Filosoofia ja semiootika instituut
Permanent URI for this community
Browse
Browsing Filosoofia ja semiootika instituut by Title
Now showing 1 - 20 of 413
Results Per Page
Sort Options
Item 5G ohtude diskursuse konstrueerimine Eesti meedia näitel(Tartu Ülikool, 2023) Tubelt, Ene; Madisson, Mari-Liis, juhendaja; Ventsel, Andreas, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituutItem Abordidebatt - argument psühholoogilise persooni käsitluse kasuks(Tartu Ülikool, 2015) Vitsut, Hell; Simm, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituutBakalaureusetöö eesmärgiks on tutvustada filosoofilist aspekti abordidebatis, abordiga seostuvaid moraalseid probleeme ning võimalikke vastuseid. Põhiliseks ülesandeks on vastata küsimusele, millal on moraalselt lubatud teha aborti. Sellega seoses tuleb ka põhjendada, milline moraalne staatus on sündimata lapsel ning milline on see võrreldes täiskasvanud inimese ja emaga. Sündimata lapse moraalne staatus omistab tema suhtes ka teatud õigusi ja kohustusi, mille rikkumine peab olema piisavalt põhjendatud. Abordi moraalsus või ebamoraalsus on teema, mis tekitab sageli tugevaid emotsioone. Ühe vaate eest seisavad elupooldajad (pro-life), kes püüavad iga hinna eest sündimata laste tapmist peatada, ning teise eest valikupooldajad (pro-choice), kes näevad abordi keelamises naiste inimõiguste rikkumist. Tegu on moraalse probleemiga, mis ikka ja jälle muutub aktuaalseks nii läänes kui mujal. Maailmas leidub piirkondi, kus abort on karistatav surmanuhtlusega. Samuti on riike, kus seda nähakse enesestmõistetava inimõigusena. Kuigi tegemist võib olla levinud praktikaga, on see siiski kohati tabuteema, millest osalejad ei taha avalikult rääkida. Säärane hoiak on mõistetav, sest kuigi paljud inimesed ei pühenda aega abordi filosoofilisele mõtestamisele, on suuremale osale arusaadav, et selle käigus surmatakse keegi või miski tahtlikult. Tegu ei ole ka niisama tapmisega, vaid inimese või kellegi, kes kunagi võiks inimeseks saada, kaotamisega. Seega on tüüpiline, et isegi ühiskondades, kus aborti seaduslikult tõlgendatakse naise inimõigusena, eksisteerib paralleelselt arvamus, et seda peaks siiski varjama ning vältima. Nii nähakse raseduses midagi iseenesest väärtuslikku ja kohati püha, mis peaks olema rõõmustav, mitte kurvastav. Töös püüan just seda tundlikku teemat mõlemast vaatekohast esitada ning näidata, kuidas elu- ja valikupooldajad võivad näha sama moraalset probleemi kardinaalselt erinevalt.Item Aeglane film: tunnused, vahendid ja narratiivne struktuur(Tartu Ülikool, 2016) Rood, Kadri; Torop, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituutItem Aegluse poeetika filmis(Tartu Ülikool, 2013) Rood, Kadri; Torop, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituutItem Against epistemic partiality in friendship(Tartu Ülikool, 2019) Ametefio, Saviour De-Graft; Davies, Alex Stewart, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakondIn conclusion, I have argued that epistemic partiality undermines friendship if we accept that friendship in a stricter sense is based on character. The argument I have present give two justification for that. The first is that when we allow an excellent friend to behave doxastically biased in favor of his friend consistently, this will promote more vices. Epistemic bias seems to be a bad epistemic practice. This is because knowingly leading away from the evidence and correct judgment of your friend's conduct is unjust. Cultivating such behavior in friendship will only corrupt the friendship. The second is that the fact that you esteem your friend’s character by deceptive means does not change the reality that the person has flaws in his character. When in our assessment of information about our friends, intentionally favor that which seek to portray him more favorably in a good light, we act deceptively. When we notice this shortcoming, we must correct it. The instrumental argument aims to encourage friends to help each other in their development as a person. Therefore, recognizing their flaws may be one of the ways to help them grow. In fact, in friendship relations that works well the idealization of your friend and the friendship itself helps in the longevity and flourishing of that relationship. However, if the bias becomes excessive and unwarranted, for example, if negative feedback is not considered at all or the positive attitudes towards your friend become unrealistically optimistic, then the bias may become dysfunctional.Item Against the guise of the good(Tartu Ülikool, 2022) Dua-Ansah, Bright; Orsi, Francesco, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakondThe Guise of the Good thesis explains the nature of intentional action as aimed at accomplishing something that appears good to the agent. According to