Geoloogia osakond

Permanent URI for this communityhttps://hdl.handle.net/10062/30330

Browse

Now showing 1 - 20 of 136

Active filtration of phosphorus in Ca-rich hydrated oil shale ash filters: effect of hydraulic retention time and pollutants loading rate
(Tartu Ülikool, 2014) Plado, Maris; Kõiv, Margit, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Projekti “Fosforiärastustehnoloogiad märgalapuhastites: põlevkivituhasette filtersüsteemide omadused ja pikaajaline toimimine” raames käivitati 2013. aasta septembris Nõo reoveepuhasti juures välikatse, mis kestab 2015. aasta augustini. Käimasoleva välikatse eesmärgiks on leida sobilik spetsiaalselt fosfori-ärastusele orienteeritud puhastus-süsteem haja-asustuses paiknevatele majapidamistele, väikeasulatele, ettevõtetele jne. (reostuskoormus 5 kuni 500 IE). Katse hindab varasemate uurimustööde käigus efektiivseks osutunud hüdratiseerunud põlevkivituha pikaajalist fosfori sadestamise (Ca-fosfaadina) potentsiaali ning materjali eluiga kõrge reostuskoormuse korral. Täismõõtmetes katse, mis imiteerib 5 IE suuruse reostuskoormusega reoveeallikat (nt. eramajapidamine), koosneb eelpuhastus etapist (2 m3septikust; NS) ja kahest paralleelselt töötavast pinnasfiltersüsteemist, mis erinevad ainult hüdraulilise režiimi poolest (see mõjutab reovee viibeaega filtris). Esmane reovee puhastus toimub vertikaalvoolulistest pinnasfiltrites (NV1 ja NV2, mõlema maht 3 m3), milles on filtermaterjaliks erineva fraktsiooniga kergkruus. Sekundaarne puhastus toimub horisontaalvoolulistes pinnasfiltrites (NH1 ja NH2; mõlema filtri maht 8 m3), mille täitematerjaliks on hüdratiseerunud põlevkivituhk. Esimene pinnasfiltersüsteem (NV1+NH1) on stabiilse hüdraulilise režiimiga (perioodiliselt iga 40 minuti tagant (0,55 m3/d) ning teise pinnasfiltersüsteemi (NV2+NH2) korral imiteerib režiim ühepereelamu reoveeteket – hommikuti/õhtuti ja nädalavahetuseti on vee kasutus intensiivsem (5 päeva nädalas 0,4 m³/d ja 2 päeva 0,9 m³/d). Mõlema pinnasfiltersüsteemi hüdrauliline koormus on aga sama – 3,83 m3/nädalas. Käesoleva magistritöö eesmärkideks on:  analüüsida hüdratiseerunud põlevkivituha P-ärastuse efektiivsust kõrge reostuskoormusega katses;  kindlaks määrata eelpuhastuse ja esimese astme puhastuse roll orgaanilise aine ja teiste reoainete eemaldamises;  hinnata erineva hüdraulilise režiimi mõju fosforiärastusele hüdratiseerunud tuhas;  uurida kõrge reostuskoormuse mõju hüdratiseerunud tuha efektiivsusele ja jälgida reostuse levikut tuhafiltrites.
Aktiveeritud tuhakomposiitide mehaanilised omadused
(Tartu Ülikool, 2021) Vits, Karmen; Paaver, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Lodus- ja täppisteaduste valdkond
Keevkihttehnoloogial põhinevate katelde kasutamine piirab tekkiva tuha taaskasutamist, muutes tuha tsementeerimis omadusi tavapärasest madalamaks. Siiski näitavad viimased uurimistööd (Paaver et al., 2021), et tuha tsementeerumis omadusi on võimalik mehaanilise aktiveerimise kaudu tõsta. See võimaldaks tuha taaskasutamist suuremates kogustes. Käesoleva bakalaureusetöö raames selgitati välja eelnevalt mehaaniliselt aktiveeritud Eesti põlevkivi keevkihttehnoloogia tuha baasil valmistatud katsekehade füüsikalisi ja keemilisi omadusi: paindetugevust, üheteljelist survetugevust, vastupidavust külmumistüklitele, leostumisomadusi ning poorsust.
