Sotsiaalne ettevõtlus kui üks sotsiaaltöö vorm Eestis sotsiaalse ettevõtte ja kohaliku omavalitsuse koostöö näitel

Abstract

Antud töö eesmärgiks oli kaardistada sotsiaalse ettevõtluse kui sotsiaaltöö tegemise viisi võimalused ühe sotsiaalse ettevõtte ja kohaliku omavalitsuse koostöö näitel. Kahes läbiviidud intervjuus rääkisid sotsiaalnõunik ja sotsiaalse ettevõtte juht oma nägemusest ja praktikast. Nii teooria kui ka empiiriline osa tõestasid, et sotsiaalset ettevõtlust Eestis saab käsitleda ühe sotsiaaltöö vormina. Selle ühe väljundina nähakse koostööd kohalike omavalitsuste ja sotsiaalsete ettevõtete vahel. Uurimuse põhitulemused on järgmised: Ühiste sotsiaalvaldkondlike projektide läbiviimine sotsiaalse ettevõtte kaudu. Soodustades delegeerimist, aidates ületada koostööd takistavaid asjaolusid ning vähendades KOVi ja SE vahelise konkurentsi tekkimise võimalust. KOVi ja SE vahelise koostöö seaduslik reguleerimine. Reguleerides ühelt poolt koostöö suhet ennast, luues soodsa olukorra KOVidele, kuid mõjutades SEde autonoomsust. Reguleerides teiselt poolt aga riiklikul tasemel sotsiaalse ettevõtluse soodustamist ja toetamist, tagades KOVides ühtlasema sotsiaalteenuste pakkumise. Sotsiaalse ettevõtja kaasamine linna- või maavalitsuse tegevusse valdkondlike komisjonide kaudu. Tagades SEde efektiivsuse ja jätkusuutlikkuse ning pakkudes sotsiaalteenuste arendamise võimalust (KOV tasandil). Üldine madal teadlikkus sotsiaalsest ettevõtlusest mõjutab sotsiaalse ettevõtluse kui nähtuse mõistmist ning selle (riigi ja isiku tasandil) mõju hindamist. Kokkuvõtvalt võib öelda, et uuritud nähtuse seisukohast on oluline jätkata selle erinevate tahkude käsitlemist ning edasiarendamist. Sellest tulenevalt soovin järgmistel õppeastmetel antud valdkonna uurimisega edasi tegeleda.