DSpace
    • English
    • Deutsch
    • Eesti
  • English 
    • English
    • Deutsch
    • Eesti
  • Login
View Item 
  •   DSpace @University of Tartu
  • Sotsiaalteaduste valdkond
  • Ühiskonnateaduste instituut
  • Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika bakalaureusetööd – Bachelor´s theses
  • View Item
  •   DSpace @University of Tartu
  • Sotsiaalteaduste valdkond
  • Ühiskonnateaduste instituut
  • Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika bakalaureusetööd – Bachelor´s theses
  • View Item
JavaScript is disabled for your browser. Some features of this site may not work without it.

Lahutatud naise representatsioon aastatel 1983, 1997 ja 2012 ajakirjas Eesti Naine

Thumbnail
View/Open
lindpere_anna_ba_2014.pdf (615.6Kb)
Date
2014
Author
Lindpere, Anna
Metadata
Show full item record
Abstract
Bakalaureusetöös analüüsisin lahutatud naise representatsiooni muutumist kolme kümnendi vältel ajakirjas Eesti Naine. Kokku analüüsisin 34 artiklit. Vaatluse all olnud aastad 1983, 1997 ja 2012 olid kõik teatavas mõttes sarnased, kuid leidus ka palju erinevusi. Erinevuste põhjusteks võib pidada nii ühiskondlikke muutusi, läänemaailma pealetungi kui ka ajakirja Eesti Naine sihtgrupi muutusi. Analüüsi tulemusena eristusid kolm diskursust – ebaõnnestunud perenaise, kannataja ja kangelanna diskursus. Diskursuste esinemine erines aastate lõikes küllaltki palju. 1983. aastal oli domineerivaks diskursuseks ebaõnnestunud perenaise diskursus. Peamiseks põhjuseks oli riigi sekkumine pereellu, mistõttu olid analüüsitavad artiklid lahutuste suhtes tihti noomivad. Kannataja diskursust võis märgata kõikidel kümnenditel, kuigi teravamalt 1997. aastal. Viimasel kahel kümnendil esines kõiki kolme diskursust. Domineeris eelkõige kangelanna diskursus. Oli märgata ühiskonna väärtushinnangute muutust, mistõttu olid kollektiivsetest huvidest olulisemad individuaalsed. Seega hinnati enam isiklikku õnnetunnet ja toetati eneseleidmist. Kuigi ajakirjanduslikus mõttes tegi lahutatud naise kuvand läbi suure muutuse, andis analüüs alust arvamuseks, et naised ise tundsid ennast endiselt õnnetult ning läbikukkunult. Tulemuste põhjal võib öelda, et on tekkinud vastuolu ajakirjanike ja lahutanute vahel – ajakirjanikud soovivad kujutada lahutatud naist kui kangelannat, kuid naised ise peavad end ebaõnnestunuks. Nimetatud vastuolu on seotud üldistavate ja reaalsust muutvate stereotüüpidega, mis ei pruugi vastata tegelikkusele. Analüüsi tulemuste põhjal saab väita, et ühiskond survestab inimesi mahtuma raamidesse olenemata temaatikast ja olukorrast. Seetõttu pakutakse isegi negatiivsete elusündmuste, nagu seda on lahutus, raamistikku, mida tuleks jälgida, et olla aktsepteeritud.
URI
http://hdl.handle.net/10062/43518
Collections
  • Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika bakalaureusetööd – Bachelor´s theses [191]

DSpace software copyright © 2002-2016  DuraSpace
Contact Us | Send Feedback
Theme by 
Atmire NV
 

 

Browse

All of DSpaceCommunities & CollectionsBy Issue DateAuthorsTitlesSubjectsThis CollectionBy Issue DateAuthorsTitlesSubjects

My Account

Login

DSpace software copyright © 2002-2016  DuraSpace
Contact Us | Send Feedback
Theme by 
Atmire NV