eesti noortemeedias
(Tartu Ülikool, 2005) Härson, Tuuli; Kõuts-Klemm, Ragne, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti ajalehtede ja ajalehelaadsete väljaannete süsteem aastatel 2004-2008
(Tartu Ülikool, 2010) Malmi, Kadri; Vihalemm, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi aastaraamat 2009/2010
(Tartu : Eesti Akadeemiline Ajakirjanduse Selts, 2011) Ude, Indrek, toimetaja; Vihalemm, Peeter, toimetaja