EUKO2025: Ärevuse seos pere, sõprade ja kooli kaitse- ja riskiteguritega 9-16 aastastel Eesti kooliõpilastel

Abstract

Käesoleva töö eesmärk oli uurida Eesti 9–16-aastaste kooliõpilaste ärevuse seoseid kolme sotsiaalse keskkonna – pere, sõprade ja kooli – kaitse- ja riskiteguritega, käsitledes neid digikeskkonna kontekstis ning tuginedes bioökoloogilise arengumudeli ja digitaalse hõivatuse teoreetilisele raamistikule (Bronfenbrenner, 1979; Bronfenbrenner & Morris, 2006; Skinner et al. 2022). Rakendatud lähenemine integreerib kooliõpilase jaoks olulised sotsiaalsed keskkonnad terviklikuks ökosüsteemiks, kus eeldatakse, et kaitse- ja riskitegurid mõjutavad kooliõpilaste ärevust peamiselt üheaegselt ja koos. Sellise üheaegse mõju korral panustab iga sotsiaalne keskkond lapse ärevusse ka iseseisvalt, kuid nende koosmõju loob arenguliselt tähenduslikuma konteksti kui üksikute tegurite eraldiseisev käsitlemine.

Magistritöö põhines EU Kids Online’i (2025) veebipõhise küsitlusuuringu andmetel, milles osales 2474 õpilast (49,7% poisid, tüdrukud 46,3%) vanuses 9–16 a (3.–9. klass) (keskmine vanus 12,0, SD = 2,5). Vanemate kooliõpilaste (11–16 a) regressioonimudeli kirjeldamisvõime oli 25% ärevuse varieeruvusest, milles osutusid statistiliselt olulisteks ennustajateks sugu, vanus, unetunnid, vanemaga rääkimise raskus, küberkiusamise kogemus, tehnoloogiliselt piirav strateegia ja sõbrale rääkimine häirivast kogemusest. Tulemused kinnitavad, et jätkuvalt on oluline pöörata tähelepanu ennetustöös ja esmatasandi sekkumistes kaitseteguritele, nagu piisav ööuni, toetavad peresuhted ja sõprade toetus. Nii lapsevanema internetitegevuste vahenduse strateegiad kui ka nutiseadmete piirangud koolides väärivad rohkem uurimist.