Kooli- ja küberkiusamise tõlgendused 6. klasside näitel

Abstract

Minu bakalaureusetöö „Kooli- ja küberkiusamise tõlgendused 6.klasside näitel“ uurimiseesmärk oli saada aru, kuidas mõistavad 6. klassi lapsed kooli-, ning küberkiusamise olemust, kiusaja ja kiusatava käitumismustreid kiusamiskäitumises ning sellega kaasnevaid tagajärgi. Lisaks soovin uurimistöös saada teada, kas koroonapandeemia tagajärjel on toimunud kiusamiskäitumises muutusi. Uurimisküsimustele otsisin vastuseid 6. klasside seas läbi viidud fookusgruppide abil. Uuringute tulemusi analüüsisin kvalitatiivse sisuanalüüsi abil. Fookusgrupis esitati õpilastele intervjuuküsimused, kuid seejuures pöörati tähelepanu ka teemadele, mis uuritavate jaoks olid olulised teemaga seoses rääkida. Fookusgruppide sisuanalüüsi põhjal saab öelda, et 6. klassi õpilaste jaoks ei ole kooli- ning küberkiusamisel üht kõigi õpilaste poolt jagatud tähendust, kuid mõlema all mõistetakse korduvalt ja tahtlikult teisele haiget tegemist. Küberkiusamist eristab koolikiusamisest see, et see toimub sotsiaalmeedias.Uuringus osalenud õpilased tõid välja, et kiusamiskäitumine võib põhjustada kiusamisohvrile pikaaegseid tervisekahjustusi, millest näiteks depressioon võib kesta aastaid. Kiusajat kirjeldasid õpilased kui probleemset ning katkist inimest, kes üritab seda varjata, tehes liiga endast nõrgemale. Kiusamisohvriks satuvad õpilaste arvates pahatihti need õpilased, kes on oma välimuselt ja olemuselt teistest erinevad. Uuringus osalenud õpilased pidasid sekkumist kiusamises oluliseks. Suur roll on klassikaaslasena ise vastu hakata, sest tihtipeale ei julge kiusamisohver ise midagi ette võtta. Õpetajale rääkimine on üks võimalikest lahendustest, kuid seejuures tekkis õpilastel kahtlus, kas õpetaja oskab olukordi õigesti hinnata ning sobivaid meetodeid välja pakkuda. Üldiselt ei märganud 6. klasside õpilased kiusamiskäitumises suuri muutusi koroonapandeemia tagajärjel. Siiski toodi välja, et küberkiusamine võis suureneda Messengeri klassigrupi vestlustes, kus oldi omavahel pidevas suhtluses. Koolikiusamise vähenemist tõlgendati sellega, et klassikaaslasi hakati kodus olles igatsema.