Lapsevanemate ja lasteaiaõpetajate sekkumine 3a ja 6a laste vahelistesse hüpoteetilistesse konfliktidesse

Abstract

Magistritöö eesmärk oli välja selgitada, kuidas lasteaiaõpetajad ja emad sekkuksid eelkooliealiste laste vahelistesse konfliktidesse ning kuidas mõjutavad sekkumise olulisust ja sekkumisviisi lapse vanus ja konflikti tüüp. Samuti uurisin, millised on peamised laste vahelistesse konfliktidesse sekkumise põhjused õpetajatel ja emadel. Veebipõhistele küsimustikele vastas 50 lasteaiaõpetajat ja 66 ema. Küsimustik koosnes kahest omandi küsimusi ning kahest erinevaid mänguideid puudutavast konflikti kirjeldusest ning sekkumise olulisuse, viisi ning põhjuste kohta käivatest lisaküsimustest.

Tulemused näitasid, et nii õpetajad kui emad pidasid sekkumist olulisemaks 3-aastaste laste konfliktidesse kui 6-aastaste laste konfliktides ning omandikonfliktidesse sekkumist olulisemaks erinevate mänguideede konfliktidesse sekkumisest. Ehkki õpetajate sekkumisstrateegiad olid seotud lapse vanusega ning emade sekkumisviis sõltus rohkem konflikti tüübist, ei ilmnenud üldises strateegiate jaotuses õpetajate ja emade vahel olulisi erinevusi. Nii emasid kui õpetajaid ajendas konfliktidesse sekkuma laste emotsionaalsus ja agressiivsus. Tulemused viitavad, et õpetajate ja emade erinevus konfliktidesse sekkumisel ei seisne niivõrd kasutatavates strateegiates, vaid tegurites, mille alusel sekkumise otsus tehakse. Õpetajad kohandavad sekkumist enam lapse arengu tasemest lähtuvalt, samas kui emad lähtuvad rohkem konflikti sisust.