Eesti tudengite arusaamad enda õnnelikkusest ja subjektiivsest heaolust

Abstract

Käesoleva töö keskseteks mõisteteks olid õnnelikkus kui positiivsete emotsioonide domineerimine negatiivsete üle ja subjektiivne heaolu ehk eluga rahulolu. Eesti tudengite arusaamu enda õnnelikkusest ja subjektiivsest heaolust uuriti kogudes andmed kuue poolstruktureeritud intervjuu abil. Kui eelnevalt on olemas õnnelikkuse ja subjektiivse heaolu kohta andmed kergemini mõõdetavate nähtuste kohta, siis Eesti tudengitele keskendunult üldisemaid arusaamu õnnelikkusest ja subjektiivsest heaolust varem uuritud ei ole. Selleks, et mõista, kuidas tunnevad ennast tänapäeva noore haritud põlvkonna esindajad ja mis nende jaoks oluline on, lähtuti eeskätt Briti majandusteadlase Richard Layardi (2005: 62) seitsmest peamisest õnnelikkust mõjutavast faktorist, milleks on peresuhted, materiaalne olukord, töö, kogukond ja sõbrad, tervis, isiklik vabadus ning isiklikud väärtused. Õnnelikkuse uuringud aitavad meil paremini hinnata hoolekande ja heaolu taset, see aga omakorda mõjutab inimeste tervist, riskikäitumist ja palju muud (Graham 2011: 3). Töö eesmärk oli saada teada, milline on tudengite arusaam enda õnnelikkusest ja subjektiivsest heaolust, milliseid aspekte toovad tudengid välja oma õnnelikkuse ja subjektiivse heaolu mõjutajana ning millele tuleks õnnelikkuse ja subjektiivse heaolu suurendamist silmas pidades avalikult enam tähelepanu pöörata. Uurimusest selgus, et kõige enam mõjutavad õnnelikkust inimsuhted ja et uuritavad tudengid on üsna õnnelikud. Enda hinnangul on uuritavad oma elus asjadega hästi hakkama saanud ning peavad seega enda subjektiivset heaolu väga heaks. Raha mängib tudengite jaoks nii suurt rolli, et selle abil oleks võimalik rahuldada oma esmavajadused ja peale seda jääks natukene ka midagi üle. Tervisele on hakatud vanuse kasvades aina enam tähelepanu pöörama ja selle eest hoolitsemine väljendub eeskätt toitumises ja liikumises. Inimsuhetes laiemalt väärtustatakse üksteise abistamist, kuid eeldatakse ka vastuteeneid. Haridust hinnatakse kõrgelt ja nähakse selles olulist siduvat lüli keskmisest enam haritud inimeste vahel. Poliitikale uuritavad eriti tähelepanu ei pööra ning tajuvad seda pigem negatiivsena. Eeskätt ollakse huvitatud probleemide parandamisest, mis intervjueeritavaid ennast otseselt puudutavad. Uuritavad tudengid soovivad tulevikus kõige enam omada toimivat lähisuhet ja rahuldustpakkuvaid eneseteostusvõimalusi, mis tagaksid õnnelikkuse ja heaolu.