Arseeni ärastamine põhjaveest – rauaärastusseadmete töö efektiivsus ja laborikatsed
(Tartu Ülikool, 2023) Krull, Annamaria; Karro, Enn, juhendaja; Männik, Magdaleena, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Arseen on inimorganismile toksiline element, seetõttu on Eestis joogiveele kehtestatud arseeni piirsisalduseks 10 μg/L. 2017. aastal tuvastati Tartu linna põhjaveevarude ümberhindamise käigus joogiveele kehtestatud piirsisaldusest kõrgemaid arseeni sisaldusi. Arseen on võimeline adsorbeeruma rauaühendite pinnale, mille tulemusena eemaldub arseen veest. Käesoleva magistritöö eesmärk on välja selgitada, kui tõhusalt eemaldavad põhjaveest arseeni töötavad rauaärastusseadmed ja kui efektiivsed on erinevad filtermaterjalid ning rauaühendid arseeni ärastamisel. Töö raames uuriti viie puurkaevu puhul vee keemilise koostise muutust enne ja peale rauaärastusseadmeid, ning teostati kaks arseeni ärastamise laborikatset, mille raames katsetati kolme erineva filtermaterjali (kvartsliiv, greensand ja birm) arseeni sidumisefektiivsust.
Aseri fosforiidimaardla geoloogiline 3D modelleerimine
(Tartu Ülikool, 2023) Pihel, Richard; Vind, Johannes, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Fosforiiti kasutatakse väetiste tootmiseks. Uuringus töötatakse Eestis asuva Aseri fosforiidimaardlaga. Uurimistööl on kaks eesmärki. Esimene eesmärk on Aseri maardla fosforiidi kihindite ruumiline analüüs ajalooliste andmete põhjal. Teine eesmärk on Aseri maardla fosforiidi varude hindamine mudeli põhjal. Uuringu algandmeteks on Eesti Geoloogiateenistuse poolt digitaliseeritud puuraukude info ning Aseri maardla mudeli loomiseks kasutati Seequenti programmi Leapfrog Geo. Tulemustena leiti, et Aseri fosforiidimaardla fosforiid kihistik on võrreldes teiste Eestis asuvate maardlatega suhteliselt õhuke ja madala kvaliteediga, kuid asub maapinnale lähemal. Fosforiidi varud on registrikaardis olevate hinnangutega ligikaudu võrdsed ning maavara plokkide siseselt jaguneb fosforiit suhteliselt vähe ümber. Järeldati, et konventsionaalsetel maa alusel või karjääri viisidel Aseri maardla fosforiiti ei saa kaevandada. Ühtlasi võiks Aseri maardla maavara plokkide ehituse üle vaadata ning vajadusel ümber ehitada.
