Uudisteajakirjandust mittejälgivate sotsiaalmeediakasutajate infohankimine COVID-19 pandeemia ajal
Date
2020
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Käesolevas magistritöös „Uudisteajakirjandust mittejälgivate sotsiaalmeediakasutajate infohankimine COVID-19 pandeemia ajal“ püüti mõista ja selgitada traditsioonilist uudismeediat mittekasutavate inimeste võimalusi olla informeeritud riigis kehtestatud eriolukorras.
Koroonaviiruse leviku takistamiseks kehtis Eestis 2020. aasta 12. märtsist 18. maini eriolukord. Selle raames seadis valitsus sisse reeglid, millest pidid kinni pidama kõik Eesti inimesed. Kaasaegses inforuumis on tekkinud olukord, kus inimesed kasutavad väga erinevaid meediakanaleid ning neil on võimalus valida, millist teavet nad soovivad saada. Ühismeedia lubab igaühel luua oma personaalse inforuumi ning seetõttu on käesolevas töös uuritud, millised võimalused on traditsioonilist uudismeediat mittekasutavatel inimestel info saamiseks.
Vastuste leidmiseks viidi läbi kaheksa semistruktureeritud intervjuud inimestega, kelle peamiseks infokanaliks on sotsiaalmeedia. Intervjuude käigus püüti muu hulgas mõista traditsioonilistest uudismeediast hoidumise põhjuseid, kaardistada intervjueeritute infotarbimisharjumusi ning viise, kuidas nad oma peamise sotsiaalmeediakanali uudisvoogu jõudvat infot valivad ja kontrollivad.
Intervjuude tulemusel selgus, et traditsioonilise uudismeedia kasutamisest loobumise põhjused on seotud nii sotsiaalmeedia pakutavate võimalustega kui ka asjaoludega, mis intervjueeritutele praeguse ajakirjandusmaastiku juures ei meeldi. Ilmes, et sotsiaalmeediakasutajad kasutavad info kontrollimiseks küllalt erisuguseid meetodeid, mis toob nendeni vähemal või rohkemal määral just seesuguse informatsiooni, mida nad soovivad. Üks meelepärase infovoo kujundamise viis on teha kindlaks, et uudisvoogu jõuavad meelepäraste ametiasutuste, tuttavate ja meediakanalite postitused. Teine levinud võte on kontrollida kasutaja uudisvoogu jõudvat teavet ebasobivat peites. Sellisel moel on uuringusse kaasatud sotsiaalmeediakasutajad saanud teavet nii eriolukorras kehtivate piirangute kohta, aga ka muud praktilist infot, kuidas viiruse leviku ajal oma tervis hoida. Samas tuleb aga siiski tõdeda, et sotsiaalmeedia kaudu jõuab nendeni ka segaselt esitatud või lausa võltsinfot ja arusaam nende esinemisest muudab ühismeediakasutajaid teabe suhtes võrdlemisi ettevaatlikuks.
Käesolev töö on oluline just seetõttu, et viimaste uuringute andmeid vaadates on sotsiaalmeediat ja internetti intensiivselt kasutavate inimeste arv olnud tõusuteel. Kuna sotsiaalmeedia on juba praegu oluline infokanal, on sõnumi levitamisest huvitatud inimesed ja organisatsioonid pandud olukorda, kus näiteks ajalehekuulutusest ja reklaamist televiisoris teabe levitamiseks ei piisa. Paljude võimalustega sotsiaalmeediaplatvormid on kujundamas infotarbimisharjumusi ümber, kuid tuleb ette olukordi, kus info on tarvis viia iga inimeseni - ka sellele, kes seda ise ei otsi.