Olemuslugude loomise protsess Õhtulehe näitel
Laen...
Kuupäev
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Tartu Ülikool
Abstrakt
Bakalaureusetöö eesmärk oli saada ülevaade, kuidas Õhtulehe ajakirjanikud ja fotograafid
olemuslugusid loovad ning milliseid valikuid ja kuidas nad loomise erinevates etappides langetavad.
Teoreetiliste ja empiiriliste lähtekohtade peatükis andsin ülevaate, olemusloo žanrilistest eripäradest,
loo jutustamise võtetest, ajakirjanike loomeprotsessidest ja rutiinidest ning ajakirjanikke mõjutavatest
teguritest. Bakalaureusetöö uuringu viisin läbi mittetõenäosusliku sihipärase valimi abil, kuhu kuulus
üheksa inimest: kuus ajakirjanikku, kaks fotograafi ja Õhtulehe peatoimetaja. Uurimismeetodina
kasutasin kvalitatiivset lähenemist, mille käigus viisin läbi poolstruktureeritud intervjuud. Saadud
andmeid analüüsisin kvalitatiivse sisuanalüüsi abil.
Intervjuud kinnitasid olemusloo loomeprotsessi etappe: ettevalmistus, intervjueerimine/materjali
kogumine, kirjutamine, vormistamine. Samuti avasid intervjuud lähemalt ajakirjanike ja fotograafide
vahelist koostööd. Intervjuudest selgus, et ajakirjanike ja fotograafide koostöös on probleeme
kommunikatsiooniga. Nimelt arvasid ajakirjanikud, et liigselt suunamata annavad nad fotograafidele
võimaluse end vabalt väljendada, fotograafid tunnetasid seda aga kui ükskõiksust ja oskamatust
visuaalselt mõelda. Edaspidi saaks fotograafide ja ajakirjanike omavahelist koostööd lähemalt uurida.
Tehtud intervjuud kinnitasid ka teoreetilistes ja empiirilistes lähtekohtades esile kerkinud
tähelepanekut, et olemuslugu on keeruline üheselt defineerida. Ajakirjanikud pidasid definitsiooni
teadmisest ning selle järgimisest olulisemaks, et lugeja saaks artiklist elamuse ning loeks selle ka
lõpuni.
Intervjuudest selgus, et olemuslugude kirjutamisel mõjutavad ajakirjanikke peamiselt kaks faktorit:
aeg ja oma peas toimuv. Need kaks on ka omavahel tihedalt seotud, sest aja puudumine võib tekitada
pingeid, mis mõjutavad sisemaailmas toimuvat.