Atmosfääri CO2 Balti paleomulla moodustumisel Neoproterosoikumi lõpus
(Tartu Ülikool, 2020) Tomingas, Taavi; Somelar, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Lodus- ja täppisteaduste valdkond
Murenemiskoorikud kujunevad otseses kontaktis nende moodustumisaegse atmosfääriga, seega peegeldavad nad tekke aegseid kliima tingimusi (temperatuuri ja sademeid) ning atmosfääri koostist, aga ka hilisemaid tektoonilisi ja/või hüdrotermaalseid sündmusi. Neoproterosoikumile (~540-1000 Ma) on iseloomulik muutlik kliima, kus globaalsed jäätumised vaheldusid kasvuhoonekliima perioodidega, mil toimusid suured muutused süsinkuringes ning toimus hapniku sisalduse tõus tänapäevasele tasemele ning kõige tipuks ilmusid hulkraksed loomad. Kontinentaalses läbilõikes on antud periood markeeritud suure põiksusega (Great Unconformity), mis on leitav kõigilt tolleaegsetelt mandritelt. Kuigi Neoproterosoikumi hapniku kontsentratsioonide tõus on hästi teada, on palju suuremaks küsimärgiks CO2 sisaldused. CO2 kontsentratsioon mängib olulist rolli klimaatiliste tingimuste kujunemisel, eriti keskmistes temperatuurides, aga ka vihmavee pH kujunemises, mis omakorda mõjutavad oluliselt murenemise intensiivsust. Balti paleomulla näol on tegemist hästi väljakujunenud lateriitset tüüpi murenemisprofiiliga, mille maksimaalne vanus on ca. 600 Ma ning minimaalne vanus on ligikaudu 550-560 Ma. See asub kristalse aluskorra ülemises osas ning selle paksus varieerub mõnest meetrist kuni mitmekümne meetrini (rikkevööndites isegi 150 meetrini). Antud töö tulemused näitavad, et Neoproterosoikumi lõpu pCO2 sisaldused olid küll kõrgemad, võrreldes tänapäevase atmosfääriga, kuid jäävad 0.8 kuni 32 PAL piiresse. Nõnda suur erinevus tuleneb suure tõenäolisusega uuritud profiilide geoloogilisest säilivusest. Samas tuleb meeles pidada, et mõlema läbilõike (F97 ja F339) puhul on profiili ülemine osa suuresti kadunud puurimisel või kulutatud. Seega tuleks antud väärtustesse suhtuda kui miinimumhinnangutesse.
Balti Jääpaisjärve rannamoodustised nähtuna aerolaserskanneerimise kõrgusandmetest
(Tartu Ülikool, 2023) Sarap, Georg Rudolf; Rosentau, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli tuvastada LiDAR reljeefimudelilt Eesti aladel ligi 11 700 kal ka BP levinud Balti Jääpaisjärve viimase (BIII) taseme rannamoodustised ning modelleerida nende alusel paleo-veepind ning rannajoone paiknemine hindamaks pärastjääaegse maatõusu muutuseid. Uuringu tulemusena täienes Balti Jääpaisjärve (BIL) rannamoodustiste andmestik ning täpsustus rannavööndi paiknemine. BIII paleo-veepinna kiireima maatõusu asimuudiks saadi 321º, mis on heas kooskõlas varasemate uuringutulemustega. Paleo-veepinna tõusugradiendiks saadi 39 cm km -1 , mis on ligi 7 cm km -1 enam kui näitavad varasemad uuringud.
Chert-dolostone sequences in Zaonega Formation, Karelia: implication to the chert origin
(Tartu Ülikool, 2014) Üpraus, Kärt; Kirsimäe, Kalle, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Composition of magnetite trace elements in the Jõhvi magnetic quartzite in north-east Estonia as an indicator of iron mineralization processes
(Tartu Ülikool, 2024) Ratt, Alvar; Kirsimäe, Kalle, juhendaja; Nirgi, Siim, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
The aim of this master’s thesis was to study the origin of the iron mineralisation in the crystalline basement from the Jõhvi magnetic anomaly, Estonia, using the geochemical analysis of the magnetite trace elements. Magnetite-bearing samples from the magnetite mineralisation intervals of drill cores PA-1 and PA-2 were described petrographically, and the trace element composition of the magnetite was characterised by using analytical scanning electron microscopy and laser ablation inductively coupled plasma mass spectrometry. The results of this study show that magnetite divides into different types depending on the host rock mineral composition. Compared to the previous studies on magnetite trace-element composition from various iron ore deposits, the initial origin of Jõhvi magnetite mineralization was most likely related to the formation of the banded iron formation (BIF). However, the trace-element composition of the magnetite has been changed due to orogenetic granulite facies regional metamorphism and alteration by hydrothermal fluids.
