Sirvi Märksõna "väärtused" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 34

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aju-arvuti koosluse potentsiaalne mõju väärtussüsteemidele
(Tartu Ülikool, 2021) Raud, Joosep; Volberg, Mats, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Käesoleva töö eesmärk oli vaadelda Aju-arvuti koosluse potentsiaalset mõju väärtussüsteemidele. Antud eesmärgi täitmiseks sai kaardistatud küsimuseks vajalikud temaatilised aspektid. Kõigepealt sai kaardistatud aju-arvuti tehnoloogia olemus ning selle potentsiaal kommunikatsioonivõimekust efektiivsemaks muuta. Vaadeldud sai väärtussüsteeme, eesmärgiga kaardistada hulk parameetreid mille kaudu oleks võimalik tööle keskset küsimust mõtestada. Antud parameetritest kõige kesksemal positsioonil seoses töö põhiteemaga oli väärtussüsteemide dünaamika. Antud peatüki juures sai kaardistatud dünaamika ehk kommunikatsiooni olemus väärtussüsteemide ning inimeste vahel. Järgnevalt sai vaadeldud kuidas dünaamika osas välja toodud aspektid muutuvad, kui nende juures eeldada aju-arvuti kooslusest tulenevat kommunikatsioonieelist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Depressiooni sümptomite seos väärtustega
(Tartu Ülikool, 2025) Pihelgas, Anna-Maria; Tamm, Anni, juhendaja; Soidla, Kärol, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uuringu eesmärk oli leida depressiooni soodumuse ja põhiväärtuste vahelisi seoseid. Uuriti ka taustategurite seoseid depressiooni sümptomite ning väärtuste esinemisega. Uuringus osales 166 täiskasvanut, kellest 134 (81%) olid naised ja 28 (17%) mehed ning kelle vanus varieerus 19-70 eluaasta vahel, keskmise vanusega 30 (SD = 13,29). Uuringus osalejad täitsid emotsionaalse enesetunde küsimustiku ning Schwartzi 21 küsimusega portreeküsimustiku. Koguvalimist 50%-l esines soodumus depressioonile ning depressioon oli kõrgem madalama sissetuleku ning haridusega inimestel. Samuti korreleerus vanus depressiooni ning kogemusele avatuse ja eneseupitamise väärtustega negatiivselt. Depressiooni soodumusega ning soodumuseta inimestes ei esinenud statistiliselt olulisi erinevusi põhiväärtustes.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti ja saksa noorte hinnangud enesele ja avalikele pesemiskohtadele ning seosed väärtustega
(Tartu Ülikool, 2016) Helm, Hendrik Roland; Aavik, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Töö käigus uuriti suhtumist avalikesse pesemiskohtadesse Saksamaa ja Eesti näitel. Võimalike mõjutajatena käsitleti enesehinnangut ja enesekuvandit. Lisaks võrreldi Eesti ja Saksamaa tulemusi erinevate näitajate puhul. Loodi küsimustik ning koguti andmeid 714 noore käest üle Euroopa. Uurimiseks kasutati Mann-Whitney testi ning korrelatsioon- ja regressioonanalüüsi. Leiti, et Eestis on kõrgem enesehinnang kui Saksamaal, kuid avalikesse pesemiskohtadesse suhtuvad paremini sakslased ning enesekuvand ei erinenud riikides oluliselt. Küll aga leiti, et eestlastel ja sakslastel oli kaksteist väärtust, mis erinesid olulisel määral. Väärtused mängisid ka suurt rolli suhtumise avalikesse pesemiskohtadesse ennustamisel. Nimelt oli ennustajaks hoopis vaimse tervise väärtus mitte enesekuvand ja eneshinnang nagu oletatud. Tulemused erinesid ka kui vaadati Saksa ja Eesti valimit eraldi. Ainult Saksamaa valimit kasutades oli oluliseks ennustajaks väärtus võim: maine. Tulemusi selgitavad hästi väärtused, mis Saksamaal ja Eestis oluliselt erinesid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti koolilaste enesekirjeldused ning nende seos mõistestruktuuriga
(Tartu Ülikool, 2014) Vallimäe, Liina; Tulviste, Tiia, juhendaja; Arro, Grete, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti Noored 2003
