Noorte alaesindatus Riigikogus

Abstract

Käesolev lõputöö keskendub kuni 30-aastaste noorte alaesindatusele Riigikogus ja nende poliitilisele huvile. Noored moodustavad ligikaudu kolmandiku Eesti elanikkonnast, ent nende osakaal parlamendi koosseisus on oluliselt väiksem, mis tõstatab küsimuse demokraatliku esindatuse tasakaalustatuse kohta. Alaesindatus võib mõjutada ka poliitiliste otsuste sisu ja kestust, kuna esindamata võivad jääda noorte vaated ja huvid. Bakalaureusetöö uurimiseesmärk oli välja selgitada noorte alaesindatuse põhjused ja mõista, milliseid lahendusi võiks rakendada poliitilise huvi ning esindatuse suurendamiseks. Töö põhineb kvalitatiivsel meetodil, kus viidi läbi kaheksa intervjuud Riigikogu erakondade juhtliikmete, kuni 30-aastaste saadikute ja noortega, kes kandideerisid 2023. aasta parlamendivalimistel. Intervjuud võimaldasid saada arvamusi eri kogemuse ja vanusega poliitikutelt ning võrrelda nende vaateid noorte poliitilise huvi ja esindatuse takistuste kohta. Tulemused näitavad, et alaesindatus ei ole tingitud ainult noorte vähesest poliitilisest huvist, vaid on mõjutatud ka poliitilise süsteemi takistustest ja ühiskondlikest hoiakutest. Tööst selgusid mitmed soovitused, kuidas noorte alaesindatust vähendada ja vanuselist võrdsust Eesti poliitilisel maastikul edendada.