Conodont biostratigraphy across the lower boundary of the Haljala Stage in northwestern Estonia
(Tartu Ülikool, 2016) Paiste, Tõnn; Männik, Peep, juhendaja; Meidla, Tõnu, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Devoni ladestu liigestus Eestis vertebraatide kvantitatiivse biostratigraafia alustel
(Tartu Ülikool, 2016) Ani, Tavo; Meidla, Tõnu, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Eesti elektrijaamade tuha potentsiaal sulfoaluminaat-tsemendi tootmiseks
(Tartu Ülikool, 2018) Kiil, Eelika; Kirsimäe, Kalle, juhendaja; Liira, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kuna Eesti on maailmas esikohal põlevkivi kaevandamises, kasutamises ning paraku ka põlevkivitööstuse erinevat tüüpi jäätmete tekitamises, siis peame me olema esikohal ka jäätmete taaskasutuses. Tsementide tootmine on üheks perspektiivsemaiks põlevkivituha taaskasutuse valdkonnaks. Seoses uute, keev-kihispõletamise tehnoloogiat kasutatavate põlevkivikatelde juurutamisega, on järjest vähemaks jäänud veel viimaseid aastaid töötavate tolmpõletuskatelde kõrgtemperatuurilist (<1200 °C juures klaasistunud) elektrifiltertuhka, mis on sobilik Portland-põlevkivitsemendi segude valmistamiseks. Seega on vajadus luua uut tüüpi tsemendilaadseid sideaineid ning üheks selliseks võimaluseks on sulfoaluminaat-tsementide (SAT) süntees, mille tootmiseks on võimalik kasutada erinevaid lähteaineid, sealhulgas tööstusjäätmeid, nagu põlevkivituhk. Kuna SAT tüüpi sideainete tootmiseks kulub vähem energiat ja selle CO2 heitmed on väiksemad, siis saaks selliselt vähendada ka tsemenditööstuse ökoloogilist jalajälge. Katsete läbiviimisel kasutati Auvere elektrijaama tuhka ning tulemused näitavad, et sulfoaluminaat-tsemendi sünteesiks kasutatud alumiiniumisoolad ei aidanud kaasa SAT jaoks vajaliku ettringiidi tekkele tuhas. Lisatud alumiiniumi ei õnnestunud segudes täielikult aktiveerida ning seda jäi reageerimata kujul proovidesse alles. Lisaks tuleb järeldada, et kõige intensiivsem oli ettringiidi tekkimine tuhas, mis oli aktiviseeritud ainult veega ja hoitud 100% õhuniiskuse keskkonnas. Veega küllastatud keskkond ning ennekõike leelisaktiveerimine pärssisid ettringiidi teket. Mikrostruktuuride uuringus tuvastati ettringiidi-tüüpi nõeljad kristallid ka teistes segudes, kuid need nanokristallilised moodustised ei tekitanud tsementatsiooniks vajalikku omavahel põimunud mikroskoopiliste ettringiidikristallide võrgustikku, mis oleks oodatud SAT tüüpi sideaines. Kuigi antud uuringu tulemused ei andnud positiivset tulemust, on selle alusel võimalik välja töötada edasine uurimisprogramm Eesti põlevkivituhast sulfoaluminaat-tsemendi sünteesimiseks.
Eesti Energia uue Auvere elektrijaama elektri tootmises tekkiva tuha koostis ja selle tsementeerumisvõime
(Tartu Ülikool, 2017) Pokk, Ailar; Mõtlep, Riho, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Käesolevas bakalaureusetöös analüüsiti uue Auvere elektrijaama filtersüsteemi tuha keemilist- ja mineraloogilist koostist ning uuriti tuha kivinemist hüdraatumisel. Pooleaastase perioodi vältel teostati erinevaid analüüse, nende hulgas XRD, XRF, üheteljeline survetugevustest, lisaks uuriti katsekehade mikrostruktuuri skaneeriv elektronmikroskoobiga. Tuha keemiline ja mineraalne koostis on analoogne Narva elektrijaamade teiste keevkihttehnoloogial põhinevate katelde tuhale. Erinevates säilitustingimustes ja vanusega tuha-vee segudest tehtud katsekehade survetugevused ulatusid 10 MPa-ni.