(Ariko Marketing, 2003) Ariko Marketing
Käesolev uuring viidi läbi multiklientsena juulis-augustis 2003 ning selle peamiseks eesmärgiks on kirjeldada Eesti noorte tarbimiskäitumise põhijooni ning selle taustaks olevate väärtuste ja hoiakute kompleksi. Käesolev aruanne on väljavõte uuringu sellest osast, mis puudutab noorte üldisemaid nägemusi praegusest elust ja tulevikust ning nendega lähemalt seotud küsimustest. Aruanne on nn. baasaruande iseloomuga, kus põhirõhk asetatakse peamiste esmaste tulemuste kajastamisele. Kuna uuringut tarbivate organisatsioonide ja institutsioonide iseloom ning huvid võivad olla väga erinevad, ei ole baasaruandes keskendutud tulemuste sügavamale analüüsile ja interpretatsioonile.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti teismeliste ettekujutus ideaalsest mehest ja naisest
(Tartu Ülikool, 2016) Kuus, Liisa; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tamm, Anni, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Töö käsitleb teismeliste ettekujutust ideaalsest inimesest. Uuringus osales 207 teismelist (123 tüdrukut, 84 poissi), kellest 102 kuuendast klassist ja 105 kümnendast klassist. Uurimiseks kasutati Gibbonsi ja Stilesi (2003) joonistamismeetodit ja kümne väitega küsimustikku. Üldiselt kinnitasid tulemused varasemate uuringutega leitut. Tulemuste põhjal peavad teismelised kõige olulisemaks lahkust ja ausust. Mehi ja naisi kujutatakse soostereotüüpsetes tegevustes. Seksikust peetakse oluliseks omaduseks. Oluliseks peetakse ka head töökohta, aga jõukuse suhtes ühest seisukohta ei ole ehkki meeste puhul peetakse jõukust olulisemaks kui naise puhul. Ootuspäraselt peegelduvad teismeliste hinnangutes nii individualistlikele kui ka kollektivistlikele riikidele omased väärtused.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eetika alused
(Tartu Ülikool, 2011) Keerus, Külli
BeSt programmi toetusel loodud e-kursuse "Eetika alused" õppematerjalid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eneseteatatud soorollide faktorite seosed Bem’i SRI skooridega EKRE liikmete näitel: struktuur ja seosed isiklike väärtustega
(Tartu Ülikool, 2024) Höövel, Robert; Aavik, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Varasemast kirjandusest selgub, et isiklikud väärtused suunavad konservatiive aeglasemini omaks võtma uusi uskumusi ja hoiakuid. Antud töö eesmärgiks oli välja selgitada, kas konservatiivide arusaam mehelikkusest ja naiselikkusest on muutunud võrreldes 1970ndatega, kui Sandra Bem lõi Sex-Role Inventory küsimustiku mehelikkuse ja naiselikkuse mõõtmiseks. Kirjandus viitab sellele, et tänapäeval peetakse mehelikeks ja naiselikeks teistsuguseid omadusi kui küsimustiku loomise ajal ning faktorstruktuur erineb Bemi poolt pakutust. Viisin läbi küsitluse Bemi Sex-Role Inventory ning Portrait Values Questionnaire küsimustikuga, millele vastas 138 EKRE liiget. Enesekohaste vastuste põhjal moodustus neli faktorit, mitte kaks nagu Bem algselt eeldas ning üks faktoritest võib olla maskuliinsuse alaskaala. Tulemus lisab kinnitust varasemalt leitule, et mehelikkuse skaala on nüansirikkam kui seni arvatud. Leitud faktoreid ennustasid osaliselt Konservatiivsuse sektori väärtused väärtuste mudelis.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Erinevate kultuuride tundmaõppimisele kaasa aitamine ning võrdsete võimaluste tagamine õpi- ja sotsiaalsete oskuste omandamisel rahvusvahelises koostöös
(2009) Jaan Tõnissoni Instituut
