Algkooliealiste laste keelelise võimekuse seosed esimese mälestuse kirjelduse detailsuse ja päritoluvanusega

Abstract

Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida kirjanduses väheuuritud tahku autobiograafilise mälu tekkimise mehhanismide juures, milleks on keelelise võimekuse mõju esimeste mälestuste talletumise mahule ja ajas kestvusele. Püstitati hüpoteesid, et 1) mälestusi kirjeldavad detailirikkamalt need õpilased, kelle skoor keelelise võimekuse testides on kõrgem, ning 2) kirjeldatud sündmused pärinevad keeletestides kõrgemaid skoore saanud õpilastel varasemast lapsepõlvest kui madalamaid skoore saanud õpilastel. Valim koosnes keskmiselt 10aastastest õpilastest (N =99) Tartu koolidest, kes täitsid kirjalikult küsimustikku, mis koosnes sõnaülesannetest ning esimese mälestuse kirjeldamise ülesandest, lisaks võeti arvesse õpilaste viimase veerandi eesti keele hinnet. Statistiliselt olulist seost ei leitud mälestuse detailsuse ja keeleliste näitajate vahel, seega esimene hüpotees ei leidnud kinnitust. Teine hüpotees sai osaliselt kinnitust, sest mälestuse päritoluvanuse ja keeletestide skoori vahel avaldus nõrk negatiivne seos.