Eesti glaukoniitliivakivi K-termoväetise toormena
(Tartu Ülikool, 2018) Puhke, Marcus-Heinrich; Liira, Martin, juhendaja; Kirsimäe, Kalle, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva töö raames uuriti Eesti glaukoniitliivakivi sobivust K-termoväetise tootmiseks Verde Potash välja töötatud tehnoloogiaga. Verde Potash kasutab K-termoväetise tootmiseks Neoproterosoikumi vanusega glaukoniitsavi (verdete), mida kaltsineeritakse koos lubjakiviga. Kaltsineerimisel moodustavad CaO või MgO, mis reageerivad glaukoniidi mineraali silikaatse osaga ning reaktsiooni käigus tekivad stabiilsed Ca- ja Mg silikaadid, samas kui kaalium seotaks klaasifaasi ja muutub samal ajal vees lahustuvaks. Ordoviitsiumi Leetse kihistu glaukoniitliivakivi on võrreldes verdete glaukoniitsaviga sarnase K-sisalduse, kuid kõrgema Fe ja Mg sisaldusega, mis mõjuvad pärssivalt kaaliumit sisaldava kasuliku klaasifaasi tekkimisele. Seda täheldati Eesti glaukoniitliivakivi kaltsineerimisel dolomiidistunud lubjakiviga, kus klaasistumine toimus vaid osaliselt temperatuuridel 1200 °C. Samas alternatiivse Ca allikana kasutatud põlevkivituhaga algas segudes klaasitumine juba 1000 °C juures ning oli enamustes segudes täielik 1200 °C juures. Leostuskatsed näitasid, et kaaliumit leostus enim glaukoniitliivakivi ja põlevkivituha segudes, kus kõrgeim leostuvus 10:1 vedelik-tahkis suhtes saavutati glaukoniit-põlevkivituhk segudes vahekorraga 30–70, mida oli kaltsineeritud 1000 °C juures, kus mõõdeti lahustunud K-sisalduseks 1472 mg/l. Parimas glaukoniitliivakivi ja lubjakivisegus oli vastav näitaja 143,2 mg/l, segus glaukoniidi ja lubjakivi sisaldusega 50–50. Uurimustöö tulemused näitavad Eesti glaukoniitliivakivi potentrattsetsiaali K-termoväetise tootmiseks segudes põlevkivituhaga, millega toimub klaasistumine vähemalt 100–200 °C madalamal temperatuuril (1000–1200 °C) ning mille K leostumisefektiivus oli 24-tunnises katses kuni 40%. Samas kaasneb nendes segudes koos K vabanemisega ka kiire ja intensiivne sulfaatide leostumine ning samuti kroomi mobiliseerumine, mille põhjused ja võimalik käitumine vajavad täpsemalt selgitamist edasistes uuringutes.
Eesti mereala põhjasetete uraani ja molübdeeni sisaldused ning nende roll merepõhja redokstingimuste selgitamisel
(Tartu Ülikool, 2023) Lahtvee, Daniel; Liira, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli leida Eesti merealalt kogutud põhjasetete proovidest uraani ja molübdeeni sisaldused ning tuvastada kas kahe elemendi sisaldustega on võimalik selgitada merepõhja redokstingimusi. Kogutud proovide analüüsimisel selgus, et uraani rikastuskordaja (U-EF) ei ole parameetrina merepõhja setete redoksklasside määramisel sama täpne kui molübdeeni rikastuskordaja (Mo-EF), kuna uraani rikastuskordaja on vähem tundlik muutustele keskkonna redokstingimustes. Varasemalt kogutud lahustunud hapniku tulemustega võrreldes on võimalik uraani ja molübdeeni rikastuskordajate abil tuvastada hapnikuvaeseid keskkondi ja selle abil kirjeldada ka varem esinenud redokskeskkondi.