Käeolev Eesti eesti ja vene õppekeelega koolides läbi viidud pilootküsitluse materjal on osa rahvusvahelisest kuue maa osalusel läbi viidud uurimisprojektist. Rahvusvahelise noorte väärtushinnangute alase pilootküsitluse läbiviimisel lähtuti arusaamast, et globaliseerumine, mis toimub praktiliselt piiramatute kommunikatsioonivõimaluste tingimustes, esitab uusi väljakutseid kõigile, sh noortele. Kaasaja ühiskonna üks olulisi karakteristikuid on mitmekultuurilisus. Toimimine mitmekultuurilises keskkonnas eeldab, et inimesed teaksid, mida mitmekultuurilisus endast kujutab ning oskaksid selles keskkonnas toimida. Võime mõista iseenda ja teiste kultuuriprismasid on vältimatu. Seda tuleb kujundada koos kommunikatsiooni- ja mõtlemisoskustega kui õppimise üldist eeltingimust.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Erinevused eestlaste ja eesti venelaste väärtustes, konflikti hoiakutes ja lahendamises
(Tartu Ülikool, 2025) Prokofjeva, Anna-Maria; Tamm, Anni, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimistöö eesmärk on välja selgitada erinevused eestlaste ja eesti venelaste konflikti hoiakutes ja lahendusviisides ning hinnata seoseid väärtuste, konflikti hoiakute ja konflikti lahendusviiside vahel. Uuringus osales 222 täiskasvanut eestlast ja vene emakeelega Eesti elanikku. Andmeid koguti veebiküsimustikuga, mis hindas osalejate seotuse ja autonoomia väärtusi, konstruktiivseid konflikti hoiakuid ja ebaefektiivseid konflikti lahendamise viise. Uurimistöö tulemused näitavad, et eestlastel on eesti venelastega võrreldes konstruktiivsemad hoiakud konflikti ning eesti venelased kasutavad rohkem ebaefektiivseid konflikti lahendamisviise. Seotuse väärtuste ja konstruktiivsete hoiakute vahel leiti negatiivne seos ning konstruktiivsete konflikti hoiakute ja ebaefektiivsete konflikti lahendusviiside vahel on negatiivne seos. Uurimistöö tulemused võimaldavad kultuurilisi erinevusi märgata ja seeläbi edendada mitmekultuurilises ühiskonnas mõistvamat suhtlust.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Estonia: Religious Association Restrictions of Same-Sex Couple Religious Rights
(Krakow: NOMOS, 2017) Kilp, Alar
EU law on same-sex unions (SSU) expects Member States to legally recognize the family life of same-sex couples in the form of marriage, partnership, or cohabitation. The normative expectation, which in about 2010 became a principled position of the EU institutions and the European Court of Human Rights, has not been endorsed by one Western European Member State (Italy) as well as the majority of the post-Communist Member States (Bulgaria, Latvia, Lithuania, Poland, Romania and Slovakia). There are a number of causes behind the failure to enact SSU laws: the legacies of the communist regimes, the prevalence of a certain interpretation of Christian doctrine, the medium level of economic affluence, and an unfavorable balance of power between the change and blocking coalitions of social, religious, and political actors. Unlike Western European countries, where the family life of same-sex unions was legally recognized primarily due to pressures from below (due to changes in public opinion and shifts in cultural values), governments and legislatures in most Central and Eastern European Member States are encouraged more from above (by the European Union and the Council of Europe). Therefore, the prospects for legal recognition of same-sex unions are slim in countries where the European normative agenda meets no significant support from domestic social values or religious and political actors. This conflict of national and EU forces is most likely to persist in Member States which are post-Soviet, culturally Orthodox, not shifted from materialist to post-materialist values, and governed by right-wing governmental coalitions.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Euroopa noorte väärtuste ja kehamassiindeksi seos enesehinnanguga
