Finantsteenuste kasutamisharjumused noorte seas ja minuraha.ee teavituskampaania vastuvõtt

Abstract

Bakalaureusetöö eesmärk oli uurida noorte finantsharjumusi ja finantskäitumise representatsioone ning Finantsinspektsiooni korraldatud minuraha.ee teavituskampaania vastuvõttu. Finantskirjaoskuse ja –hariduse temaatika on nii Eestis kui ka maailmas aktuaalne, mistõttu töö teema ka valitud sai. Töö eesmärgi saavutamiseks viisin läbi intervjuud kuue inimesega, lisaks palusin samadel inimestel päevikut pidada. Uurimismeetodina kasutati semi-struktureeritud intervjuud. Päevik lisandus meetodina, et saada aimu inimeste finantskäitumisest ning samuti aitas päevik intervjuud mitmekülgsemaks muuta. Uurimissuunad jagunesid kahte – rahakasutuspraktikad ja kampaania vastuvõtt. Esimeses osa olid peamisteks uurimisküsimusteks: missugused on noorte rahakasutusharjumused, milliseid praktikaid võib eristada; millised on noorte arusaamad rahast ja enda finantskäitumisest: millistest juhistest ja teadmistest noored rahakasutuses lähtuvad ning kust need teadmised pärinevad. Teise osa peamised küsimused olid: milline on minuraha.ee kampaania igapäevane kontekst noorte jaoks; millised kampaania elemendid on seotud noorte rahakasutuspraktikatega; missugused on arvamused minuraha.ee lehekülje kohta. Tulemused näitasid, et enamus noori iseloomustab lühiajaline mõtlemine ning vähene rahakasutuse planeerimine ja säästmine. Oma teadmisi ja käitumist hinnatakse küllaltki kõrgelt ning päeviku põhjal järeldus, et rahaplaneerimine toimub eelkõige ühe kuu lõikes. Pikemalt ette ei mõelda, teinekord mõlgutatakse lihtsalt mõtteid, et mis tulevikus saab. Erinevus tuli sisse vaid ühe noore puhul, kes teistest mõne aasta vanemana on ratsionaalsem ja arukam, finantsalaselt teadlikum. Noored tunnistasid, et on olemas “teised”, näiteks kiirlaenutarbijad, keda on vaja harida ja kellele on vaja taolisi kampaaniaid, nagu antud töös analüüsi all oli. Üks osa tööst oli kahe lähenemise – indiviidikeskne ja sotsiaalsete praktikate muutuse – võrdlemine aruka tarbija ja ühiskonna arendamiseks. Nimelt usun, et ratsionaalse ja haritud tarbija kasvatamiseks on vaja kasutada mõlemat tüüpi lähenemisi. Kui riiklikud institutsioonid ja eksperdid pooldavad pigem indiviidikeskset lähenemist – tarbija harimine ja kasvatamine ratsionaalseks – millele on viidanud ka Egle Madiste oma bakalaureusetöös (Madiste 2012) ning mis ilmneb ka sellest tööst, siis teoreetikud (Vihalemm et al; Shove; Warde; Hargreaves) on pigem veendunud, et n-ö õige käitumine algab ühiskonnas tavaks olevate normide muutusest. Inimest üksinda on raske muuta, lootes ainult tema ratsionaalsusele ja n-ö õige asja äratundmisele ja vastavalt käitumisele. Samas on osa valdava käitumise muutusest kindlasti ka indiviidi enda käes. See töö on vaid killuke noorte finantsharjumuste ja –käitumise mõistmisest. Kindlasti tuleb valdkonda edasi uurida, sest tegemist on aktuaalse ja tänapäeva keerukas finantsteenuste maailmas vajaliku teemaga.