Eesti Siluri basaalkihtide litostratigraafia
(Tartu Ülikool, 2021) Kabel, Marko; Meidla, Tõnu, juhendaja; Ainsaar, Leho, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Eesti Siluri basaalkihtide litostratigraafiline liigestus on viimase 50 aasta vältel üldiselt püsinud stabiilsena. Sellegipoolest on üksusi ja nende korrelatsioone revideeritud, aga alati pole varem püstitatud üksuste piiritlemisel jälgitud Rahvusvahelise Stratigraafia Juhise põhimõtet, et litostratigraafilise üksuse püstitamise aluseks on ainult kivimilised tunnused. Antud töös on esitatud kümne puursüdamiku Õhne, Varbola, Tamsalu ja Hilliste kihistu makrolitoloogiline kirjeldus ja vastavate läbilõigete võrdlus profiilil Tartu – Kesk-Eesti – Raplamaa – Hiiumaa. Töö eesmärgiks oli Varbola kihistu piiritlemine mergli osakaalu muutuse ja tempestiitide (tormikihtide) esinemissageduse alusel ning Tamsalu kihistu Karinu kihistiku ja Hilliste kihistu detailne litoloogiline võrdlus rifikivimi esinemise/puudumise ning kirjanduses esitatud levikuandmete ja lasumussuhete analüüsi põhjal. Varbola kihistu mergli osakaalu vähenemine ülespoole kajastab veetaseme langust. Madalam merglisisaldus eristab Varbola kihistut Õhne kihistust, millele on üldiselt omane mergli suurem (>40%) osakaal. Varbola kihistu ülemises osas jõuab mergli osakaal lasuva Tamsalu kihistu oma tasemele enne massilise Borealis borealis’e kivimisse ilmumist. Töös esitatud Hilliste kihistu ja Tamsalu kihistu Karinu kihistiku makrolitoloogilise kirjelduse, levikuandmete ja lasumussuhete analüüsi põhjal saab väita, et Hilliste kihistu biohermid ja krinoidlubjakivid esinevad laiguti ning neid sisaldavate läbilõigete vahel levivad lubjakivid on väga sarnased Karinu kihistiku lubjakividele. Tulemus võib saada aluseks Rahvusvahelise Stratigraafia Juhise põhimõtetest lähtuvale litostratigraafilise liigestuse revisjonile uuritud stratigraafilises intervallis.
Eesti tulekivi arheoloogiliste leidude keemiline koostis – võimalus päritolu määramiseks
(Tartu Ülikool, 2014) Sepp, Liina; Somelar, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tulekivi oli kiviajal üks peamine tööriistade valmistamise materjal Balti mere regioonis. Eestis leidub tulekivi Siluris, kuid selle levik on piiratud ja toorme kvaliteet jääb alla lähiümbruse Mesosoikumi kaltsedonile. Arheoloogilised leiud näitavad, et suur osa kasutatud tulekivist toodi siia lähiümbrusest. Tulekivi kasutus saavutas oma hiilgeaja Neoliitikumis, kui levima hakkas nöörkeraamika kultuur. Sel ajal hakati kasutama venekirveid, mis said populaarseks Skandinaavias ja Balti maades, kus nöörkeraamika kultuur on tuntud ka kui venekirveste kultuur. (Kriiska ja Tvauri, 2002) Analüüsitud proovide XRF- ja SEM-tulemuste põhjal on domineeriv faas uuritud proovides ränidioksiid. Kuid sellest olenemata on erinevatele kaltsedoni piirkondadele iseloomulikud jälgelementide sisaldused ja mittekarbonaatsed suletised, mille alusel on võimalik arheoloogiliste leidude toorme päritolu hinnata. Mesosoikumi vanuseline kaltsedon on tekkinud peamiselt puhta kaltsiumkarbonaadi asendumisel räniga ja sellest tuleneb suurem CaO sisaldus ja homogeensus (mittekarbonaatsete suletiste puudumine). Eesti Paleosoikumi ränimaterjal peegeldab seevastu tekkekeskonna mineraalset ja keemilist koostist, mis avaldub kaaliumpäevakivi, dolomiidi, illiidi, illit-smektiidi, vilkude ja hajusalt paiknevate rauaoksuhüdraatide suletiste näol. Analüüside põhjal saab hetkel oletada, et valdav osa uuritud tulekivi arheoloogilistest leidudest ühtib Eestist korjatud loodusliku moreense materjali keemilise koostisega, mis viitab arheoloogiliste leidude kohalikule päritolule. Parema kvaliteediga lähiümbruse Mesosoikumi materjali kasutuse kohta Eestis annavad viite Luke asulakohast pärinevad tulekivi palad, mille keemiline koostis ühtib Kriidi päritolu materjaliga, kuid hetkel ei saa välistada Eestist leitud arheoloogiliste leidude pärinemist Valdaist Venemaalt, mille piirkonna rahvastega läbi käidi ja kus tulekivimaterjal on tekkinud samas settebasseinis sarnastes dolomiitsetes kivimites.