(Tartu Ülikool, 2016) Alajõe, Hanna; Aavik, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö autor uuris, kas ja kuidas sõltub enesehinnang kehamassiindekist ja väärtustest Euroopa noorte näitel. Selleks loodi mitmeosaline küsimustik ning andmete analüüsimiseks kasutati sammregressioonanalüüsi. Valimi moodustasid 714 vastajat üheksast Euroopa riigist vanuses 18-35. Esmalt uuriti, kas enesehinnangu ja väärtuste vahel leidub oluline seos, ning kui seos esineb, siis milliste väärtuste kaudu saab prognoosida enesehinnagut. Teiseks, kas kehamassindeksi tase ennustab enesehinnangu taset. Tulemusena leiti neli väärtust, mis mõjutasid enesehinnangut. Nendeks olid hedonism, võim-ressursid, maine ning alandlikkus, millest kaks esimest olid enesehinnanguga seotud negatiivselt ning kaks viimast positiivselt. Teise uurimisküsimusega püstitatud hüpotees ei leidnud kinnitust ning kehamassiindeksi ja enesehinnangu vahel olulist seost ei leitud.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Generative AI in the Financial Industry
(Tartu Ülikool, 2025) Ojagverdiyev, Emil; Milani, Fredrik, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Viimastel aastatel on generatiivne tehisintellekt (GenAI) kujunenud esilekerkivaks tehnoloogiaks, millel on potentsiaal muuta mitmeid tööstusharusid. Finantsteenuste sektor on üks paljutõotavamaid valdkondi GenAI rakendamiseks. Vaatamata GenAI tehnoloogiate kiirele arengule puudub praeguses akadeemilises kirjanduses põhjalik arusaam selle praktilistest rakendustest, juurutusstrateegiatest ja tegelikest väljakutsetest finantsvaldkonnas. Selle teadmislünga täitmiseks uurib käesolev magistritöö GenAI praeguseid kasutusvõimalusi, potentsiaalseid võimekusi ja väärtuspakkumisi organisatsioonidele ja klientidele, riske, rakendusstrateegiaid ning väljakutseid finantsteenuste kontekstis. Uurimisküsimustele vastamiseks kasutati kvalitatiivset uurimismetoodikat, viies läbi poolstruktureeritud intervjuud erinevates rollides töötavate finantssektori ekspertidega. Uurimisprotsess hõlmas intervjuude ettevalmistust, andmekogumist ja temaatilist analüüsi, mille abil tuvastati osalejate vastustest olulised mustrid ja sisulised tähelepanekud. Töö tulemused annavad ülevaate GenAI rakendustest finantsteenustes, tuues esile peamised kasutusvaldkonnad. Uuring pakub praktilist teavet ekspertide vaatenurkadest ja rakendusreaalsustest, täiendades olemasolevat teoreetilist kirjandust. Magistritöö eesmärk on süvendada arusaamist GenAI muutlikust mõjust finantsteenuste valdkonnas ning pakkuda väärtuslikku sisendit tööstusprofessionaalidele, kes osalevad tehnoloogiliste otsuste tegemises. Tulemused on väärtuslikud nii professionaalidele kui ka teadlastele, kes uurivad tehisintellekti ja finantsteenuste lõimumiskohti. Sidudes tehnoloogilise võimekuse ja praktilised rakendused, toetab see uurimus otsuste tegemist AI-põhises finantsmaailmas.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Gümnaasiumiõpilaste väärtuste ja nende situatsioonideülesuse arendamine arutelumeetodi abil
(Tartu Ülikool, 2019) Saar, Severi; Tamm, Anni, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Hariduse tähendus inimese moraalsele arengule Immanuel Kanti pedagoogikakäsituses ja Lawrence Kohlbergi pedagoogikateoorias
(Tartu Ülikool, 2017) Krumm, Mari; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
