Kõrgharidust omandavate noormeeste arvamused ajateenistusest

Abstract

Käesolev bakalaureusetöö keskendus kõrgharidust omandavate noormeeste arvamustele seoses ajateenistusega. Eelkõige pidasin ma oluliseks uurida nende hoiakuid ajateenistusega seoses, arvamusi ajateenistuse ühiskondlikust kuvandist ning arvamusi seoses ajateenistuskohustuse läbimiseks sobiliku aja valimisest. Selleks viisin ma läbi kuus pool-struktureeritud intervjuud kõrgharidust omandavate noormeeste seas. Kaks nendest olid ajateenistuse läbinud enne kõrgkooli õppima minemist, kaks läbis ajateenistuse kõrgkoolis õppimise ajal ning kaks, kes pole siiamaani ajateenistusse asunud. Uurimuse teoreetiliseks lähtekohaks kasutasin ma Icek Ajzeni (1991) planeeritud käitumise teooriat, mille abil uurisin erinevate aspektide mõju noormeeste kavatsusele ajateenistusse asuda. Lähtudes Ajzeni (1991) teooriast on kavatsus mõjutatud hoiakutest, sotsiaalsetest normidest ning tajutud käitumuslikust kontrollist. See tähendab, et inimene kavatseb käitumise sooritada, kui ta hindab oma kavatsust positiivseks, kui ta tunneb käitumiseks sotsiaalset survet ning kui ta tunneb, et tal on käitumise sooritamiseks piisavalt võimalusi. Käesoleva uurimuse põhjal selgus, et noormeeste hoiakud on peamiselt negatiivsed ning on tugevalt mõjutatud terviseriskidest, mis ajateenistusega kaasnevad, õpingute häirimisest ning ühiskondlikust kuvandist, mis toodab eelarvamusi ajateenistuse suhtes eriti just noormeeste seas, kes ajateenistusse pole veel läinud. Ühiskondlikku kuvandit mõjutavad tugevalt ajateenistusega seotud kogemused. Mida negatiivsem on ajateenistuses saadud kogemus, siis seda negatiivsem on ka noormehe hoiak ajateenistuse suhtes, mis tingib ka vastumeelsuse ajateenistusse minemise osas. Negatiivne kogemus oli peamiselt tingitud ajateenistuse jooksul kogetud halvast suhtumisest ning ebapädevast ajakasutusest. Ajateenistusse minekuks sobiliku aja valimise põhilisteks määrajateks olid noormeeste kohustuste vähesus (töö, pere, kõrghariduse omandamine). Respondendid tõdesid, et sobilikum oleks ajateenistus läbida kohe pärast keskkooli lõpetamist, mil suuremad kohustused puuduvad. Ajateenistust nähti pigem takistusena kõrgkoolis õppimisel ning töökoha säilitamisel, arvates et pärast aasta pikkust pausi on keeruline eelnevasse elurütmi naaseda.