Ajakirjanike oskused valeinfo tuvastamisel: olevik ja tulevikuvaated
Date
2021
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Magistritöö erivorm on mõtteline edasiarendus meie uuringust ja Indrek Ojametsa
bakalaureusetööst. Esimene eesmärk on laiendada intervjuude tulemusi võimalike
tulevikuvaadete kontekstis ehk tuua esile väljakutsed, mis infokorratuse kontekstis võivad
mõjutada ajakirjanike tööd faktikontrollis. Teine eesmärk on vahendada teadustöö tulemusi
eesti keeles, sest sellest uuringust võiksid kasu saada Eesti ajakirjandusväljaanded. Viimase
täitmiseks kirjutasin koos juhendajaga artikli ajakirjale Vikerkaar. Artikkel võtab kokku
uuringu tulemused ning lisab neile tulevikuvaated.
Magistritöö uurimusküsimused on:
1. Milliseid oskusi kasutavad eesti ajakirjanikud infokorratuse tuvastamisel?
2. Milliseid oskusi ja pädevusi võivad ajakirjanikud vajada infokorratuse tuvastamiseks
lähtuvalt tulevikuvaadetest?
Uuringut selgus, et kombineerides tavapäraseid oskusi, suudavad ajakirjanikud hästi tuvastada
ja elimineerida infokorratuse erinevaid vorme. Lisaks on keskselt tähtis oskus kriitiline
mõtlemine, sest kriitilise meele ja laia silmaringi koosmõju tugevdab ajakirjanike vaistu teha
rohkem faktikontrolli. Mitme uuringus osalenu jaoks oli tähtis saada ka uudis kiiresti välja,
mistõttu usaldati allikat pimesi. Ka tuntud allikad olid paljude uuritavate jaoks turvalised, kuid
tundmatud allikad mitte. Tuntud allika lisamine andis ajakirjanikele ka kindlustunde, justkui
vastutus oleks jagatud allika ja autori vahel. Uuringus osalenud ajakirjanikud leidsid, et suurt
rolli toimetuse töös mängib töökogemus. Kui informatsioon tuleb väidetavalt usaldusväärselt
allikalt, kuid ebatavalisest kanalist, märkavad kogemustega ajakirjanikud seda kohe. Algajaid
ajakirjanike aitab kogemuse puudumise juures kõige enam toimetuse koostöö ja mitme kolleegi
kontroll.
Tulevikustsenaariumitest leidsime viis punkti, mis ilmselt tulevikuajakirjandust ja ajakirjaniku
tööd kõige enam mõjutama hakkama. Nendeks on esiteks manipuleeritud silm ehk ajakirjaniku
oskus ära tunda ja tegeleda süvavõltsingu ehk deepfake’ga. Teiseks peame tehisintellekti ja
algoritmi kirjutatud uudiseid ning kuidas need hakkavad mõjutama ajakirjaniku tööd ja
milliseid probleeme need endaga kaasa toovad. Kolmandaks on info- ja teaduskirja oskus
ajakirjanikel ning oskus ära tunda informatsiooni, kus valefakte või faktide korratust on
esitatud teadusinformatsiooni pähe. Neljandaks on sotsiaalmeedia ja allikad ehk kas ja kui palju peaksid ajakirjanikud kasutama sotsiaalmeediat allikana, kuidas kontrollida, et kas
sotsiaalmeediast tulev info on valiidne ning kas avaliku sektori ja elutähtsate organisatsioonide
kommunikatsioon liigubki sotsiaalmeediasse ning sealt ajakirjandusse ning viimase
tulevikuvaatena ajakirjanduse roll inforuumis ehk kuidas mõjutab ajakirjanike tööd
sotsiaalmeedia, alternatiivsete või äärmuslike vaadetega uudiseportaalid ning iga inimese
võimalus edastada teistele informatsioon ja kuidas või mida peaks ajakirjanik sellises
keskkonnas tegema.
Description
Keywords
meedia, ajakirjanikud, uudised, valeuudised, desinformatsioon, tehisintellekt, info, infoallikad