Arvutitehnika õppekava lõputööd

Permanent URI for this communityhttps://hdl.handle.net/10062/25563

Arvutitehnika lõputööd alatest 2010. aastast

Browse

Now showing 1 - 20 of 39

Aerosooli tekke modelleerimisprogrammi lisatarkvara
(2012-05-29) Ploom, Indrek
Üldjoontes oli eesmärgiks luua süsteem, mis omaks senise süsteemi kõiki olulisi võimalusi, aga oleks viidud sellisele baasile, milles oleksid kõrvaldatud senise süsteemi põhilised puudused ja milles saaks teda hiljem hõlpsasti täiendada. Eesmärgiks oli luua kasutaja jaoks võimalikult lihtne ja kasutajasõbralik süsteem, mille kasutamine ei nõuaks kasutajalt erilisi teadmisi. Oluline oli see, et kasutaja saaks lihtsasti sisestada ja muuta lähteparameetreid (või neid automaatselt ettenähtud vahemikes genereerida) ning muus osas käiks töö tema jaoks täis automaatselt, vajutades vaid vastavaid nuppe. Kindlasti pidi programm võimaldama lähtekomplektide salvestamist või laadimist nimega failist. Puududa ei tohtinud ka kõikide väljade tühjendamine ühe nupuga ehk algseisu taastamise funktsioon ega vaikeväärtuste seadmiste võimalus. Pidi olema võimalus märata vahemikke, kust programm genereeriks juhuslike arvude baasil väärtusi. Tulemuste võrdlemine referentsväärtustega pidi samuti olema täisautomaatne. Kasutaja jaoks pidi kõik olema realiseeritud graafilises kasutajaliideses. Graafiline aken pidi olema inglise keeles, et seda programmi saaksid kasutada ka muukeelsed.
Akustilise signaali leviaja mõõtmisel põhinev lokaliseerimise süsteem
(Tartu Ülikool, 2011) Tilk, Teet
Akustilise signaali lokaliseerimist kasutatakse eelkõige militaarsetel eesmärkidel. Relvast laskmisel tekkivat tugevat helilaine rõhku on võimalik mikrofonidega mõõta kuni 20 km kauguselt. Erinevatesse asukohtadesse paigutatud mikrofonideni ehk mõõtepunktideni jõuab helilaine erineval ajal. Mõõtepunktide asukohti ja signaali levimise aegade erinevusi arvesse võttes saab välja arvutada akustilise signaaliallika asukoha. Erinevalt radaril põhinevast relva asukoha määramise süsteemist, on käesolevas töös kirjeldatud süsteemi eeliseks passiivsus. Seega ei paljasta süsteem töö ajal võimalikule vastasele oma asukohta. Käesoleva töö eesmärgiks on luua akustilise signaaliallika lokaliseerimise süsteem, mis võimaldaks 20 km kauguselt määrata 135 dB helirõhuga relva asukoha 30 m täpsusega. Sealjuures peavad kaheksa mõõtepunkti olema laiali paigutatud lõigule, mille pikkus on 10 km. Mõõtepunktide asukohad tuleb määrata täpsusega kuni 3 m. Seatud eesmärgi saavutamiseks on vajalik: • konstrueerida kaheksast mõõtepunktist koosnev riistvara, mis võimaldaks vastu võtta 20 km kauguselt akustilise signaali ning digitaliseerida signaalid töötlemiseks arvutiga; • luua tarkvara, mis võimaldaks: • rakendada signaalidele filtreid; • kuvada reaalajas ekraanile signaalide aegesitused; • tuvastada signaalide algushetked automaatselt või lubada kasutajal peatada signaalide aeg-esituse graafik ning määrata algushetked käsitsi; • vastavalt signaalide algushetkede erinevustele ja mõõtepunktide asukohtadele arvutada signaaliallika asukoht. Käesolev magistritöö koosneb neljast peatükist, millest esimene annab ülevaate erinevatest signaaliallika lokaliseerimise meetoditest ja akustilise lokaliseerimise süsteemidest, teine peatükk kirjeldab arvutusmeetodeid, kasutatud algoritme ja kasutatavat riistvara. Kolmandas peatükis selgitatakse käesoleva töö käigus loodud akustilise signaaliallika lokaliseerimise süsteemi riistvara ja tarkvara lahendusi. Neljandas peatükis antakse ülevaade tehtud katsetuste ja mõõtmiste tulemustest ning tulemuste analüüsist.
