Psühholoogia üliõpilastööd – Student works in psychology

Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/24340

Browse

Now showing 1 - 20 of 42

Anorexia nervosa väljutava ja piirava alatüübi võrdlus lähtuvalt perfektsionismi ja impulsiivsuse konstruktide mitmetahulisusest
(Tartu Ülikool, 2021) Nelke, Aule; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Perfektsionism ja impulsiivsus on mitmetahulised isiksuseomadused, mis võivad olla anorexia nervosa (AN) väljakujunemise riskifaktorid ning samaaegselt ka säilitavad faktorid, mis takistavad häirest paranemist (Fairburn & Harrison, 2003; Bardone-Cone et al., 2016). Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli võrrelda AN piiravat (restricting; AN-R) ja väljutavat (binge-eating/purging, AN-B/P) alatüüpi, lähtudes perfektsionismi ja impulsiivsuse konstruktide mitmetahulisusest. Lisaks hinnati depressiooni modereerivat mõju perfektsionismi ja impulsiivsuse alaskaaladele ning söömishäire sümptomitele. Valim koosnes 207 naisest, kellest 79 ja 18 olid vastavalt AN-R ja AN-B/P patsiendid ning 110 olid kontrollisikud. Uurimuse tulemusena ei leitud erinevusi AN-R ja AN-B/P patsientide vahel adaptiivses perfektsionismis ega düsfunktsionaalses impulsiivsuses. Küll aga leiti depressiooni modereeriv mõju kõikidele impulsiivsuse alaskaaladele (DFI, FI, BIS-11), osadele perfektsionismi alaskaaladele (vigade pärast muretsemine, vanemate ootused/kriitika) ning enamustele söömishäire sümptomite alaskaaladele (toitumise piiramine, toidu väljutamine, hõivatus kehakaalust). Depressiooni mõju kontrollimisel kadusid mitmed AN-R ja AN-B/P patsientide vahelised söömishäire sümptomite erinevused, indikeerides, et depressioon süvendab impulsiivsuse ja perfektsionismi mõju söömishäire sümptomitele. Erinevused impulsiivsuse ja perfektsionismi alaskaaladel kadusid suures osas just AN-R patsientide ja kontrollgrupi vahel, AN-R ja AN-B/P gruppide vahel olulisi muutusi ei toimunud, mis viitab AN-R patsientide sarnanemisele impulsiivsuse ja perfektsionismi poolest pigem kontrollgrupi kui AN-B/P patsientidega. Tulemustega on kooskõlas Soidla & Akkermanni (2020) uuring, kus leiti, et erinevalt AN-B/P patsientidest kuulub suur osa AN-R patsientidest impulsiivsuse ja perfektsionismi alusel hästi funktsioneerivasse klassi, kuhu kuulub ühtlasi enamus kontrollisikuid. Käesoleva töö tulemused toetavad seega liikumist kategoriaalselt häirete liigituselt dimensionaalse liigituse suunas, mis pooldab söömishäirega patsientide profileerimist ja klassidesse jaotamist isiksuseomaduste, nagu impulsiivsuse ja perfektsionismi alusel, et tagada paremad ravitulemused (Wildes et al., 2011; Wildes & Marcus, 2013; Soidla & Akkermann, 2020).
Ärevustundlikkuse mõõtevahendi ASI-3 kohandamine ja valideerimine eesti keelde
(Tartu Ülikool, 2021) Neemre, Marge; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Kuusik, Silja, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli kohandada ärevustundlikkuse küsimustik ASI-3 (Anxiety Sensitivity Index; Taylor et al., 2007) eesti keelde ning kontrollida selle valiidsust ja usaldusväärsust. Uuringus osales 305 inimest vanuses 18-65 aastat, neist 48 vaimse tervise spetsialisti poolt diagnoositud psüühikahäirega inimest ning 57 eneseraporteeritud psüühikahäirega inimest. Psühhomeetriliste näitajate kontrollimiseks viidi läbi uuriv faktoranalüüs, korrelatsioonanalüüs sarnaste konstruktide küsimustikega, dispersioonanalüüs ja sisemise reliaabluse test. Sarnaselt originaaluuringule eristus faktoranalüüsiga kolm faktorit: kehalised, kognitiivsed ja sotsiaalsed hirmud. Küsimustiku sisemine reliaablus oli suurepärane (0,93). Seosed ASI-3, EEK-2 (Aluoja et al., 1999) ja STAI (Spielberger et al., 1983) küsimustike alaskaalade vahel kinnitasid konvergentset valiidsust. Vaimse tervise häire diagnoosiga inimeste keskmised ASI-3 skoorid olid statistiliselt olulisel määral kõrgemad tavapopulatsiooni keskmistest skooridest. Uuring kinnitab eestikeelse ASI-3 piisavat valiidsust ja usaldusväärsust.
