Ajakirjanike töörutiinid ja tagasisidestamine eriolukorras Postimees Arteri näitel
Date
2020
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Ajakirjanikel on eriolukorras kanda suur vastutus, et vaatamata kriisist tulenevatele raskustele
ning muudatustele suudaksid nad pakkuda kvaliteetset ajakirjandust. Tööst tuli välja mitu
muudatust ajakirjanike töörutiinis. Tööd tehakse kodust; muutunud on suhtlus allikatega; tööaeg
on ajakirjaniku enda määrata; konstruktiivset tagasisidet tööle ei saa ning lugude teemad
keskenduvad koroonaviirusele.
Eriolukorras töötamine on ajakirjanikele pingeline. Oluline on kõrge enesedistsipliin, tööeetika,
meeskonnatöö, kolleegide usaldamine ja toetamine. Arteri töötajad ütlesid, et on harjunud kodus
iseseisvalt töötama. Kodust töötamise kasulikuks aspektiks on see, et ajakirjanik saab oma aega
efektiivsemalt ära kasutada. Koduse töötamise suurimaks keerukuseks on ise tööaja määramine
ning enesedistsipliini hoidmine. Oluline, et ajakirjanik ei väsitaks end ära liigse tööga ega võtaks
töötamist ka liiga kergelt. Nii toimetuse juht kui ajakirjanikud ütlesid aga, et Arteri toimetuses
iseseisva töötamise ega kolleegide usaldamisega probleeme ei ole.
Üks Arteri ajakirjanikest viidi üle uudistetoimetusse, kuid ta kirjutab lugusid ka Arteri lehte. Kui
kolleegide töömaht on jäänud samaks, siis temal on see suurenenud. Kuigi Arteri leht on läinud
reklaamimahu vähenemise tõttu lühemaks, siis lehe sisu vähenenud ei ole. Ajakirjanikud tõid
välja, et lugeja soovib peaasjalikult lugeda koroonaviirusega seotud lugusid ning artiklid, mis
viirust ei puuduta, jäävad enamasti märkamata. Seda näitab lugude klikkide arv ehk kui mitu
korda on artiklit veebikeskkonnas avatud. Artiklite klikkide arv on võrreldes tavaolukorraga
suurenenud.
Tänan töö juhendajat Signe Ivaskit, kes andis tööle põhjalikku tagasisidet ja häid nõuandeid.