the Guise of the Good theorist, without the belief that doing such and such leads to preferred results that the agent thinks are good, they would otherwise not act, or they will choose to act differently. This makes sense as an explanation of why people do what they do since we are unlikely to act upon attractions we see no good in �� if we are doing so out of our deliberation. The Guise of the Good thesis is distinct in that it distinguishes the practical actions of humans from mere impulses and automated responses. The evaluative content attached to practical actions under the Guise of the Good commits the thesis to being a necessary explanation of intentional action. In a way, the Guise of the Good thesis has become the standard account of action theory. I argue that it is not the case that whenever we act intentionally, we are acting under the Guise of the Good. The thesis cedes too much power to the agent in justifying the goodness of their action.Item Against the narrative self(Tartu Ülikool, 2018) Rehman, Ayesha; Kattago, Siobhan, juhendaja; Vivian Puusepp, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakondIn my thesis, I argue against the narrative conception of self, the idea that our self is narrative in structure and that we live life as a narrative. First, I differentiate between the strong and weak narrative view of self. I classify Dennett and Bruner’s account as the strong claim, Schechtman and Cavarero’s as the weak narrative claim. Second, I reject both the descriptive and normative narrativity thesis. I question the universality of a Narrative outlook. I argue that the artificial constructing of a narrative self is not conducive to self-understanding and that our choices of structuring it might be limiting. Last, I defend the non-Narrative conception of self against the common objection that without a selfnarrative one cannot be held accountable. I discuss Eichmann’s defense in Jerusalem along the way to untangle the link between narrativity and accountability.Item Ajaloo vahendamine: dokumentaalfilmi semiootiliste vahendite analüüs ("Disko ja tuumasõda" näitel)(Tartu Ülikool, 2014) Haller, Helena; Pärn, Katre; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituutItem Aju-arvuti koosluse potentsiaalne mõju väärtussüsteemidele(Tartu Ülikool, 2021) Raud, Joosep; Volberg, Mats, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakondKäesoleva töö eesmärk oli vaadelda Aju-arvuti koosluse potentsiaalset mõju väärtussüsteemidele. Antud eesmärgi täitmiseks sai kaardistatud küsimuseks vajalikud temaatilised aspektid. Kõigepealt sai kaardistatud aju-arvuti tehnoloogia olemus ning selle potentsiaal kommunikatsioonivõimekust efektiivsemaks muuta. Vaadeldud sai väärtussüsteeme, eesmärgiga kaardistada hulk parameetreid mille kaudu oleks võimalik tööle keskset küsimust mõtestada. Antud parameetritest kõige kesksemal positsioonil seoses töö põhiteemaga oli väärtussüsteemide dünaamika. Antud peatüki juures sai kaardistatud dünaamika ehk kommunikatsiooni olemus väärtussüsteemide ning inimeste vahel. Järgnevalt sai vaadeldud kuidas dünaamika osas välja toodud aspektid muutuvad, kui nende juures eeldada aju-arvuti kooslusest tulenevat kommunikatsioonieelist.Item Alienation and resignation: why don't we act against apocalyptic futures?(Tartu Ülikool, 2021) Gavrilin, Andrey; Kattago, Siobhan, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakondHumanity faces apocalyptic futures which are the product of the current socio-economic system. However, the present response is insufficient. This thesis analyzes what prevents people from effectively acting against future catastrophes. In order to do so, I use climate change as the main example and employ a Marxist critique of capitalism. I argue that the insufficiency of current responses to catastrophic futures can be explained by Marx’s notion of alienation which is inherent to the current mode of production. In first three chapters I demonstrate different consequences of estranged labor. First, it makes people alienated not only from the fruits of their labor, but also from other people, thus preventing collective actions. Secondly, it disconnects individuals from the world which they collectively produce. Thirdly, it alienates individuals from a collectively produced future, affecting their perception of temporality and making them see the future as inevitable but eternally postponed. Thus, they become discouraged to act against the catastrophes which they collectively cause. In the fourth chapter I propose two philosophical solutions to this deadlock – Stoicism, which enables individual activity, and existentialism, which motivates people to act even if their struggle is absurd.Item Analysing videogames as a text. Case study: “Disco Elysium”(Tartu