Rahvusvaheliste suhete õppekava magistritööd – Master's theses

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/50124

Kuni 2015.a. Riigiteaduste Instituut

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 9 9

Aafrika Liidu saavutused vastutus kaitsta põhimõtte rakendamisel
(Tartu Ülikool, 2014) Jugaste, Liis; Berg, Eiki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Käesoleva magistritöö keskseks teemaks on vastutus kaitsta põhimõte. See on printsiip, mille kohaselt on esmane inimõiguste kaitsja riigis selle valitsus, mille tegevusetuse ning suutmatuse korral liigub vastutus edasi rahvusvahelisele kogukonnale. Kuna vastutus kaitsta põhimõtte rakendamiseks rahvusvahelise kogukonna poolt kasutatakse humanitaarset interventsiooni, rikutakse sellega teisi rahvusvahelise õiguse norme nagu suveräänsuse austamise põhimõte ning relvajõu kasutamise keeld. Tulenevalt asjaolust, et suveräänsuse austamise põhimõte ning relvajõu kasutamise keeld on ülemaailmse rahu huvides väga olulised printsiibid, võib vastutus kaitsta põhimõtte rakendamist nimetada pigem erandiks kui reegliks. Seetõttu on oluline uurida, kuivõrd edukad on olnud humanitaarsed interventsioonid vastutus kaitsta põhimõtte elluviimisel. Magistritöö keskendub Aafrika Liidu võimekusele tagada inimõiguste kaitse Aafrika mandril, sest Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, kes on esmane rahvusvahelise tasandi inimõiguste kaitsja, on tihtipeale võimetu sekkuma katastroofilistesse inimõiguste rikkumistesse antud piirkonnas. Aafrika Liidu saavutuste hindamiseks keskendub magistritöö organisatsiooni poole läbi viidud missioonidele Burundis, Darfuris, Somaalias ja Komoori saartel. Juhtumite võrdluse eesmärgiks on hinnata Aafrika Liidu sekkumise kiirust, missioonile seatud eesmärkide täituvust ja nendeni jõudmise kiirust ning panust olukorra lõplikku lahendamisesse. Juhtumianalüüside põhjal võib järeldada, et Aafrika Liit on iseseisvalt võimeline sekkuma otsustavalt vaid lihtsamatesse konfliktidesse, nagu seda näitavad interventsioonid Burundisse ja Komoori saartele. Aafrika Liidu missioonid on edutud siis, kui konflikt piirkonnas on laiahaardelisem ning agressiivsem, sest organisatsioonil on raskusi piisava suurusega vägede kokkusaamisega, samuti on probleeme missiooni rahastamise ning organisatoorse poolega. Kuna Aafrika Liidu sekkumised humanitaarkatastroofidesse on tihtipeale kasutud, peaks Aafrika Liit panustama rohkem rahu ja julgeoleku arhitektuurina väljatöötatud mehhanismi käimasaamisesse.
Cross-Strait relations of China and Taiwan: analyzing legitimacy of Kuomintang’s policies 2008 – 2013
(Tartu Ülikool, 2014) Prants, Kreet; Berg, Eiki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
The following research will take a closer look at the cross-Strait relations of mainland China and Taiwan starting from the 2008 (presidential and legislative) elections in Taiwan, when the Nationalist Party Kuomintang and their presidential candidate Ma Ying-jeou came to power. During the course of the work the political actions and statements of the leaders of the People’s Republic of China (PRC), the Republic of China (ROC) and the representatives of the relevant institutions such as the Taipei-based Straits Exchange Foundation (SEF) and the Beijing-based Association for Relations Across the Taiwan Straits (ARATS) will be reviewed while cross-referencing information about the concurrent public opinion surveys on Taiwan. This will help understand the public’s response to the KMT policies and therefore to deduct if the policies can be called legitimate.
