Rapla valla infolehe ja selle lugejate uuring
Date
2017
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Bakalaureusetöö “Rapla Teataja ja selle lugejate uuring” eesmärk oli Rapla Teataja näitel avada
kohalike omavalitsuste infolehtede rolli auditooriumile ja selle tulevikuperspektiivi
haldusreformi kontekstis. Selle eesmärgi täitmiseks keskenduti uuringus Rapla Teatajale enne
Eestis läbiviidavat haldusreformi, selle lugejate suhtele infolehte ning lehetegijate nägemusele
infolehe tulevikust pärast haldusreformi.
Esitatud uurimisküsimustele vastuste leidmiseks kasutati kontentanalüüsi, ankeetküsitlust ning
semistruktueeritud intervjuusid. Kontentanalüüsiks valiti üks lehenumber ning
ankeetküsitlusele olid oodatud vastama kõik valla elanikud. Intervjuu viidi lisaks Rapla Teataja
toimetajale läbi ka ühe ühineva valla infolehe toimetajaga.
Töö teoreetilisest osast selgus, et praegusel hetkel ei saa kohalike omavalitsuste infolehtesid
pidada ajakirjanduseks selle kõige traditsioonilisemas tähenduses ning olemuselt sobiksid need
paremini hüperlokaalse ajakirjanduse käsitlusega. Sellele vaatamata õigustab kohaliku
omavalitsuse infoleht oma olemasolu, sest selle põhifunktsioonid erinevad teise peamise
kohalike lehe ehk maakonnalehe omadest peaaegu täielikult.
Kuigi nii Rapla Teatajat, selle lugejaid kui ka lehe tulevikku saadi bakalaureusetöö mahust
tulenevalt uurida vaid põgusalt, siis andis see siiski kohalike omavalitsuste infolehtedest
värskema ülevaate, kui enamik senised olemasolevaid tekste.
Peamiselt kinnitas töö tõdemust, et kohalike omavalitsuste infolehtede roll selle auditooriumi
jaoks on informeerida kohalikus elus toimuvast. Vaadeldud kuu infolehes olid küll esindatud
erinevad teemad ja žanrid, kuid informatiivset laadi sisu ja vallavalitsusega seotud autorid
kinnitasid levinud arvamust, et kohalike omavalitsuste infolehed võivad olla suuresti
vallavalitsuste hääletoruks. Oleks oluline leida võimalusi, kuidas ka tavakodanikke
lehetegemisse kaasata ja selle tulemusel muuta sisu vähem valla allasutustele keskenduvaks.
Töö kinnitas ka varasemate uurimuste tulemusi, mille kohaselt on kohalikud lehed ühed
loetumad Eestis. Omavalitsuskesksele lähenemisele ja interneti üha laialdasemale levikule
vaatamata loevad küsitlusele vastanud paberkandjal infolehte järjekindlalt igal kuul ja on
praeguse lehe kvaliteediga üsna rahul. Siiski toodi välja ka murekohti, mille puhul soovitaks näha muutusi. Soovituste peamisteks märksõnadeks olid sisu, kvaliteet, ilmumissagedus ning
ülesehitus.
Lugejad on ka ise teatud määral lehetegemise protsessi kaasatud, kuid paljudel juhtudel ei tehta
seda tavalise vallakodaniku rollis, vaid pigem mõne asutuse või organisatsiooni liikmena.
Küsitlusele vastanutest üle pooled oleksid valmis erineval moel lehetegemisele abiks olema,
kuid praegusel hetkel ei ole lehetegija sõnul selleks otsest vajadust.
Haldusreformi tagajärjel loodavate valdade uute infolehtede loomine mõjutab kindlasti teatud
määral kõiki kohalikke lehti, sest see lööb seni toiminud süsteemi paljudes piirkodades segi.
Kohalike omavalitsuste infolehtede tiraažid võivad kasvada maakonnalehtede omadest veelgi
suuremaks ning selle tulemusel võtta neilt ära lugejaid ja reklaamiandjaid. Kohalikud valimised
toimuvad aga alles sügisel ning seetõttu ei tea hetkel veel uute infolehtede tulevikust isegi mitte
praegused lehetegijad. Intervjueeritavad loodavad väga, et ka edaspidi levitatakse lehte tasuta
ja sellega tegeleb mõni kohalik inimene.
Tudengite eelnevalt koostatud lõputööd koos käesoleva bakalaureusetööga on näidanud, et
kuigi kohalike omavalitsuste infolehed on asendamatud, oleks vaja siiski ka muutusi. Võib
öelda, et praegu on selle jaoks just kõige õigem aeg. Tulevikku vaadates peaks kohalike
omavalitsuste infolehed arutlema kõige enam selle üle, kas ja kui suures mahus peaks infolehes
säilima reklaam, milline oleks kõige mõistlikum ilmumissagedus, et kõik oluline jääks endiselt
kajastatuks, kuidas teha lugejatega koostööd ning keerata ennast rohkem tavaliste inimeste, eriti
noorema põlvkonna poole.