Android OS rakenduste automaattestid Robotium raamistikul
(Tartu Ülikool, 2013) Poomre, Igor; Peterson, Marko, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Automatiseeritud päikesevari taevakaamerale
(Tartu Ülikool, 2013) Kena, Ranno; Kuusk, Joel, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut
Autonoomne seade elastsusmooduli mõõtmiseks
(Tartu Ülikool, 2011) Kautlenbach, Sven
Materjali pinge ja deformatsiooni vahelise seose kirjeldamiseks kasutatakse elastsusmoodulit, mis kirjeldab keha struktuuri muutust jõu avaldumisel. Vastavalt struktuuri muutustele on võimalik määrata materjali jäikus/elastsus. Elastsuse määramisega on võimalik leida materjali jaoks sobiv kasutusvaldkond. Elastsusmoodul annab seega kasuliku infona keha füüsilise ja keemilise ehituse mõju materjali elastsetele omadustele. Elastsuse leidmist kasutatakse palju teadustöös, mille raames arendatakse küllaltki uue tehnoloogiaga polümeerseid aktuaatoreid. Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituut on üks mitmest teadusasutusest üle maailma, kus sellega tegeldakse. Taoliste aktuaatorite jõud ja kiirus on selges seoses nende elastsusmooduliga, seega oleks teadlastel vaja alati pärast uue materjali valmimist kiiresti ja lihtsasti mõõta selle Youngi moodul. Youngi moodul E on üks peamiselt kasutatavast elastsusmoodulist. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli valmistada autonoomne seade, mida saab kerge vaevaga kasutada pehmete materjalide Youngi mooduli mõõtmiseks. Masina tööpõhimõtte aluseks on mehaanikas laialt kasutuspinda leidnud kolme punkti meetod. Antud lõputöö jaguneb nelja peatükki. Esimene peatükk kirjeldab elastsusmooduli mõistet ning annab ülevaaate selle eksperimentaalsest määramisest. Teises peatükis käsitletakse loodud seadmele esitatud nõudeid ning tuuakse valminud seadme tööpõhimõtte kirjeldus. Tehniline informatsioon loodud elastsusmooduli mõõteseadme kohta on leitav kolmandast peatükist ning kõige lõpuks on neljandas peatükis antud seadmele mõõtmistulemuste veahinnang.
Defektide visualiseerimine grafeenis nanoteemantide abil
(Tartu Ülikool, 2015) Pall, Anne-Mai; Lange, Sven
Designing, Implementing and Testing the Solar Power Harvesting System for ESTCube-1
(Tartu Ülikool, 2011) Rantsus, Ramon
Estonian Student Satellite project started in the summer of 2008 at Tartu University with the objective for promoting space and giving students a hands-on experience on developing space technologies. The main outcome of the project was pronounced to be a fully operational picosatellite ESTCube-1 - the first Estonian satellite. The goal of ESTCube-1 satellite is to deploy a single 10 meter long Hoytether in low Earth orbit using a centrifugal force. The success criteria for this objective is the deployment of the tether and the snapshot of the visual confirmation of the deployment. The successful tether deployment is needed to demonstrate technologies for a full-scale Electric Solar Wind Sail (ESAIL) test mission in the future. The concept of ESAIL has potential to become one of the most efficient space propulsion technologies in the history. ESAIL is based on the interaction between the positively charged particles in the solar wind with the positively charged tether net deployed from a satellite. Each tether is a fourfold Hoytether structure to be as light as possible, but to maintain the durability needed in the harsh space environment. The concept was proposed by Pekka Janhunen from Finnish Meteorological Institute (FMI) in 2006. The concept of ESAIL has potential to become one of the most efficient space propulsion technologies ever invented. ESTCube-1 Electrical Power System (EPS) is responsible for gathering power from solar panels, storing into batteries and distributing it to the whole system.The main goals of the current work were to: analyze solar panels characteristics and solar power harvesting concept; analyze the concept of Maximum Power Point Tracking (MPPT); analyze requirements for solar panel controller; propose a solar panel controller design for ESTCube-1; develop a solar panel controller prototype; test the algorithm of MPPT; test the efficiency of solar power harvesting. The work consists of eight Chapters. The Chapter 3 gives a more detailed overview of ESTCube-1 satellite with focus on EPS subsystem. Chapter 4 analyzes the concept of solar power harvesting and the need of MPPT. Also the general characteristics of solar cells are analyzed and the simple model of solar cell work is pointed out. Chapter 5 proposes the design layout of solar panel controller, the implementation of MPPT algorithm and the implementation of solar panel controller software. Based on the design layout, the solar panel controller prototype development with measurement analyzes are described in Chapter 6. Chapter 5 and 6 form the main body of the work. In Chapter 7 the future activities are proposed and in Chapter 8 most important results are concluded and the completion of goals is assessed.
