Karjääri kujundamise pädevuste küsimustiku arendamine ja ülevaade eesti lõpuklasside õpilaste karjääripädevustest

Abstract

Eestis on koolides kasutamiseks loodud Karjääri kujundamise pädevuste mudel, kuid vaja on ka sobilikku vahendit karjääriõppe tulemuslikkuse ja õpilaste karjääri kujundamise pädevuste kaardistamiseks. Varasemalt on pilotiseeritud küsimustikku selle puuduse täitmiseks ning antud magistritöö eesmärgiks oli küsimustiku edasiarendamine ja lõpuklasside õpilaste karjääri kujundamise pädevuste kaardistamine. Uuring toimus kahel aastal: 2022 osales uuringus kokku 750 inimest (75% naised), kellest 283 oli gümnaasiumi lõpuklassis ja 78 põhikooli lõpuklassis; 2023 osales uuringus kokku 482 inimest (60% naised), kellest 208 oli gümnaasiumi ja 203 põhikooli lõpuklassis. Küsimustik koosnes 2022. aastal 24-st ja 2023. aastal 30-st väitest, mida hinnati 5-pallisel Likerti-tüüpi skaalal. Kinnitava faktoranalüüsi tulemused viitasid mõlemal aastal mudeli sobivusele. Korrelatsiooni analüüsist ilmnes õpilaste karjääri kujundamise pädevuste hinnangute ja karjäärisekkumiste vaheline keskmine positiivne seos. Kuigi gümnaasiumi tulemused olid põhikooli omadest paremad, ei ilmnenud kahe aasta lõikes statistiliselt olulisi erinevusi samasugustes näitajates. Tulemustest järeldub, et karjääri kujundamise pädevuste küsimustik võimaldab hinnata õpilaste pädevusi ja tuvastada nii seda, millised pädevused saavad madalaid hinnanguid ja vajavad seega arendamist kui ka seda, millised konkreetsed õpilased vajavad karjääri kujundamisel rohkem tuge. Samuti näitavad tulemused, et karjäärisekkumised võivad olla kasuks õpilasete karjääri kujundamise pädevuste arendamisel.