Kvantitatiivse ja kvalitatiivse uurimuse valimite eripärad

iDevice ikoon

Kvantitatiivse ja kvalitatiivse uurimuse erinevast funktsioonist teadustöös tuleneb ka valimi koostamise eripära. Kvalitatiivse suundumusega uurimuste funktsiooniks on avastada ja ilmutada tegelikkuse fenomene. Kvalitatiivne uurimisviis on teaduslik tegevus, mis otsib ja ilmutab tegelikkuse fenomene. Sellest tuleneb otseselt kvalitatiivse uurimuse valimite avatus ja paindlikkus. Kvantitatiivse suundumusega uurimuse funktsiooniks on otsida ja luua vorme avastatud tegelikkuse fenomenidele. Kvantitatiivne uurimisviis on teaduslik tegevus, mis otsib ja loob uusi vorme tegelikkuses tunnetatud nähtuste vormistamiseks. Sellest tuleneb kvantitatiivse uurimuse valimi formaliseeritum iseloom.

Kvantitatiivse suundumusega uurimustes on valim ette kindlaksmääratud populatsiooni väiksemaks hulgaks taandamise (redutseerimine) tulem. Töötatakse välja valimi koostamise ranged eeskirjad, mida järgides püüeldakse selle poole, et valimil oleksid kõik populatsiooni tunnused. Valim peab populatsiooni kõigis selle osades esindama. Piltlikult öeldes, valim peab olema populatsiooni minimudel.

Kvalitatiivse suundumusega uurimustes on valim populatsiooni tunnuste järk-järgulise otsimise ja ühendamise tulem. Populatsioon pole ette määratud. Valimi väljaarendamine toimub senikaua, kuni saavutatakse valimisse haaratavate populatsiooni tunnuste küllastumine, s.o kuni ei selgu enam uusi tunnuseid.

Valimi koostamiseks kasutatakse nii tõenäosuslikke (probability sampling) kui ka mittetõenäosuslikke (nonprobability sampling) valimi koostamise meetodeid. Tõenäosuslike meetodite aluseks on statistiline tõenäosusteooria. Tõenäosusteooria näitab matemaatiliselt mingi sündmuse toimumise tõenäosust, s.o. antud juhul populatsiooni liikme valimisse sattumise tõenäosust, kui neid sealt võtta juhuslikult.

Kvalitatiivses uurimuses võib valimi koostamine toimuda kahel viisil: formaliseeritult või paindlikult. Formaliseeritum valimi koostamine kvalitatiivses uurimuses on vajalik näiteks siis, kui uurime inimeste eneseteadvust vaba enesekirjelduse meetodil. Vaba enesekirjelduse sisu oleneb näiteks soost ja east. Seega tuleks eelnevalt otsustada mitmelt uuritavalt vabad enesekirjeldused võtta ja määrata kindlaks vanusegruppide arv ning uuritavate hulk nendes. See oleks siis formaliseeritud lähenemine. Paindlikkus aga tähendab seda, et valimi koostamine toimub eesmärgipäraselt ja järk-järgult uurimistöö käigus.


Mis on reduktsioon ehk taandamine?