‘Gifts make slaves just as whips make dogs:’ re-examining neo-colonialism in the context of China’s cooperation with the African continent
(Tartu Ülikool, 2016) Winter, Katrin; Berg, Eiki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
This Master’s thesis conceptualises and analyses the concept of neo-colonialism in the context of China-Africa relations, with an emphasis on Zimbabwe. The thesis is built on examples of cooperation between China and Africa, and then China and Zimbabwe, in order to understand the role of China’s foreign policy in Africa as a whole and in Zimbabwe in particular. First, the methodology will be explained, and then a theoretical framework will be offered for geopolitics of resources, followed by outlining the theory of neo-colonialism before empirical evidence on the Sino-Africa cooperation is offered. The following five variables: development cooperation, market and resource seeking, foreign direct investment (FDI), infrastructure projects and soft power, will be considered in a pan-African and then Zimbabwe-specific context with evidence from local and international media, academic journals, government reports and policies, publicly available data, think tanks and international organisations. Then, the role of Africa in China’s foreign policy will be assessed based on these five variables and empirical findings. Finally, concluding remarks will determine the extent to which the following neo-colonial characteristics are present in China’s activities in Africa as a whole and Zimbabwe in specific: (1) noticeable asymmetry in the relationship; (2) a degree of agency from the colonised state; (3) multiple entities to carry out business and other activities, including the state, private- and state-owned businesses and nongovernmental organisations (NGOs); (4) no assumption of a former colonial relationship; (5) multiple areas of spreading influence, including economics, culture, education and other soft power areas. The extent of these in Africa and in Zimbabwe in particular will be assessed using the five independent variables before making conclusive remarks.
An insight to the EU military missions in Africa: French leadership and beyond
(Tartu Ülikool, 2014) Särg, Laura; Berg, Eiki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
The aim of the thesis is to analyse the leadership role member states – in particular France – play in implementing the European Union`s Common Foreign and Security Policy with military crisis management missions in Africa. To that end, the research conducted in this thesis is placed within the framework of liberal intergovernmentalist (LI) theory. LI presupposes the centrality of the nation state in the European integration project, allowing for a closer analysis of the development of the Common Security and Defence Policy, and of the member states interests and motivations in the process, coupled with the limitations the system places on possible outcomes, with a focus on France. This is then placed in the integral context of the EU military missions to Africa, starting with Operation Artemis to the Democratic Republic of Congo, followed by EUFOR DRC, EUFOR Chad/CAR and Operation Atalanta/EU NAVFOR, with a brief overview of two non-missions that were under consideration. The thesis argues that EU military interventions in Africa are primarily done at the leadership of France, with the necessity of unanimity and compromise in a heterogeneous, ambiguous framework together with a need for political will and resource allocation from member states severely limits mission mandates as well as gives them a secondary rationale beyond humanitarian considerations.
Kohandatava võitja (Adjusted Winner) protseduuri kasutamise võimalused rahvusvaheliste konfliktide lahendamisel Küprose näitel
(Tartu Ülikool, 2014) Vits, Kristel; Berg, Eiki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Küprose konflikti taolised pikaajalised juhitamatud konfliktid on, ka külmutatult, oluliseks regionaalse ja rahvusvahelise ebastabiilsuse allikaks. Seetõttu jätkataksegi sellistel juhtudel lahenduste otsimist isegi juhul, kui vahendamis- ja lepitamiskatsed on eelnevalt korduvalt läbi kukkunud ning kõik märgid viitavad sellele, et osapooled ei ole lahenduse leidmisest tõsiselt huvitatud. Traditsiooniliste konfliktilahendusmeetodite ebaõnnestumine on ajendiks alternatiivsete ja uuenduslike võimaluste otsimiseks konfliktide lahendamiseks. Üheks võimalikuks variandiks on mänguteoreetilised mudelid, millest ühele käesolevas töös ka keskendutakse. Kohandatava võitja protseduur tagab selle loojate sõnul lahenduse, mis on õiglane, kadedusvaba ning on ka niinimetatud „win-win“ lahendus. Seejuures on protseduur nende hinnangul piisavalt lihtne, et seda võiks ka reaalsetel läbirääkimistel rakendada. Protseduuri omaduste atraktiivsusele vaatamata ei ole seda seni teadaolevalt siiski reaalses vahendustegevuses kasutatud, kõik senised rakendused on olnud hüpoteetilised. Käesolev töö jätkab kohandatava võitja protseduuri teemaliste hüpoteetiliste rakendustega. Selle töö eesmärk on uurida, kuidas selline protseduur võib panustada pikaajalise siseriikliku konflikti lahendamisesse, testides protseduuri rakendamisega reale vaidlusküsimustele Küprose konflikti võimalikke lahendusi. Analüüsi tulemusel selgus, et kohandatava võitja protseduur on sobilik ka siseriiklike konfliktide lahendamiseks, kuigi pikaajaliste konfliktide puhul on oht, et osapoolte ametlike seisukohtade jäikuse tõttu ei ole protseduuriga võimalik leida piisavalt uuenduslikke lahendusi. Küprose konflikti puhul, kus läbirääkimiste üldine raamistik on aastakümnete jooksul muutumatuna püsinud, vastavad ka AW protseduuriga leitud lahendused juba varem välja pakututele, demonstreerides ühelt poolt rahvusvaheliste vahendamiskatsete käigus välja töötatud plaanide optimaalsust, tõestades teisalt, et tõeline lahendus jääb pigem siiski osalejate poliitilise tahte kui lahenduste sobimatuse taha.
