Show simple item record

dc.contributor.advisorSolvak, Mihkel, juhendaja
dc.contributor.authorTulit, Martin
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskondet
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Riigiteaduste instituutet
dc.date.accessioned2015-06-10T14:52:35Z
dc.date.available2015-06-10T14:52:35Z
dc.date.issued2015
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10062/46894
dc.description.abstractLääne-Euroopa paremäärmuslikke erakondi on viimastel aastakümnetel saatnud märkimisväärne tõus ning edu valimistel. Nii mitmedki neist on suutnud püsima jääda ning osalenud ka valitsuste moodustamises. Kuigi paremäärmuslus ja paremäärmuslikud erakonnad pole sugugi uus nähtus, on nende analüüsimisel fookus seni peamiselt asetunud nende eduka esilekerkimise ning püsimajäämise põhjuste uurimisele. Tunduvalt vähem on aga analüüsitud paremäärmuslike parteide võimalikku mõju teiste erakondade positsioonidele. Senistes vähestes empiirilistes uurimustes puudub ühene arusaam kas ja kuidas on paremäärmuslikud parteid Lääne-Euroopas suutnud mõjutada teiste erakondade seisukohti. Põhinedes Manifesto Projecti andmestikule on käesoleva töö eesmärgiks analüüsida kuue Lääne-Euroopa riigi parteide immigratsioonialaste positsioonide muutusi/mittemuutusi parem-vasak skaalal ajavahemikus 1980-2012. Käesolev töö keskendub erinevalt varasematest empiirilistest uurimustest spetsiifilisemalt immigratsioonile ning üle 30-aastasele ajaperioodile. Ühelt poolt on sisseränne üks olulisemaid küsimusi, millega Euroopa riigid peavad ning on pidanud silmitsi seisma ning teisalt on immigratsioon olnud paremäärmuslikele parteidele enamjaolt valimisedu toonud võtmeteemasid. Antud töö lähtub Anthony Downsi poliitilise ruumi teooriast ning ratsionaalsest valikust, eeldades, et eduka paremäärmusliku partei lisandumisel erakonnamaastikule liiguvad teised erakonnad konkurendiga sarnastele positsioonidele lootuses oma kasu maksimeerida. Empiirilise analüüsi tulemusena ei leidnud püstitatud eeldus peavooluparteide immigratsioonialaste seisukohtade rangemaks muutumisest paremäärmuslike parteide esilekerkimisel kinnitust. Analüüsitud ligi 30-aastase perioodi jooksul kasutasid peavooluparteid peamiselt eiravat strateegiat, kus immigratsioonile pöörati võrdlemisi vähe tähelepanu, seda eriti vasakpoolsete ning teiste nišierakondade näol. Mõningane nakatumisefekt esines konservatiivide puhul, seda kõige selgemalt Austrias. Kokkuvõtvalt võib aga analüüsist tulenevalt järeldada, et üldiselt pole paremäärmuslikud parteid teiste erakondade immigratsioonialaseid seisukohti Lääne-Euroopas suutnud mõjutada.et
dc.description.urihttp://www.ester.ee/record=b4484591*est
dc.language.isoeten
dc.publisherTartu Ülikoolet
dc.subject.othermagistritöödet
dc.subject.otherparemäärmusluset
dc.subject.otherparteidet
dc.subject.otherLääne-Euroopaet
dc.titleParemäärmuslike parteide mõju peavoolu erakondadele Lääne-Euroopaset
dc.typeThesisen


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record