Infoühiskonna ja sotsiaalse heaolu bakalaureusetööd

Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/68043

Browse

Browsing Infoühiskonna ja sotsiaalse heaolu bakalaureusetööd by Author "Beilmann, Mai, juhendaja"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 3 of 3
  • Thumbnail Image
    Item
    2011.-2021. aastal Sotsiaalministeeriumi tellimusel läbiviidud sotsiaalvaldkonna rakendusuuringute valimite esinduslikkuse analüüs
    (Tartu Ülikool, 2022) Lina, Elen; Beilmann, Mai, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
    Bakalaureusetöö eesmärk oli välja selgitada viimase kümne aasta jooksul Sotsiaalministeeriumi tellimusel läbiviidud sotsiaalvaldkonna rakendusuuringute valimite kooskõla kasutatud andmekogumismeetoditega, et teada saada, kas nende valimite põhjal tehtud üldistused on õigustatud. Bakalaureusetöö teema valikul lähtusin sellest, et antud teemat pole varasemalt Eestis uuritud ning teadmine, kas saame teostatud rakendusuuringuid usaldada on äärmiselt tähtis. Töö eesmärgi täitmiseks tutvusin põhjalikult uurimisviiside, valimi tüüpide ning alatüüpidega ja valimi moodustamise põhimõtetega. Püstitatud uurimisküsimustele vastamiseks teostasin 2011.–2021. aastal Sotsiaalministeeriumi tellimusel läbiviidud sotsiaalvaldkonna rakendusuuringute raportite kontentanalüüsi. Analüüsist selgus, et Sotsiaalministeeriumi tellitud uuringutes kasutati tõenäosuslikke valimitüüpe vähem kui mittetõenäosuslikke valimitüüpe ning uuringutes oli uurimisviisi ja valimi kooskõlas puudujääke ja küsitavusi. Seetõttu ei olnud ka üle poolte uuringute põhjal üldkogumile tehtud üldistused õigustatud, arvestades valimi esinduslikkust üldkogumi suhtes. Peamised valimite koostamisel tehtud vead Sotsiaalministeeriumi tellimusel läbiviidud sotsiaalvaldkonna rakendusuuringutes olid uuringufirmade poolt kindlate sotsiaal-demograafiliste taustatunnustega inimeste eelistamine valimisse, uuringufirmade oma kontaktide kasutamine valimi moodustamisel ning eksimine lisavalimite kasutamisel. Kõigil eeltoodud juhtudel rikutakse tõenäosusliku valimi koostamise reegleid ning seetõttu tuleks selliste uuringute pinnalt üldkogumile laiendatud tulemustesse suhtuda äärmise ettevaatlikkusega. Bakalaureusetöö on oluline nii riiklikul tasandil kui ka sotsioloogilisel maastikul, juhtides tähelepanu seni tuvastamata jäänud probleemile sotsiloogilisi andmekogumismeetodeid kasutavate rakendusuuringute kvaliteedis. Tulevikus tasuks uurida, kas tegu on laiemalt levinud probleemiga, mis esineb ka teiste valdkondade ning ministeeriumite uuringute puhul. Tulevikus võiks uuringute teostajad järgida uuringuraportite ülesehitusel ühtlasemat struktuuri ning ühesuguste asjade nimetamisel kasutada samasuguseid termineid, mis teeks raportites orienteerumise ja nendest ülevaate saamise oluliselt lihtsamaks.
  • Thumbnail Image
    Item
    Kooli- ja küberkiusamise tõlgendused 6. klasside näitel
    (Tartu Ülikool, 2022) Paas, Katherin; Beilmann, Mai, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
    Minu bakalaureusetöö „Kooli- ja küberkiusamise tõlgendused 6.klasside näitel“ uurimiseesmärk oli saada aru, kuidas mõistavad 6. klassi lapsed kooli-, ning küberkiusamise olemust, kiusaja ja kiusatava käitumismustreid kiusamiskäitumises ning sellega kaasnevaid tagajärgi. Lisaks soovin uurimistöös saada teada, kas koroonapandeemia tagajärjel on toimunud kiusamiskäitumises muutusi. Uurimisküsimustele otsisin vastuseid 6. klasside seas läbi viidud fookusgruppide abil. Uuringute tulemusi analüüsisin kvalitatiivse sisuanalüüsi abil. Fookusgrupis esitati õpilastele intervjuuküsimused, kuid seejuures pöörati tähelepanu ka teemadele, mis uuritavate jaoks olid olulised teemaga seoses rääkida. Fookusgruppide sisuanalüüsi põhjal saab öelda, et 6. klassi õpilaste jaoks ei ole kooli- ning küberkiusamisel üht kõigi õpilaste poolt jagatud tähendust, kuid mõlema all mõistetakse korduvalt ja tahtlikult teisele haiget tegemist. Küberkiusamist eristab koolikiusamisest see, et see toimub sotsiaalmeedias.Uuringus osalenud õpilased tõid välja, et kiusamiskäitumine võib põhjustada kiusamisohvrile pikaaegseid tervisekahjustusi, millest näiteks depressioon võib kesta aastaid. Kiusajat kirjeldasid õpilased kui probleemset ning katkist inimest, kes üritab seda varjata, tehes liiga endast nõrgemale. Kiusamisohvriks satuvad õpilaste arvates pahatihti need õpilased, kes on oma välimuselt ja olemuselt teistest erinevad. Uuringus osalenud õpilased pidasid sekkumist kiusamises oluliseks. Suur roll on klassikaaslasena ise vastu hakata, sest tihtipeale ei julge kiusamisohver ise midagi ette võtta. Õpetajale rääkimine on üks võimalikest lahendustest, kuid seejuures tekkis õpilastel kahtlus, kas õpetaja oskab olukordi õigesti hinnata ning sobivaid meetodeid välja pakkuda. Üldiselt ei märganud 6. klasside õpilased kiusamiskäitumises suuri muutusi koroonapandeemia tagajärjel. Siiski toodi välja, et küberkiusamine võis suureneda Messengeri klassigrupi vestlustes, kus oldi omavahel pidevas suhtluses. Koolikiusamise vähenemist tõlgendati sellega, et klassikaaslasi hakati kodus olles igatsema.
  • Thumbnail Image
    Item
    Pereväärtuste ja soorollide erinevused Eesti ja Portugali võrdluses
    (Tartu Ülikool, 2021) Leesmaa-Tuus, Lotta; Beilmann, Mai, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut