Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla ehitusmaterjali vabastamine kiirgusohutuse nõuetest

Abstract

Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla dekomissioneerimiseks on tehtud varasemaid uuringuid ning mõõdetud ehitusmaterjalis esinevate radionukliidide aktiivsuskontsentratsioone. Selle töö eesmärk on uurida Tammiku betoonmaterjali saastatust varasemate mõõtetulemuste põhjal ja võrrelda saadud tulemusi kiirgusohutuse nõuetest vabastamise tingimustega. Varasemate uuringute põhjal tuuakse välja enimesinevad radionukliidid, milleks Tammiku betoonmaterjalis on C-14, Cs-137, Ra-226 ja Sr-90. Töös analüüsitakse statistilistel meetoditel radionukliidide aktiivsuskontsentratsioone. Võrdlusesse võetakse erinevad hoidla osad: põranda-, seina- ja katteplokid. Võrreldakse pinnaproove, mis on võetud kuni 0,2 cm sügavuselt ja ruumiproove, mis on võetud 2-4 cm sügavuselt. Analüüsi tulemusena selgub, et pinnakihilt mõõdetud aktiivsuskontsentratsioonid on suuremas osas kõrgemad ruumiproovide tulemustest. Põrandast mõõdetud Cs-137, Ra-226 ja Sr-90 tulemused ületavad vabastamistasemeid pinnal ja sügavamas kihis. Seintel on puhastatud pindadelt ning sügavamast kihist tuvastatud vabastamistaseme ületamist vaid Ra-226 puhul. Katteplokid on praeguste mõõtmistulemuste järgi vabastamise nõuetele vastavad. Töö tulemusena ilmneb vajadus täiendavate proovide võtmiseks, eriti Sr-90 ja C-14 aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmiseks, mille kohta on olemasolevate proovide arv ebapiisav.