Konsensusliku setsessiooni tingimustele vastavuse analüüs: Sudaani ja Serbia-Montenegro liitriigi lagunemise näitel
(Tartu Ülikool, 2012) Nimmo, Maarika; Berg, Eiki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
States have been in the centre of international relations for many centuries now and the number of states has almost doubled during the 21st century. There are many ways for states to come about – one of them is secession. Secession designates a process, where a territory, usually expressed by the permanent population, withdraws from a sovereign state with the aim of forming a new independent sovereign state. There are many theoretical viewpoints on secession, which can be divided mainly into two – unilateral secession and consensual secession. This thesis focuses on consensual secession, which literally means that the parent state is willing to let go of a seceding entity. The first part of the thesis gave an overview of the theoretical background of secession. It described, how secession as a term in international relations is connected to state sovereignty, territorial integrity and to the right of self-determination. The theoretical part gave an overview of unilateral secession, in order to differentiate it from consensual secession, which was analysed subsequently. The last part of the theoretical part focused on the procedural framework and described in turn the conditions that form the framework. The procedural framework was based on the framework constructed by Miodrag A. Jovanović, but in the current thesis the framework was expanded and other conditions were added. The procedural framework that was composed listed the following conditions: the existence of a constitution or an agreement; a right to initiate the secession procedure; a waiting period between two secession procedures; a referendum with a majority threshold, a minimum turn-out requirement, a clearly posed question, conditions for eligibility to vote and accurate certification of results; divided territory between the entities; divided resources between the entities and divided debt between the entities; the willingness of the parent state; the approval of the international community. Most importantly the methodological part of the thesis formulated the hypothesis of the research project and gave values to the variables that were analysed in the empirical part. The hypothesis was: the break up of Serbia-Montenegro is more consistent with consensual secession requirements than Sudan-South Sudan’s case. The variables were the conditions of the procedural framework. The empirical part was divided into two. The first part analysed the case of Serbia and Montenegro secession and the second part analysed the Sudan and South Sudan secession. In both cases the procedural framework was the basis for the analysis as the conditions of the framework were analysed separately in both cases. The Montenegrin secession from Serbia can be summarized according to the framework as follows. There existed a constitution that determined the relations between the entities, called the Constitutional Charter. The Charter also included a clause for the right to initiate a secession procedure, referendum. There was also stipulated that a waiting period of three years must be between the adoption of the charter and conducting a referendum. The referendum was planned according to the laws but the Referendum Law was adopted just a month and a half before the referendum took place. It can be seen, that the referendum was planned but the exact date of the referendum was determined in the late phase. There was stipulated a qualified majority threshold of 55% for the referendum to succeed. In the end there was 55,54% of those opting for secession. There was also a minimum turnout requirement of 50%. In the end 86,4% of the electorate participated, which was a high rate. The question put on to referendum was assessed as a clear one. There were also clear conditions for the eligibility to vote, as voting rights were enjoyed only by the citizens of Montenegro. The results of the referendum were assessed to have been made public