EL6 enstatiitkondriitide geokeemia ja mineraloogia – Pilistvere meteoriit
(Tartu Ülikool, 2013) Soomer, Sigrid; Kirsimäe, Kalle, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Eurüpteriidid Eestis: stratigraafiline ja geograafiline levik ning taksonoomia
(Tartu Ülikool, 2023) Pelska, Jane; Tinn, Oive, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Lodus- ja täppisteaduste valdkond
Eurüpteriidid on Paleosoikumi väljasurnud lülijalgsed (Arthropoda), kes elasid Hilis-Ordoviitsiumist kuni Permi ajastu lõpuni. Selles bakalaureusetöös käsitletakse varasemaid uurimusi eurüpteriidide fossiilide kohta, Eesti eurüpteriidide materjali geoandmebaasist ja uusi fossiile Kalana lagerstätte’st. Raikküla-vanuseline Kalana lagerstätte on säilivus-lagerstätte ehk erakordse säilivusega fossiilide leiukoht. Geoandmebaasi on Eesti aladelt kantud 545 eurüpteriidi või täpsemalt määramata lõugtundlase fossiili, mis on leitud Jaagarahu, Rootsiküla, Kuressaare, Raikküla ja Paadla lademetest. Kõige leiduderohkemad on Rootsiküla lade ja Viita leiukoht.
Fluoriidide geoloogilised allikad Siluri-ordoviitsiumi veekompleksis. Bakalaureusetöö keskkonnatehnoloogias
(Tartu Ülikool, 2014) Seevri, Kristi; Karro, Enn, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on selgitada Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavees esinevate kõrgete fluoriidide sisalduse geoloogilisi allikaid. Eesmärgi täitmiseks teostatakse veekompleksi moodustavate kivimite (lubjakivid, merglid, dolomiidid, Kbentoniidid) leostuskatsed, mis võimaldavad selgitada fluori lahustumiseks vajalikke tingimusi ja lahustumise määra. Leovete keemilist koostist võrreldakse veekompleksi moodustavate kivimite keemilise ja mineraloogilise koostisega. Laboratoorsed tööd viiakse läbi TÜ geoloogia osakonna laboris. Töö tulemustel on lisaks teaduslikule ka rakenduslik väärtus - uus geokeemiline informatsioon aitab teha otsuseid puurkaevude asukoha ja konstruktsiooni valikul vältimaks hilisemaid investeeringuid veepuhastusseadmetesse ning sellega kaasnevat vee hinna tõusu.
Fosfori esinemisvormid Laanemere pohjasetetes
(Tartu Ülikool, 2022) Ausmeel, Markus; Liira, Martin, juhendaja; Suuroja, Sten; Lepland, Aivo; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada fosfori esinemisvormid Läänemere pindmistest põhjasetetes kahes piirkonnas: Soome lahe suudmes ja Liivi lahes, ning seeläbi hinnata põhjasetete fosfori mõju Läänemere keskkonnaseisundile. Varasema ulatusliku toitainete sissekande tagajärjel on fosfor akumuleerunud merepõhja setetesse, kust see võib soodsatel tingimustel järk-järgult veesambasse tagasi vabaneda. Soome lahe suudme ning Liivi lahe põhjasetete analüüsimisel selgus, et soodsatel tingimustel mobiilseks muutuva fosfori osakaal on märkimisväärne, et mõjutada Läänemere keskkonnaseisundit veel aastakümneteks.

Browse

Browsing Geoloogia osakond by Title