Elektroaktiivsete polümeeride testimise stend
(2012-05-29) Olentšenko, Georgi
Elektroaktiivsed polümeerid (EAP-d) on materjalid, mis võivad muuta oma kuju kui neile on rakendatud pinge. Kuigi sellised materjalid ei arenda suurt jõudu, siis tänu kujumuutmisomadustele on EAP-dele leitud palju rakendusi Maal. Kosmoseprojektid on aga tagasihoidlikumad selliste materjalide rakendamisega. Põhjus on EAP-de teadmata töökindluses. Neid materjale ei ole piisavalt testitud. Sellise olukorra muutmiseks on algatatud töökindlate ioonjuhtivate elektroaktiivsete polümeeride väljatöötamise projekt (ESTPECS-13), mille üheks osaks ongi erinevate EAP-de testimine. Projekti jooksul ehitatakse elektroaktiivsete polümeeride testimise stend, mis võimaldab automatiseeritult testida EAP-e. Käesoleva töö eesmärgiks on paigaldada elektroaktiivsete polümeeride testimise stendi alla fiksaator, mis toetab stendi elektrikatkestusel, kuid ei sega stendi tööd. Lisaks peab stend olema võimeline tuvastama elektrikatkestusi ja vajadusel jääma fiksaatori peale seisma. Käesolev töö tutvustab elektroaktiivseid polümeere ja nende rakendusi. Siis räägitakse töökindlate ioonjuhtivate elektroaktiivsete polümeeride väljatöötamise projektist. Edasi tutvustatakse elektroaktiivsete polümeeride testimise stendi ülesehitust ja tööpõhimõtet. Töö põhiosa on stendi fiksaatori kahe lahenduse kirjeldus. Mõlemal lahendusel on oma tööalgoritm. Lõpuks kirjeldatakse kasutatud elektrikatkestuse tuvastamise meetodit ja stendi seiskamist katkematu toiteallika abil.
ESTCube-1 electrical power system - design, implementation and testing
(University of Tartu, 2013) Ilbis, Erik; Pajusalu, Mihkel, supervisor; University of Tartu. Faculty of Science and Technology; University of Tartu. Institute of Physics
ESTCube-1 electrical power system operation software
(University of Tartu, 2013) Ilves, Taavi; Noorma, Mart, juhendaja; Pajusalu, Mihkel, juhendaja; University of Tartu. Faculty of Science and Technology; University of Tartu. Institute of Physics
ESTCube-1 elektromagnettõukurite automatiseeritud kerimisseadme arendus ja testimine
(2012-05-30) Uiboupin, Tõnis
Eesti Tudengisatelliidi projekt alustas 2008. aasta suvel Tartu Ülikoolis eesmärgiga edendada kosmosetehnoloogiaalaseid teadmisi. Projektist on välja kasvanud Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Helsingi Ülikooli, Saksa kosmoseagentuuri ja Eesti Lennuakadeemia tudengite täismõõduline rahvusvaheline koostöö. Projekti abil on õpilastel võimalik omandada olulisi praktilisi kogemusi teadustöö realiseerimisel ning projekti arendamisel algusest lõpuni. ESTCube-1 satelliit on esimene Eesti Tudengisatelliidi projekti raames arendatav satelliit. ESTCube-1 põhineb Cubesat standardil, mille töötas välja Kalifornia Riiklik Polütehniline Ülikool (California Polytechnic State University – Cal Poly) koostöös Stanfordi Ülikooliga. Standard on mõeldud peamiselt tudengisatelliitide projektideks ja see võimaldas muuta satelliitide ehitamise ja üleslaskmise palju odavamaks ning kättesaadavamaks. Selle bakalaureusetöö eesmärgiks on konstrueerida automatiseeritud elektromagnettõukurite kerija, selle arendamine, riistvaraliste ja tarkvariliste nõuete koostamine. Tõukurid on vajalikud ESTCube-1 satelliidi asendi määramise ja kontrolli süsteemis (ADCS – Attitude Determination and Control System). Antud lõputöö jaguneb viieks peatükiks. Esimene peatükk kirjeldab satelliidi asendi määramise ja kontrolli süsteemi eesmärki. Teises peatükis seletatakse lahti elektromagnettõukurite tööpõhimõte. Kolmandas peatükis käsitletakse loodud seadmele esitatud nõudeid ning tuuakse seadme tööpõhimõtte kirjeldus. Tehniline informatsioon loodud elektromagnettõukurite kerimisseadme kohta on leitav neljandast peatükist ning kõige lõpuks on viiendas peatükis antud seadme ning keritud tõukurite testimisenõuded.
