Täiskasvanud intellektipuudega tunnistajate ristküsitlemine kohtus: süstemaatiline kirjanduse ülevaade

Abstract

Intellektipuuetega täiskasvanud on raporteerinud negatiivseid kogemusi kohtusüsteemidega, mille üheks võimalikuks põhjuseks võib olla küsitlemispraktika ülesehitus. Käesoleva töö eesmärk on kaardistada, kas ja kuidas intellektipuuetega tunnistajad on ristküsitlusel mõjutatavamad võrreldes tavapopulatsiooniga. Läbi viidi süstemaatiline kirjanduse ülevaade kohtutranskriptsioonidel põhinevatest uuringutest, mis hindavad ristküsitlusel intellektipuudega ja tavapopulatsiooni tunnistajatele esitatud küsimusi ning nende vastuseid. 1-14 aprill 2026 otsiti süstemaatiliselt uuringuid andmebaasidest Web of Science, Scopus ja EBSCO, mis mõõtsid ristküsitlusel esitatud küsimuste tüüpe ning tunnistajate vastuseid. Kaasamiskriteeriumitele vastas neli uuringut, mille leiud sünteesiti kasutades temaatilist analüüsi. Ristküsitlusel esitatud küsimuste suhtarvud olid populatsioonide vahel sarnased, kuigi intellektipuudega tunnistajatele esitati mõnevõrra vähem suunavaid ja rohkem avatud küsimusi võrreldes tavapopulatsiooniga. Mõlemale populatsioonile esitati sarnases vahemikus mitmest küsimusest koosnevaid küsimusi. Intellektipuudega tunnistajate vastused olid kõikide küsimuste tüüpide puhul oluliselt lühemad ning nende nõustumise määr suunavate küsimustega tavapopulatsioonist suurem. Kaasatud uuringute arv oli limiteeritud ning intellektipuudega populatsiooni on kaasanud tänaseni üks uuring. Tulemused rõhutavad ristküsitluse praktika kohandamise olulisust intellektipuudega populatsioonile ning täiendavate uuringute läbiviimise olulisust.