Show simple item record

dc.contributor.advisorEhin, Piret, juhendaja
dc.contributor.authorReiljan, Andres
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskondet
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Riigiteaduste instituutet
dc.date.accessioned2014-08-28T07:40:02Z
dc.date.available2014-08-28T07:40:02Z
dc.date.issued2014
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10062/43046
dc.description.abstractKäesolevas magistritöös võtan vaatluse alla parlamendi kui keskse poliitilise institutsiooni usaldamise rahva seas. Usaldus riigi demokraatliku esinduskogu vastu ilmestab hästi suhtumist kogu poliitilise süsteemi legitiimsusesse. Usaldus poliitiliste institutsioonide vastu on viimastel aastatel leidnud palju kajastust nii meedias kui ka teaduskirjanduses. Kui ajakirjanduses on peamiselt pandud rõhku kriisinarratiivile, siis teadlaskonna seas on tegeletud mitmetasandilise lähenemise arendamisega poliitilisele usaldusele. Oma uurimusega soovingi anda panuse poliitilise usalduse mitmetasandilise käsitluse edasisse arendamisse. Lähtun töös eeldusest, et usaldus parlamendi vastu ei ole käsitletav lihtsalt indiviidi või institutsiooni enda karakteristikuna, vaid erinevate dimensioonide omavahelise koosmõju tulemina. Kesksel kohal töös kasutatavas teoreetilises mudelis on indiviidi rahulolu režiimi tulemuslikkusega. Töö empiirilised tulemused kinnitavad suures osas eelnevalt püstitatud hüpoteese. Parlamenti usaldatakse enam rikastes ja madala korruptsioonitasemega riikides, mille valitsused on suutnud riigi rahanduse enam-vähem korras hoida. Samas esinevad ka riigisiseselt usalduses suured erinevused. Koostan nii poliitilise süsteemi välistest (eksogeensetest) kui sisestest (endogeesetest) muutujatest koosneva indiviidi tasandi mudeli, mis omab märkimisväärset seletusjõudu nii kõikides valimisse kaasatud riikides eraldi kui kogu valimi lõikes. Tulemused kinnitavad, et parlamenti usaldavad enam kõrgemalt haritud ja sissetulekuga paremini toimetulevad, poliitikast huvitatud ja demokraatiat tähtsustavad inimesed, kes toetavad valitsusse kuuluvaid erakondi ning on rahul riigi majandusliku olukorra ning haridus- ja tervishoiusüsteemi kvaliteediga. Kõige tugevamat mõju parlamendi usaldamisele omab rahulolu riigi majandusliku olukorraga, mida võib omakorda käsitleda ka vahendava muutujana. Süvendatud analüüs kinnitab, et rahulolu riigi majandusega on tugevalt mõjutatud režiimi objektiivsest tulemuslikkusest (elatus- ja korruptsioonitase, eelarvedistsipliin, majanduskasv) ning ka indiviidi rahulolust leibkondliku sissetulekuga. Seega vahendab režiimi majandusliku tulemuslikkusega rahulolu ka makrotasandi ning eksogeensete indiviidi tasandi muutujate mõju parlamendi usaldamisele.et
dc.description.urihttp://www.ester.ee/record=b4415567~S1*est
dc.language.isoetet
dc.publisherTartu Ülikoolet
dc.subject.othermagistritöödet
dc.subject.otherusalduset
dc.subject.otherparlamendidet
dc.subject.otherEuroopa Liidu maadet
dc.titleRahva usaldus parlamendi vastu Euroopa riikideset
dc.typeThesisen


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record