ESTCube-1 päikeseelemendi simulaatori arendus ja testimine
(Tartu Ülikool, 2013) Lillmaa, Henri; Pajusalu. Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
ESTCube-1 satellite beacon
(Tartu Ülikool, 2010) Kvell, Urmas
ESTCube-1 shall be the first Estonian satellite to be launched in 2012. The mission has innovative scientific and educational objectives. The goal of ESTCube-1 satellite is to successfully deploy a single 10 meter long Hoytether structure in low Earth orbit using centrifugal force. The successful tether deployment is needed to demonstrate critical technologies for a full-scale Electric Solar Wind Sail (ESAIL) test mission in the future. The concept of ESAIL has potential to become one of the most efficient space propulsion technologies. It is based on the interaction between the positively charged particles in the solar wind with the positively charged tether net deployed from a satellite. Each tether is a four-fold Hoytether structure so it can be made very light but the whole structure shall retain the durability that is needed in a space environment. The concept was proposed by Pekka Janhunen from Finnish Meteorological Institute in 2006. ESTCube-1 is being developed by students from the University of Tartu and Tallinn University of Technology in tight cooperation with international partners from Finland (Finnish Meteorological Institute, University of Helsinki, Jyväskylä University) and Germany (DLR Bremen). ESTCube-1 communications subsystem (COM) is responsible for the communication between a ground station (GS) and the spacecraft. It can receive telecommands from the GS for setting different operating modes and requests to transmit data. There are two different types of downlink transmission modes: LPTM - Low Power Transmission Mode (Beacon) HPTM - High Power Transmission Mode (Data) The beacon is used for tracking the satellite and to get a simple overview of the satellite's status. The beacon data contains a small subset of telemetry data that is transmitted periodically in Morse code. The HPTM is used for transmitting large amounts of mission data. This consists of telemetry data from each subsystem and the experiment data, for example a picture taken by the camera. HPTM is turned on only after receiving a certain telecommand. The main goals of the current work were to: analyze other CubeSat projects beacon implementations; analyze requirements for ESTCube-1 beacon; determine optimal parameters for ESTCube-1 beacon (output power, transmission period, modulation, beacon data, operating frequency); propose a beacon design for ESTCube-1; analyze operational risks of the beacon design; develop beacon radio frequency (RF) electronics prototype; measure the output parameters of the prototype (signal purity, signal strength, on/off signal ratio. The work consists of ten Chapters. In Chapter 4, an overview of other CubeSat projects beacon implementations is given to see different solutions that are currently operational on orbit. Chapter 5 describes ESTCube-1 satellite in more detail with focus on COM subsystem. Chapter 6 analyzes requirements for developing a satellite beacon. Based on that analysis a beacon design is proposed in Chapter 7. Chapters 6 and 7 form the main body of the work. Chapter 8 describes the beacon radio frequency electronics prototype development and measurement analysis. In Chapter 9, the results of this work are discussed and future activities are proposed. In Chapter 10, most important of these results are concluded and the completion of goals is assessed.