The objective of this thesis is to show education as one of the fundamentals for rise of human morality. The paper is based on moral philosophy and pedagogy lectures of Immanuel Kant and practical research of Lawrence Kohlberg. Thesis proceeds from Kant' claim that morality rests on human rational intellect. According to Kant, every intellectual being has the potential of autonomy, and realizing that potential makes them capable to make moral decisions from their free will. Decisions are based on moral principles that are categorical and, in order to understand whether the decision is morally accurate, it has to be tested on the imperative. Although Kant's morality rests on human subjective will and has no link to empirical world, it needs experiences for its development. Human systematic development creates the best progress for becoming moral, which goal is to teach people to think. However, this can only take place in suitable educational condition that result in a child growing into an autonomic intellectual being who, with their rational mind, is capable of being legislative and create regulations that follow Kant's maxims. Lawrence Kohlberg, who was a supporter for Kant's views, researched te implementation of Kant's educational measures in practice. It turned out, that modern education does not create sufficient opportunities for development of an autonomous person. Kohlberg's experiment, where curriculum based on Kant's moral philosophy was implemented, displayed positive changes in schools; thieving stopped, inter-racial conflicts ended, thriving for better education increased, and drug-use as well as lying decreased. These results allow us to conclude that Kant's views on pedagogy are productive, and paying more attention to the development of a child's independence increases their moral development. Furthermore, supporting the formation of an independent self in a person's childhood, we create conditions for making the whole community more moral.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Katse kujundada õpilaste väärtuseelistusi videoklippide abil
(Tartu Ülikool, 2017) Venno, Airi; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tamm, Anni, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida 21-väitelise Schwartzi Väärtuste Portreeküsimustikuga Tartumaa 10-11-aastaste eelteismeliste ja 14-16-aastaste teismeliste väärtuseelistuste muutumist peale videoklippide vaatamist ning välja selgitada, kas videoklippide vaatamine vahetult enne küsimustiku täitmist võib mõlema vanusegrupi heasoovlikkuse, universalismi ning saavutusega seotud väärtuste olulisust suurendada. Ühtlasi oli töö eesmärgiks võrrelda omavahel erinevate vanusegruppide väärtuseelistusi ning nende muutumist peale videoklippide vaatamist. Uurimuses osales 115 Tartumaa koolides õppivat last, kellest 74 olid 10-11-aastased ning 41 olid 14-16-aastased. Mõlema vanusegrupi sees moodustasid pooled lapsed kontrollgrupi ning pooled katseisikute grupi. Tulemustest selgus, et heasoovlikkuse, universalismi ning saavutusega seotud väärtuste puhul ei esinenud statistiliselt olulisi erinevusi kahe vanusegrupi vahel ega nende sees. Samas muutusid väärtuste keskmised skoorid mõlemas vanusegrupis peale esimest mõõtmist: heasoovlikkus ja universalism olid peale videote vaatamist väärtuste hierarhias vastavalt esimesel ja teisel kohal.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Koduste suhete ja väärtuste seos teismeliste populaarsusega klassikaaslaste hulgas
