Uurimistöö erinevatel etappidel tuleb teha mitmesuguseid valikuotsustusi. Näiteks kirjanduse valimise juures kerkib küsimus, et milliseid allikaid valida, et need oleksid tõepoolest uurimisprobleemi esindavad. Andmete kogumise etapil tuleb valida, milliseid objekte mõõta või milliseid nähtusi uurimise alla võtta. Ka andmete tõlgendamise etapil peame tegema mingi valiku, milliseid andmeid tõlgendada või milliste andmete sisulisi tahke avada. Valikuotsustuse sisuks on alati mingisugusest suuremast uuritavast hulgast uurimiseks väiksema hulga moodustamine.

Kui uurimise all on väga suured objektide hulgad, siis muutub uurimine raskesti läbiviidavaks ja äärmiselt kulukaks. Ajalisi ja rahalisi ressursse kaaludes tekib vajadus populatsiooni kitsendada, s.o. üldkogumi asemel võetakse uurimise ja analüüsimise alla selle mingi väiksem alamhulk.

Selleks tuleb uuritavast populatsioonist mingil kindlal viisil välja eraldada väiksem hulk - valim.

Valim on uurimiseks eraldatud populatsiooni osa.

Valim kujutab endast objektide väiksemat hulka, mis on valitud suuremast hulgast, s.o populatsioonist või üldkogumist, mille kohta soovitakse informatsiooni saada.

Valimi eraldamine populatsioonist pole suvaline tegevus. Et valimi uurimisel saadud tulemused oleksid usaldusväärsed, tuleb valimi eraldamiseks silmas pidada kindlaid metoodilisi nõudeid. Valimi moodustamise protseduur määrab selle, kuivõrd on uurimine korratav ja mis laadi üldistusi tohib valimilt populatsioonile teha.

Valim peab olema nii kirjeldatud, et oleks selge, milliste tunnustega ja milline hulk objekte või nähtusi eraldatakse populatsioonist valimisse. Lisaks peab olema määratud ka valimi koostamise viis, s.o metoodilised protseduurid valimi koostamiseks.