accurately. The territory, resources and debt are divided by the entities, Serbia and Montenegro. The willingness of the parent state, Serbia, was mostly achieved before the process and the international community was mainly in favour of the secession. The South Sudan’s secession from Sudan can be summarized according to the framework as follows. There was a document that determined the relations between the entities, it was a peace agreement called Comprehensive Peace Agreement (CPA). The agreement ended the long civil war in the country and laid down a framework for the future. The CPA also included a right for South Sudan to initiate a secession procedure. There was also stipulated an interim period in the agreement, that was six years and that a referendum must be held a half a year before the end of that period. The referendum therefore was planned quite early and with an exact date. For the success of the referendum, there was required a simple majority of 50% + 1 vote in favour of secession. In the end 98,5% of the people who voted were in favour of secession. There was also stipulated a minimum turnout requirement of 60%. This requirement was also passed as 97,58% of registered voters participated in the referendum. The question (a choice in South Sudan’s case) put to referendum was in brief assessed as clear. There were clear conditions for the eligibility to vote, as voting rights were enjoyed only by people with South Sudan’s origin. The results of the referendum were assessed to have been made public accurately. The territory, resources and debt are not divided by Sudan and South Sudan. These issues are a source of conflict between the states. The willingness of the parent state, Sudan, was mostly achieved during the process and the international community was in favour of the secession. The analysis of the results outlined the main similarities and differences between the two secession cases. It was concluded that many conditions related to the referendum were handled similarly in both cases. There were slight differences in the majority threshold and minimum turnout requirement conditions, although conditions themselves were apparent in both cases. The biggest differences between the cases are related to the division of territory, resources and debt. When Serbia and Montenegro have mainly settled these issues calmly, Sudan and South Sudan face serious challenges during the writing of this thesis in spring 2012, as many commentators warn of the possibility of war. The formulated hypothesis stating that the breakup of Serbia and Montenegro is more consistent with consensual secession requirements than the case of Sudan and South Sudan was therefore confirmed. Montenegrin case fulfils more or less all the conditions set out in the procedural framework but South Sudan’s case does not. The conditions that are not met by South Sudan are a source of conflict between South Sudan and Sudan. The procedural framework that was composed in the theoretical part therefore reflects the actual situations in these states and adding conditions to the base model has been justified. It stems that the procedural framework has a normative character. It is concluded that the successful attempt to widen the procedural framework for secession has been made, but the framework still needs to be tested more thoroughly and on a bigger number of cases.
Korea taasühendamise võimalused Hiina Rahvavabariigi ja Ameerika Ühendriikide vahelise võimusiirde tingimustes
(Tartu Ülikool, 2015) Arro, Kaspar; Berg, Eiki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Naabruskond läbi geopoliitilise perspektiivi: Euroopa Liidu ja Venemaa võimu teostamine Ukrainas
