Valimiskäitumise mustrid: sissevaade Eesti valimistesse 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu ja 2019. aasta Riigikogu näitel

Abstract

Valimisosaluse analüüse on teostatud nii riikide-ülesel kui ka suuremate riikide näol, ent seni puudub sissevaade Eesti valimistesse, kus käsitletaks tavapärase kahe – osales, ei osalenud – asemel ka nelja valijatüüpi. Antud töö põhiliseks eesmärgiks on seega analüüsida mitmete valimisosalust mõjutavate tegurite abil tõenäosust kuuluda ühte neljast valijatüüpide kategooriasse. Analüüside teostamiseks kasutatakse multinominaalset logistilist regressiooni, kus sõltumatuteks muutujateks on huvitatus poliitikast, rahulolu demokraatia toimimisega, usaldus riiklike institutsioonide vastu (Vabariigi Valitsus, Riigikogu, erakonnad, poliitikud), vanus ja haridus. Tulemused näitavad, et nii poliitilise huvitatuse, vanuse ja hariduse puhul on mõju tugev ja selgem ning aitab ennustada tõenäosust kuuluda ühte valijatüüpide kategooriasse. Seevastu rahulolu demokraatia toimimisega ning usaldus erakondade ja poliitikute vastu ei oma olulist mõju. Muuhulgas oamb usaldus Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu vastu vaid teatavat mõju. Lisaks on alust arvata, et Eesti kohaliku ja riikliku tasandi valimiste vahel esineb teatav esma- ja teisejärgulisuse efekt.