ESTCube-1 Tether End Mass Imaging System Design and Assembly
(2012-05-28) Kuuste, Henri
The primary mission of the first Estonian student satellite, ESTCube-1, is to test the electric solar wind sail principle in ionospheric plasma. In order to accomplish this, the CubeSat standard based spacecraft will be launched into polar low-Earth orbit (LEO) and a small aluminium mass attached to the end of a 10 m long tether is to be reeled out using centrifugal force. The tether is then charged and the effect of ionospheric plasma on the angular velocity of the satellite is measured. During this experiment, the deployment of the tether needs to be verified. Therefore, an imaging system capable of capturing the tether end mass at various distances from the satellite has been developed. On ESTCube-1 this system is also used to carry out the secondary objective of Earth imaging for outreach purposes. Moreover, the camera has been designed as an independent module that is reusable in future spacecraft missions with extremely limited weight, volume, power, and communication bandwidth. The goals of this work were stated as follows: • List the requirements for the camera subsystem of ESTCube-1. • Design an independent, robust, and reusable camera module for use in small satellites. • Outline camera module firmware design. • Create software for camera control and testing. • Test the functionality and electrical characteristics of the resulting hardware. The research presented in this study was conducted over a period of one and a half years. During this time preliminary studies were conducted, two hardware prototypes and the final engineering model were constructed and tested. Several iterations of firmware and detailed test plans were developed.
Fliud lens device construction and actuator performance based on electroactive polymers
(University of Tartu, 2013) Kiveste, Harti; Kiefer, Rudolf, juhendaja; University of Tartu. Faculty of Science and Technology; University of Tartu. Institute of Technology
Fokuseeritava läätsesüsteemi konstrueerimine ja prototüüpimine
(Tartu Ülikool, 2010) Vunder, Veiko
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli koostada mikroläätsesüsteem, mis kasutaks aktuaatorina ioonjuhtivat elektroaktiivset polümeeri. Prototüübi konstrueerimiseks sobis kõige paremini deformeeruva membraaniga vedelikläätse valmistamise tehnoloogia, mille abil ehitati lihtne ja odav mikroläätse prototüüp. Esimeses kahes peatükis antakse põgus ülevaade EAP aktuaatoritest, nende tüüpidest ja omadustest ning tutvustatakse kaasaegsetes mikroläätsesüsteemides levinud materjali – PDMS. Järgnevates peatükkides kirjeldatakse läätsesüsteemi ideed, töötava prototüübi valmistamisprotsessi ja analüüsitakse tekkinud probleeme ning mõõdetud tulemusi. Teema on atraktiivne, sest suhteliselt vähe on uuritud IPMC abil mikroläätse juhtimist ja meile teadaolevalt ei ole siiani kasutatud muutuvfookusega mikroläätse juhtimiseks polümeer-süsinik komposiitmaterjali.
FPGA kasutamine analoogheli digitaliseerimiseks ja töötlemiseks
(Tartu Ülikkol, 2013) Summatavet, Koit; Rosin, Margus, Juhendaja; Valk, Fred, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool.Tehnoloogiainstituut
FPGA kasutamine digitaliseeritud analoogheli visuaalseks kuvamiseks
(Tartu Ülikool, 2013) Randmaa, Andres; Rosin, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Tehnoloogiainstituut
Ioonide lennuaja spektromeetri elektroonikasüsteemi täiustamise võimalused
(Tartu Ülikool, 2010) Laaniste, Heiki
Käesolev referatiivne uurimistöö käsitleb Turu Ülikoolile kuuluva, aga põhiliselt Lund-i Ülikooli MAX laboratooriumis kasutatava ioonide lennuaja spektromeetri (Time of Flight, TOF) elektroonikasüsteemi täiustamise võimalusi, keskendudes sealjuures sellest süsteemist lähtuvate signaalide digitaliseerija uurimisele ja võimalike uute ning paremate digitaliseerijate otsimisele. Töö annab sissejuhatava ülevaate ioonide lennuaja mõõtmisest massspektroskoopia metoodikaga ja massspektromeetrite põhiomadustest ning MAX laboris asuva TOF elektroonikasüsteemi olemusest. Internetiuuringu põhjal tehtud suurem osa tööst sisaldab informatsiooni ja analüüsi erinevate tootjate poolt pakutavate digitaliseerijate ning aeg-digitaalmuundajate kohta. Võrdlevad tabelid annavad ülevaate mõnedest kõige kiirematest saadaolevatest (ja ka mõnest peatses tulevikus saadaolevast) seadmetest, mida oleks võimalik kasutada massspektroskoopia mahukate eksperimendiandmete kogumiseks ja salvestamiseks.
Jalgpalliroboti löögimehhanismi elektroonikalahendus
(Tartu Ülikool, 2013) Kruus, Kalle-Gustav; Kruusamäe, Karl, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Tehnoloogiainstituut

Browse

Browsing Arvutitehnika õppekava lõputööd by Title