(Tartu Ülikool, 2014) Rikkas, Elina; Berg, Eiki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Nõukogude Liidu lagunemisega tekkisid maailmakaardile uued iseseisvad riigid, kes hakkasid oluliselt mõjutama geopoliitilist olukorda. Oluliseks piirkonnaks kujunes Ida- Euroopa, mis eraldab kahte suurt rahvusvahelist tegutsejat, Euroopa Liitu ja Venemaad. Nii EL kui ka Venemaa soovivad mõjutada oma lähinaabruskonda. Euroopa Liit lähtub ennekõike demokraatia edendamisest ja normatiivsete väärtuste levitamisest oma idanaabruses ning Venemaa eesmärgiks on oma mõjuala säilitamine, mis on oluline osa Venemaa imperialistlikest püüdlustest. Põrkuvad huvid Ida-Euroopa geopoliitiliselt olulises piirkonnas on tekitanud konflikte nii kahe suurvõimu vahel kui ka mõjutanud Ida-Euroopa riikide sisepoliitilist konteksti. Käesolev magistritöö analüüsib lähemalt Euroopa Liidu ja Venemaa mõju ulatust Ukraina näitel. Seda esiteks seetõttu, et Ukraina on Euroopa suurim riik, mille üle mõju omamine on prioriteet mõlema suurvõimu jaoks ning teiseks, kuigi alates Ukraina iseseisvumisest on suurvõimude vahele jääv Ukraina olnud nii vahendaja kui ka konfliktiallika rollis, siis on lõplikult raske määratleda Ukrainat ühe või teise poole liitlasena. Magistritöö eesmärgiks on hinnata, kumma suurvõimu mõju Ukraina üle on suurem. Selleks on lähtutud Joseph Nye pehme- ja tugeva võimu teooriast, mille kohaselt võimu võib defineerida kui viisi, misläbi on võimalik teisi mõjutada oma eesmärkide saavutamiseks. Magistritöö kesksest eesmärgist tulenevalt on peamiseks uurimisküsimuseks välja selgitada, kumb suurvõim on pehme ja tugeva võimu kontekstis suutnud edukamalt Ukrainale mõju avaldada. Selleks, et hinnata, kumb pool on kasutanud pehme ja tugeva võimu meetmeid rohkem ning efektiivsemalt, on kõikide meetmete alapeatükkides n hulk valdkondi, läbi mille on kvalitatiivselt hinnatud osapoolte edu meetmete kasutamisel. Magistritöö demonstreerib Euroopa Liidu ja Venemaa suhteliselt tasavägist domineerimist Ukrainas, mis süvendab Ukraina sisepoliitilist lõhestumist Ida- ja Lääne- Ukrainaks ning on ka hetkel kestva riigisisese konflikti üheks põhjustavaks teguriks. Samuti on oluline välja tuua, et pehme ja tugeva võimu meetmeid võib kasutada kombineeritult, kus osapool ei pruugi järgida ainult ühte konkreetset võimu vormi.
Väikeriikide julgeolekustrateegiad Euroopa Liidu ja Venemaa vahel
(Tartu Ülikool, 2015) Liivat, Õnne; Veebel, Viljar, juhendaja; Berg, Eiki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Euroopa Liidu ja Venemaa piirialadel ning lähinaabruses paikneb mitmeid väikeriike, kelle poliitiline ja majanduslik olukord 1990. aastate alguses (taas)iseseisvunult oli suhteliselt sarnases seisus, kuid situatsioon tänaseks varieerub märkimisväärselt. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on mõista, miks sarnaselt positsioonilt alustanud riigid on jõudnud niivõrd erinevate tulemusteni ning kuidas aitab see tulemus kaasa nende eesmärgile säilitada riigina võimalikult palju iseseisvust. Töö teoooria koosneb kahest osast, millest esimene annab ülevaate väikeriikide julgeolekupoliitilistest valikutest ja piirangutest ning kirjeldab lähemalt julgeolekustrateegiaid. Teooria teine osa sisaldab seitsmest eri valdkondade kriteeriumist koosnevat teoreetilist alust hindamaks väikeriikide elujõulisust ja edukust iseseisvuse säilitamisel. Uuritavaid väikeriike on neli: Armeenia, Eesti, Gruusia ja Moldova. Valiku tegemise aluseks oli nende sarnane lähtepositsioon, kuid erinev julgeolekustrateegiline valik. Töö empiiria võrdleb ajaperioodil 2004-2014 uurimuses osalevaid väikeriike eduka väikeriigi teoreetilise mudeli kriteeriumite lõikes ning hindab ühtlasi nende soorituse edukust metodoloogias määratletud väärtuste alusel. Empiirilise uuringu tulemuste ja julgeolekustrateegiate võrdluse põhjal on leitud põhjuslik seos julgeolekustrateegiliste valikute ning väikeriigi edukuse ja elujõulisuse vahel. Riigi püsimajäämise kindlustamisel on edukamad need riigid, kes on teinud valiku regionaalse julgeolekualliansiga liitumise kasuks. Samuti väljendub seos, mille kohaselt on elujõulisemad riigid, kes olenemata tagasilöökidest on viinud ellu radikaalsemaid, kuid pikemas perspektiivis julgeolekustrateegiliselt vajalikke reforme. Ühtlasi saab tööst järeldada, et enim on väikeriigi eesmärgile kindlustada riigi püsimajäämine kaasa aidanud naabersuurriigile vastanduva julgeolekualliansiga liitumine regionaalsete ohtude tasakaalustamise eesmärgil.

Sirvi

Sirvi Rahvusvaheliste suhete õppekava magistritööd – Master's theses Autor "Berg, Eiki, juhendaja" järgi