President Kersti Kaljulaidi Eesti Vabariigi aastapäevakõnede ning arvamusmeedia reaktsioonide analüüs
Date
2023
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Minu bakalaureusetöö eesmärgiks oli jõuda arusaamani, kuidas president Kersti Kaljulaid
kasutas enda sümboolset võimu läbi kõnede. Uurisin seda presidendi kahe vabariigi aastapäeva
kõne näitel. Valimi moodustasid Kaljulaidi kõige esimene vabariigi aastapäeva kõne 2017. aastal
ning viimane aastapäevakõne 2021. aastal. Ühele presidendile keskendudes on võimalik märgata
täpsemalt tema stiili, eripärasid ning muutuseid läbi aja. Uurimistöö fookuses olid presidendi
kõnes domineerivad diskursused ning kuidas Kaljulaid neid erinevate retoorikavõtete abil esile
tõstis ning omavahel suhestas, kujundades seeläbi oma sümboolse võimu toel ühiskonnas
diskursiivset korda. Lisaks analüüsisin ka meediavälja ning kuidas Eesti suurimad
uudiseportaalid presidendi vabariigi aastapäeva kõnele reageerivad.
Kõneanalüüsiks kasutasin diskursusanalüüsi meetodit, mille raames analüüsisin mõlema kõne
meta-, makro-, meso- ja mikrostruktuuri. Diskursusanalüüsi abil tõlgendasin ja kirjeldasin
presidendi kõnesid, vaadates kuidas erinevad kõnestruktuurid diskursuseid esile toovad ning
võimendavad. Meediavälja analüüsisin standardiseeritud kontentanalüüsi abil, mille käigus
uurisin, kuidas käsitlevad arvamusartiklid presidendi kõnes esinenud diskursuseid. Täpsemalt
kodeerisin seda, kas arvamusartiklid nõustusid, vastandusid, jäid neutraalseks presidendi
käsitletud diskursuste suhtes või oli käsitlus ebaselge, rääkides hoopis teistest diskursustest.
Diskursusanalüüsi käigus määrasin 2017. aasta kõnele neli erinevat diskursust ning 2021. aastal
lisandus veel viies. Bakalaureusetöö käigus tuli välja, et president Kaljulaid tõi enda vabariigi
aastapäeva kõnedes kõige enam esile õmblusteta ühiskonna diskursust ning võimendas neid
peamiselt kolmikute, kontrastide, metafooride ja paaris loetelude abil. Enda kõnedes tagas ta
sidususe peamiselt ühtlase stiili ja esitlusviisiga.
Meediavälja kontentanalüüsi käigus selgus, et enamus autoreid keskenduvad presidendi kõnes
sellele osale, mis on enim kooskõlas nende enda eluvaldkonnaga. Mõlema kõne puhul oli
arvamusmeedia kõige enam võimendanud õmblustega ühiskonna diskursust, enamasti sellega
nõustudes. 2021. aasta kõne puhul pakkus meedias palju kõneainet ka põhiseaduslik diskursus.
Põhiseadusliku diskursusega oli meedia rohkem vastandunud kui nõustunud. Peamiselt oli
arvamusartiklite keskmeks presidendi sõnavõtt üldhariduskoolide üleminekul täielikult
eestikeelsele haridusele. Kuna see oli antud hetkel ühiskonnas ja poliitikas väga vastuoluline
teema, siis meedia seda ka võimendas. 2017. aastal oli palju kõneainet pakkunud teemaks presidendi kõnelemine lähisuhtevägivallast. Kuna ükski president ei olnud seda teemat varem
vabariigi aastapäeva kõnes puudutanud, siis oli see rahvale üllatuseks. Enamasti arvamusmeedia
aga presidendi käsitlusega nõustus.