(Tartu Ülikool, 2016) Remmel, Alice; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tamm, Anni, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas töös uuriti tajutud ema- ja isapoolse aktsepteerituse ning teismeliste autonoomsuse ja seotuse väärtustamise seoseid nende populaarsusega klassikaaslaste seas. Võrreldi kahte vanusegruppi (4.-5. klass ja 8.-9. klass) ning poisse ja tüdrukuid. 137 teismelist täitsid aktsepteerituse-tõrjutuse küsimustiku PARQ/Kontroll lühiversiooni, autonoomsuseseotuse küsimustiku ning sotsiomeetria ülesande. Uurimistöö tulemustest selgus, et kõige paremini ennustab teismeliste populaarsust see, kui oluliseks peetakse autonoomsust. Poiste puhul ennustab populaarsust tajutud emapoolne aktsepteeritus ning noorematel teismelistel lisaks sellele veel ka tajutud emapoolne kontrollitase ja autonoomsuse väärtustamine. Vanemate teismeliste ja tüdrukute populaarsuse ennustajatena olulisi tegureid ei tuvastatud. Töös arutletakse vanusegruppide vahelise erinevuse üle suhetes vanemate ja sõpradega. Uurimistöö tulemused täiendavad varasemaid teadmisi teismeliste suhete kohta, näidates, et soe ja toetav suhe emaga on oluline poiste ja nooremate teismeliste läbisaamises eakaaslastega.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Lasteaia väärtushinnangute nähtavus selle praktikas ja keskkonnas ühe lasteaia näitel
(Tartu Ülikool, 2016) Rüütli, Kersti; Treial, Kristiina, juhendaja; Teder, Külvi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Liiklusõigusrikkujate väärtused, impulsiivsus ja GDE maatriksi tegevusnäitajad
(Tartu Ülikool, 2019) Ainjärv, Heli; Laas, Kariina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
2011. aastal kehtestati liiklusseadusega järelkoolituse kohustus juhtidele, kellelt esmane juhtimisõigus karistuseks on ära võetud. Eestis viiakse järelkoolitusi läbi gruppi-des, kuhu kuuluvad mistahes rikkumise eest karistada saanud juhid. Liiklusõigusrikkujate rehabilitatsiooniprogramme analüüsinud Euroopa projektid soovitavad aga, et erinevatele sihtrühmadele, nagu joobes sõidukit juhtinud ja kiiruse ületajad, on vaja erinevaid sekku-misi. Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida järelkoolitusel osalejate erinevusi impulsiivsu-ses, väärtustes ja GDE maatriksi tegevusnäitajates selleks, et teada saada, kas rikkumise laaditi kuuluvad järelkoolitusel osalejad erinevatesse gruppidesse ja seetõttu peaks neile kohaldama ka erinevaid sekkumisi. Uuritavatest 95,3 % (N=122) olid mehed ja 4,7 % (N=6) naised, keskmine vanus oli 27,7±7,3 a, mediaan 26,5. Uuring näitas, et järelkoolitusel osalejate impulsiivsus, väärtused ja hinnangud GDE maatriksi tegevusnäitajate osas on sõltuvalt rikkumise laadist erinevad ning et erine-vate gruppidena tuleks sekkumisi planeerides eristada kolme rühma: kiiruse ületajad, alko-holi piirmäära ületavas seisundis sõidukit juhtinud ning joobes sõidukit juhtinud.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Muutused üliõpilaste isiksuses ja väärtustes välismaal õppimise esimeste kuude jooksul
(Tartu Ülikool, 2016) Eero, Sille; Konstabel, Kenn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Selle uurimistöö eesmärgiks oli uurida, kuidas mõjutab välismaale õppima minemine üliõpilaste isiksust ja väärtuseid, ja kas välismaale minejad erinevad kodumaale jäävatest üliõpilastest juba arvestusperioodi alguses. Uuringus osales 39 üliõpilasest koosnev välistudengite grupp ja 69 tudengist koosnev kontrollgrupp. Kõik osalejad täitsid ära küsitluse nende isiksuse ja väärtushinnangute kohta semestri alguses ja semestri lõpus. Uuringu tulemusena leiti, et välistudengid erinesid kontrollgrupi tudengitest juba arvestusperioodi alguses – peamiselt kõrgema ekstravertsuse ja madalama neurootilisuse poolest. Kahe grupi väärtused perioodi jooksul väga ei muutunud, ning nende väärtustes ei olnud ka suuri olulisi erinevusi.