Klassikalise filoloogia magistritööd – Master's theses
Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/52459
Sirvi
Viimati lisatud
Kirje Aischylose tragöödia "Palujannad" koori avaosa ringkompositsiooni analüüs(Tartu Ülikool, 2024) Veidenberg, Beatrice; Päll, Janika, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Klassikalise filoloogia osakondKirje Varauusaegne teoloogiline oratsioon Academia Gustaviana ja David Cunitiuse näitel(Tartu Ülikool, 2024) Kase, Kristiina; Päll, Janika, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Klassikalise filoloogia osakondKirje Johannes Vorsti kirjad Johann Mothile(Tartu Ülikool, 2023) Teemant, Marten; Päll, Janika, juhendaja; Tartu Ülikool. Klassikalise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituutKirje Karl Morgensterni inauguratsioonikõne ja Tartu ülikooli pedagoogilis–filoloogilise seminari tudengite harjutustöödes esinevate võtmesõnade võrdlev analüüs(Tartu Ülikool, 2022) Polding, Anni; Päll, Janika, juhendaja; Tartu Ülikool. Klassikalise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledžKirje Argose kohalikud kultustraditsioonid ja varane kreeka eepika: vastastikused seosed(Tartu Ülikool, 2021) Toomet, Elo-Mall; Kõiv, Mait, juhendaja; Näripä, Neeme, juhendaja; Tartu Ülikool. Klassikalise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledžSelle töö lähtepunktiks on valitud eeposed, mille süžees on Argos selgelt olnud keskseks või võtmetähtsusega sündmuspaigaks ning mille puhul on võimalik välja pakkuda seoseid Argose tasandiku arhailise perioodi (umbes 800–600 eKr) pühapaikade ning nende juurde kuuluvate rituaalide ja pidustustega. Töö hüpoteesiks on, et fookuses olevate eeposte – Phoronise, Danaise, Melampodia ning Thebaise – juba varaklassikalisel perioodil ka väljaspool Argost tuntud kuju on otseselt mõjutatud Argose tasandiku pühapaikadega seotud kultusmüütidest2 ning nende eeposte väljakujunemine toimus seega arvestataval määral kohalike kultuste kontekstis. Kaalumist väärib aga ka küsimus võimalikust vastupidisest mõjust, panhelleenilisema materjali sidumisest kohalikult tähtsate paikade ja rituaalidega.3 Peamisteks vaatluse alla tulevateks kultuskeskusteks on esmalt kõige mõjukam asulatevaheline pühamu Heraion, teiseks Argose linn ning sealsed pühamud ja lisaks neile ka Tiryns ning hilisemal ajal kultuslikult tähtsana tuntud Lerna piirkond. Ära märkida tuleb ka Mükeene, Nauplia ning Lyrkeia.Kirje Kreeka elemendi vahendamine Plautuse komöödia „Pseudoluse“ tõlgetes(Tartu Ülikool, 2020) Shkuratova, Anna; Lotman, Maria-Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Klassikalise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledžOma komöödiates rakendas Plautus oma kaasaja ladina keele rikkalikke võimalusi, hilisemal loomeperioodil aga pöördus tema tähelepanu kreeka leksikale, mida ta hakkas aina enam oma näidenditekstides kunstipärasuse nimel kasutama. Ühe sellise aspektiga on seotud antud magistritöö. Nimelt analüüsitakse selles töös kreekapärast keelekasutust „Pseudoluses“ ning sellise leksika edasiandmist inglise-, eesti- ja venekeelsetes tõlgetes. Töö eesmärgiks on analüüsida inglise, eesti ja vene Plautuse „Pseudoluse“ tõlkeid ning pöörata tähelepanu sellele, kuidas erinevatesse sihtkeeltesse tõlkinud autorid käsitlesid kreekapäraseid elemente edasiandmisega hakkama. Siinjuures toetutakse Andrejs Veisbergi tõlkestrateegiate eristusele [Veisbergs 1997].Kirje Põhisõna kordus relatiivlauses Caesari kommentaaride näitel(Tartu Ülikool, 2020) Klaus, Kristin; Lotman, Maria-Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Klassikalise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledžAntud magistritöö eesmärgiks on võimalikult põhjalikult kirjeldada ja analüüsida põhisõna kordust relatiivlauses ning relatiivfraasiga algavas lauses. Uuritavaks materjaliks on Caesari teosed „Commentarii de bello Gallico“ („Kommentaarid Gallia sõjast“; Aulus Hirtiuse lisatud VIII raamat välja arvatud) ja „Commentarii de bello civili“ („Kommentaarid kodusõjast“) täies mahus. Uurimise alt on välja jäänud ka Caesari korpusse kuuluvad, kuid tema enda poolt mitte kirja pandud „De bello Alexandrino“ („Aleksandria sõjast“), „De bello Africo“ („Aafrika sõjast“) ja „De bello Hispaniensi“ („Hispaania sõjast“).Kirje Lukianose teose „Surnute kõnelused“ eestikeelse kommenteeritud tõlke ettevalmistamine(Tartu Ülikool, 2020) Fridolin, Marilyn; Päll, Janika, juhendaja; Tartu Ülikool. Klassikalise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledžAjendatuna sellest puudujäägist eestikeelses maailmakirjanduses ning lootuses luua „jutukirjanduse“ tõlkimisega pinnast kõrgetele žanridele, sai käesoleva magistriprojekti eesmärgiks luua teose „Surnute kõnelused“ (kr k Νεκρικοὶ διάλογοι, ld k Dialogi Mortuorum) eestikeelne kommenteeritud ning saatesõnaga varustatud tõlge ning saavutada kirjastusega kokkulepe tõlke avaldamiseks. Seejuures on tõlge mõeldud laiale lugejaskonnale, mitte akadeemilise väljaandena, mis omakorda on piiranud nii kommentaaride hulka ja sisu kui ka saatesõna mahtu ja stiili. Kuna teos sisaldab viiteid nii antiikmütoloogiale ja -kirjandusele kui ka ajaloole, loodab tõlkija, et see võiks sütitada huvi ka klassikalise filoloogia vastu.Kirje Info leidmise strateegiad Antiik-Rooma komöödiates Plautuse ja Terentiuse näitel(Tartu Ülikool, 2018) Luuk, Merili; Lotman, Maria-Kristiina, juhendaja; Viiding, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Klassikalise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondPartneri või auditooriumiga tähendusrikka suhte loomiseks tuleb teist inimest mõista võimalikult paljudel tasanditel. Esmalt kasutame sõnu, mingisugust keelt, millega oma mõtteid ja tundeid edasi anda. Kuid sõnade mõistmine ja tõlgendamine võib olla äärmiselt keerukas, sest kõigepealt on vaja aduda teise inimese öeldud sõnade otsest, leksikaalgrammatilist tähendust (Erelt jt 1997: 548) ning seejärel juba teist, sõnadele omistatud aktuaalset tähendust ja sellega kaasnevaid emotsioone ja suhtumist. Põhiküsimused on ajast aega olnud samad: „Kuidas inimest täielikult mõista? Kuidas informatsiooni välja selgitada?“. Käesolev magistritöö keskendubki eeltoodud küsimustele vastuse otsimisega antiikaja kontekstis ning magistritöö käsitleb Rooma komöödiakirjanike Titus Maccius Plautuse (255/254/250 eKr – 184 eKr) ja Publius Terentius Aferi (195/4 v 185/4 – 159 eKr) komöödiates esinevaid info leidmise strateegiaid ja –tehnikaid.Kirje Sappho sapfilise stroofi ja kuusteistsilbiku meetriline ja semantiline struktuur(Tartu Ülikool, 2017) Arukask, Anni; Lotman, Maria-Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Klassikalise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondKirje Antiikkirjanike intertekstid David Hilcheni kirjades: imiteerimise viisid ja funktsioon(Tartu Ülikool, 2017) Linder, Mari; Viiding, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Klassikalise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondKirje Vim verbi intueri: Titus Livius sõnade ja sõnaühendite päritolu ja tekkepõhjuste selgitajana „Ab urbe condita” I–V raamatus(Tartu Ülikool, 2016) Truusalu, Tuuli Triin; Viiding, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Klassikalise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond