Väikestel mängudel põhineva treeningu kombineerimine kõrge intensiivsusega intervalljooksudega: mõju amatöörjalgpallurite aeroobsele töövõimele ja treeningkoormusele C

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Tartu: Tartu Ülikool

Abstrakt

Eesmärk: Käesoleva magistritöö eesmärk oli hinnata väikestel mängudel põhineva treeningu ning väikeseid mänge ja kõrge intensiivsusega intervalljookse kombineeriva treeningu mõju amatöörjalgpallurite aeroobsele töövõimele, tajutud treeningkoormusele ja treeningintensiivsusele. Metoodika: Uuringus osales 18 Eesti tugevuselt neljanda liiga meessoost jalgpallurit (vanus 20,8±4,4 aastat), kes jagati juhusliku valiku alusel väikeste mängudel põhineva treeningrühma (VMT; n = 9) ja kombineeritud treeningrühma (KT; n = 9). Uuring kestis kuus nädalat ning mõlemad rühmad osalesid kahel uuringuprotokolli kuuluval treeningul nädalas oma tavapärase meeskonnatreeningu osana. VMT-rühma treeningu põhiosa koosnes ainult väikestest mängudest ehk vähendatud mängijate arvu ja väljaku mõõtmetega mängudest (VM; small-sided games, SSG). KT-rühmas lisati kahel korral nädalas väikeste mängude juurde kõrge intensiivsusega intervalljooksud intensiivsusega 100–120% maksimaalsest aeroobsest kiirusest (maximal aerobic speed, MAS). Aeroobset töövõimet hinnati enne ja pärast treeningperioodi Yo-Yo Intermittent Recovery Level 1 (YYIR1) testiga. Treeningute ajal registreeriti pulsivööde abil südame löögisagedus, sealhulgas aeg 90–100% HRmax tsoonis, ning hinnati tajutud treeningkoormust (rating of perceived exertion, RPE) Borgi CR-10 skaala alusel. Tulemused Mõlemas treeningrühmas paranesid YYIR1 testi tulemused. VMT-rühmas suurenes YYIR1 testi läbitud distants keskmiselt 264,4 m ning KT-rühmas 205,7 m kuid rühmadevaheline erinevus ei olnud statistiliselt oluline (p=0,083). KT-rühmas esines kõrgem tajutud treeningkoormus võrreldes VMT-rühmaga (8,2±0,60 vs 7,2 ±1,26; p <0,005). Lisaks viibisid KT-rühma mängijad suurema osa ajast 90–100% HRmax tsoonis põhiosa teises osas, eriti treeningnädalatel 5-6 (49 ±10% vs 19±16%; p<0,001). Kõrgem sisemine koormus ilmnes väiksema mängijate arvuga formaatides (3v3 ja 4v4). Kokkuvõte: Väikestel mängudel põhinev treening võib amatöörjalgpalluritel olla aeroobse töövõime arendamisel sama efektiivne kui kombineeritud treening, aga intervalljooksude lisamine võimaldab saavutada stabiilsemat ning kõrgemat treeningintensiivsust ja suuremat tajutud treeningkoormust.

Kirjeldus

Märksõnad

magistritööd, jalgpall, vähendatud mängijate arvuga mängud, kõrge intensiivsusega intervalltreening, aeroobne töövõime, treeningkoormus

Viide