Ülikool, 2021) Ryazaeva, Daria; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituutItem Animal research and objectivity(Tartu Ülikool, 2017) Neemre, Eveli; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakondOma magistritöös huvitusin ma loomauuringute objektiivsusest. Loomade uurimisega seondub interaktsioonist tulenev subjektiivne element, mis on vastuolus tavapärase arusaamaga objektiivsusest. Selle vastolu tõttu peetakse mõningaid loomauuringuid ebaobjektiivseks või suisa pseudoteaduslikuks. Esimeseks sammuks selle probleemi uurimisel selgitasin objektiivsuse mõistet. Selle käigus leidsin, et tavapärane arusaam objektiivsusest ja sellega kattuv arusaam absoluutsest objektiivsusest teaduses ei sobi tegelikult teadustöö loomusega. Nõustun Helen E. Longinoga, et teadus ja teadusloome on oma olemuselt sotsiaalsed ja seetõttu peaks ka objektiivsust mõistma sotsiaalselt, mitte individuaalselt nagu klassikalises arusaamas objektiivsusest. Minu teiseks sammuks oli uurida konkreetseid loomauuringute näiteid sotsiaalse objektiivsuse valguses, et näha kas loomauuringud saavad olla objektiivsed samadel alustel kui teised teadused. Keskendusin kahele suurele uurimissuunale loomauuringutes: loomade keeleprojektidele ja mõttelugemise eksperimentidele. Esimene neist, loomade keeleprojektid, ei olnud väga objektiivsed, kuna selle ala juhtivate projektide teadlased ei olnud võimelised kriitikale adekvaatselt reageerima ning seetõttu oli nende projektide objektiivsus kompromiteeritud. Mõttelugemise eksperimendid seevastu osutusid objektiivseteks, kuna uuringute algusest peale olid teadlased avatud kriitikale ja alternatiivsetele hüpoteesidele ning kriitikute ja teadlaste vahel toimus elav diskusioon, mis pani aluse uutele eksperimentidele ja uurimissuundadele. Järeldasin, et loomade uuringud võivad olla hoolimata neis sisalduvast subjektiivsest elemendist objektiivsed, kui loomadega tegelevad teadlased osalevad avatud kriitilises diskusioonis.Item Antiteetiline identiteediloome kui strateegiline narratiiv(Tartu Ülikool, 2020) Tamm, Daniel; Ventsel, Andreas, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituutItem Antropotsentrismi õigustamine keskkonnaeetikas Bryan G. Nortoni nõrga antropotsentrismi näitel(Tartu Ülikool, 2016) Kruusmäe, Juta; Keerus, Külli; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakondKäesolevas bakalaureusetöös käsitletakse keskkonnalaste kohustuste põhjendamist antropotsentriliselt ehk inimkeskselt. Töös keskendutakse ennekõike Bryan G. Nortoni artiklile ”Environmental Ethics and Weak Anthropocentrism” (1984), kus esimest korda eristatakse tugevat antropotsentrismi nõrgast. Viimasega saab õigustada looduskaitset. Töö eesmärgiks on selgitada, kas Nortoni nõrga antropotsentrismi järgi teostatav looduskaitse on eetilisest vaatevinklist piisav. Looduse kaitsmise vajaduse põhjendamine on keskkonnaeetika üks keskseid ülesandeid, sest see eetika suund arutleb, millised kohutused on inimestel keskkonna ees. Tugeva antropotsentrismi järgi on inimeste kõik soovid ja vajadused samaväärsed, nii ei ole võimalik neid kritiseerida. Nortoni nõrk antropotsentrism esindab inimeste mitmekesisemaid väärtusi, kuhu kuulvad ka need, mis kritiseerivad loodust ekspluateerivaid väärtussüsteeme. Käesoleva töö põhiteesiks on, et nõrk antropotsentrism on piisav loodukaitse põhjendamiseks ehk muudetud antropotsentrism on õigustatud keskkonneetikas.Item Are Reasons for Action Agent’s Psychological States or Facts of the World(Tartu Ülikool, 2013) Reiljan, Merike; Orsi, Francesco, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakondItem Argumendid looduskeskkonna kaitseks Albert Schweitzeri essee “Aukartus elu ees” käsitluses(Tartu Ülikool, 2024) Viik, Kerttu-Kaisa; Simm, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakondLoodushoiu teemad on tänapäeval taas rohkem aktualiseerunud, mis on tõeliselt oluline iga üksikisiku ning kogu ühiskonna jaoks. Keskkonnaeetikaga seonduvaid probleeme hakati algul teadvustama 1960. aastatel, kui inimeste halvad keskkonnaga seonduvad harjumused oleksid ühiskonna ökoloogilisse kriisi viinud. Sealt sai alguse mõistmine, et inimesed peavad oma keskkondlikku käitumist muutma hakkama. Keskkonnaeetika kui filosoofiline distsipliin sai alguse 1970. aastal. Traditsioonilised eetikakoolkonnad ei ole suutelised keskkonnaga seotud küsimustes adekvaatseid vastuseid andma, kuna need eetikasüsteemid seonduvad ikkagi eelkõige inimeste omavaheliste suhete ning seetõttu tekib nende läbi keskkonnaküsimustega seonduvat juureldes “sein ette”, kuna, nagu juba mainitud, on need piiratud inimesega ning seega oli tarvis, et eetika laieneks ja tekiks eraldi keskkonnaeetika distsipliin.Item Artificial intelligence and agency(Tartu Ülikool, 