Tõenäosusliku valimi suurus

iDevice ikoon

Kvantitatiivsete uurimuste tõenäosuslike valimite puhul tuleb uurijal lahendada oluline küsimus: kui suur peaks olema valim? Teisiti, millise mahuga (n) peaks olema populatsiooni suhtes representatiivne valim?

Üsna sageli võib kohata seisukohta: mida suurem on valim, seda representatiivsem see peaks olema. Andmemasin (2009) järgi on seisukoht - „mida suurem on uuringus vastajate arv, seda parem, kvaliteetsem, usaldusväärsem on uuringu tulemus - müüt, linnalegend, vale jne". Otsest vastust valimi suuruse küsimusele anda ei saa, sest koostatava valimi suuruse määramisel tuleb silmas pidada mitmeid asjaolusid:

  • uurimuse eesmärk,
  • kasutatavad ressursid,
  • võimalik vastamisprotsent,
  • populatsiooni struktuur.

Valimi suuruse määramise esmaseks teguriks on uurimuse eesmärk. Kui näiteks eesmärgiks on uurida inimeste lugemisharjumusi, siis on selge, et pole mõtet uurida lasteaialaste lugemisharjumusi. Tuleb teha piirang.

Populatsiooni kõikide objektide uurimine ei ole alati füüsiliselt võimalik. Tuleb teha valik, sest ajalised ja materiaalsed ressursid seavad piirid valimi suurusele.

Valimi planeerimisel tuleb arvestada ka isikute hulgaga, kes ei vasta või ei ole nõus koostööks. Seega tuleb valim planeerida vastajate võimalikku protsenti silmas pidades.

Sotsiaalsete uuringute valimi suuruse määramise üheks otsustavaks kriteeriumiks on populatsiooni struktuur. Valimi struktuur peab vastama võimalikult populatsiooni struktuurile. Kui valimi struktuur ei vasta populatsiooni struktuurile, siis pole ka mõtet rääkida representatiivse valimi suurusest.