Digitehnoloogia kasutuse ja koolis toimetuleku profiilid varases teismeeas: klasteranalüütiline lähenemine

Abstract

Nutiseadmete kasutuse seosed noorukite akadeemilise ja psühholoogilise toimetulekuga on Eesti koolikeskkonnas väheuuritud teema. Käesoleva magistritöö eesmärk oli analüüsida akadeemilise enesetõhususe, koolirahulolu, erinevate digikasutuse vormide (sotsiaalne, meelelahutuslik, produktiivne) ja eelkõige sotsiaalse digikasutusega seotud ilmajäämishirmu (FOMO) omavahelisi seoseid. Läbilõikelises uuringus osales 251 õpilast vanuses 12–14 eluaastat.

K‑keskmiste klasteranalüüsi tulemusena eristus kolm õpilasprofiili: hea toimetulekuga grupp, kõrge haavatavusega grupp ja FOMO‑grupp. Klastrite võrdlus näitas, et profiilid erinesid kõigi uuritud tunnuste lõikes, kusjuures kõige tugevamalt eristas neid FOMO. Hea toimetulekuga gruppi iseloomustasid kõrgem akadeemiline enesetõhusus ja koolirahulolu ning madalam FOMO koos tasakaalukama digikasutuse mustriga. FOMO‑grupi keskne tunnus oli väga kõrge ilmajäämishirm ning kõrgem tajutud vanemate nutiseadmekasutus. Kõrge haavatavusega gruppi iseloomustasid madalam koolirahulolu, madalam akadeemiline enesetõhusus ning intensiivsem digikasutus kõigis kolmes vormis, eriti meelelahutuslik ja sotsiaalne kasutus.

Tulemused toetavad diferentseeritud lähenemist, mille kohaselt noorte digikasutust tuleb käsitleda koos psühholoogiliste ja kooliga seotud tunnustega, kuna sarnase digikäitumise taga võivad olla erinevad profiilimustrid.