2021) Hosseinpour, Hesam; Mets, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakondWhen it comes to thinking about artificial intelligence (AI), the possibility of its disobedience is usually considered as a threat to the human race. But here, I elaborate on a counterintuitive and optimistic approach that looks at disobedient AI as a promise, rather than a threat. First, I explain the problem of responsibility and the necessity of expanding the realm of agency in order to include AI machines as agents. Then, I introduce a standard approach to responsibility as an attempt to define agency for AI machines and explain the epistemological problem as the main issue with this account of responsibility. And in the last part, I use Foucault’s analysis of power to introduce a non-standard view of agency which explains how being an object of power is the condition of possibility of any kind of agency and draw this conclusion that through disobedience, AI machines will find their way to power relations and will promote to the position of agents.Item Arvo Valtoni varajastest novellidest tõukuv debatt võõrandumise üle nõukogude eesti ühiskonnas. Filosoofiline vaade(Tartu Ülikool, 2024) Aksiim, Maria; Parhomenko, Eduard, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakondBakalaureusetöö keskendus 1960. aastate teises pooles Nõukogude Eesti ühiskonnas esile kerkinud võõrandumisteemalisele debatile, mille põhjustas väidetavate võõrandumise elementide olemasolu Arvo Valtoni novellides. Töö eesmärgiks oli vastata kolmele küsimusele: kas Arvo Valtoni novellides saab täheldada võõrandumisele viitavaid tunnuseid; missugused tingimused võisid panustada võõrandumise ilmnemisse Valtoni novellides ning missugused võisid olla need tegurid, mis aitasid kaasa Eduard Pälli ja Rem Blumi erinevate seisukohtade kujunemisele.Item An assessment of Katharine Gelber's speaking back argument in the context of ethnic russians living in Estonia(Tartu Ülikool, 2023) Stamberg, Renee; alexander Stewart Davies, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakondThe thesis focused on assessing whether the speaking back policy presented by Katharine Gelber would work in a context like Estonia. I started by introducing hate speech, which is a growing problem in today's society. Hate speech causes harm to victims, which in turn diminishes the target’s speech capabilities and takes away their feeling of inclusion in society. I found that there are two ways to combat hate speech, one is speech restricting laws and the other is using alternative approaches such as the speaking back approach.Item Ateism Thomas Hobbesi filosoofias(Tartu Ülikool, 2018) Suur, Tiina; Jakapi, Roomet, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakondThe purpose of my thesis is to find out whether there is any atheism in the philosophy of 17th century thinker Thomas Hobbes. To start with, I gave an introductory overview of Hobbes's life so it would be easier to understand what is the background he is coming from. Then I discussed three main subjects that are important in his philosophy: materialism, political philosophy about government, and theory of life after death. Firstly I made it clear what these three subjects are, secondly I brought forth his ideas that weren't presented clearly enough within these three topics that could indicate his possible atheism. For example Hobbes being a materialist and his reasoning about the existence of God. Lastly I presented the conclusions that I made relying on the analysis of these three subjects. I inferred that even though Hobbes was considered to be an atheist during his lifetime, nowadays he would rather be thought of as a deist and that because of the definition I gave for an atheist – atheist is a person who denies the existence of God. Hobbes did not deny it, quite the opposite, he said that God does exist but he doesn't intervene in people's lives. I also concluded that Hobbes was considered to be an atheist because his understandings of God did not match with the Christian understanding of God which was the dominant way of thinking back in the 17th century. In addition I added that the confusion in some places in his theories came from the pressure of the society. What is meant is that taking into account the dominant Christian way of thinking it was almost impossible to write any philosophy without considering God, that means that Hobbes had to say something about God even if it was not in consistency with his understandings of the world, for example his materialism. It is also important to understand that it can't be said with confidence that Hobbes was an atheist or a deist because in different centuries there have been different understandings of these concepts. He can be thought of as an atheist or as a deist only in the corresponding era.