Bariaatrilisele operatsioonile suunatud patsientide söömiskäitumise ja emotsionaalse seisundi vahelised seosed
(Tartu Ülikool, 2021) Allik, Angela; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli hinnata bariaatrilisele operatsioonile suunatud patsientide häirunud söömiskäitumise ja emotsionaalse enesetunde vahelisi seoseid. Uurimistöö koguvalim moodustus 214-st inimesest: bariaatrilisele operatsioonile suunatud patsiendid (n = 137 ), kaalujälgijad (n = 47) ja kontrollgrupp (n = 72 ). Uuritavate poolt oli täidetud Söömishäire Hindamise Skaala (SHS) ja Emotsionaalse Enesetunde Küsimustik (EEK-2). Töö käigus hindasime gruppide vahelisi erinevusi ning grupi siseselt SHS ja EEK-2 vahelisi seoseid. Tulemused viitavad, et Söömishäire Hindamise Skaala skoorid on mõõdukas seoses EEK-2 alaskaalade skooridega. Bariaatrilisele operatsioonile suunatud patsiendid on hõivatud oma välimusest ja kehakaalust, kuid ei teata liigset piiramist ega liigsöömist. SHS alaskaalad (v.a piiramine) olid positiivses korrelatsioonis kõigi EEK-2 alaskaaladega.
COMT Val158Met genotüübi seos söömishäirete sümptomite ja söömishäiretega
(Tartu Ülikool, 2019) Soodla, Helo Liis; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärk oli uurida Eesti laste isiksuse-, käitumise- ja terviseuuringu (ELIKTU) valimil, kas COMT Val158Met polümorfism on seotud söömishäirete sümptomite ning diagnoosiga. Töös leiti COMT peamõju söömishäire sümptomitele mõõdetuna EDI-2 küsimustikuga – Val/Val homosügootide skoorid kõhnuseihaluse ja kehaga rahulolematuse alaskaaladel olid kõrgemad kui Met/Met homosügootide omad. Lisaks leiti COMT x neurootilisus ja COMT x meelekindlus koosmõjud söömishäirete sümptomitele ning tuvastati soolised erinevused. Logistilise regressiooni tulemustest ilmnes, et Val/Val genotüüp ennustab söömishäire kujunemist. Uurimistöö panustab söömishäirete geneetilise aluse uurimisse ning annab suuna tulevasteks uuringuteks – hinnates COMT Val158Met polümorfismi mõju söömishäiretele, võiks arvesse võtta teisi katehhoolamiinide töötlust reguleerivaid geene ning negatiivseid elusündmusi.
Depressiooni ja ärevuse automaatne tuvastamine spontaansest kirjalikust keelest: andmete kogumise pilootuuring
(Tartu Ülikool, 2019) Sirts, Kairit; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimistöö eesmärgiks oli välja töötada meetod tekstilise andmestiku kogumiseks, mille alusel saaks hiljem arendada masinõppel põhinevaid meetodeid depressiooni ja ärevuse riski automaatseks hindamiseks. Töö käigus koostati ankeet, mille abil koguti tekstilist materjali ligi 300-st vabatahtlikust koosnevalt mugavusvalimilt. Kogutud tekstid sisaldasid nii etteantud pildi kirjeldust kui ka vabalt valitud sündmuse või mälestuse kirjeldust. Valimis osalenute emotsionaalset seisundit mõõdeti EEK-2 skriiningtesti abil. Ligi 42% isikutest ületas depressiooni ning ligi 30% isikutest ärevuse alaskaala riskilävendi. Esialgsed eksperimendid masinõppe mudelitega, mis püüdsid ennustada, kas inimese EEK-2 skoor ületab depressiooni ja/või ärevuse riskilävendi, edukaid tulemusi ei andnud. Kokkuvõttes tundub, et etteantud pildi kirjeldamine ei ole sobivaim viis soovitud andmestiku kogumiseks ja pigem peaks kasutama selliseid kirjutamise ülesandeid, mis oleks inimese endaga rohkem seotud.
Depressiooni seosed häirunud söömiskäitumise ning kehakaalu reguleerimise meetoditega 13-14-aastastel lastel Eestis
(Tartu Ülikool, 2013) Tammisaar, Merili; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Kalde, Katrina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas seminaritöös uuriti depressiooni ja häirunud söömiskäitumise omavahelisi seoseid 13-14-aastastel lastel. Lisaks vaadeldi nende seoseid ka erinevate kehakaalu reguleerimise meetoditega. Andmed koguti enesekohaste väidetega testpatareiga. Häirunud söömiskäitumise hindamiseks kasutati Laste Söömishoiakute Skaalat, depressiooni jaoks Laste Depressiooni Skaalat. Lisaks arvutati laste kehamassiindeks, uuriti rahulolu kehaga ning milliseid kehakaalu reguleerimise meetodeid on kasutatud. Uurimus viidi läbi 14s koolis ning selles osales 243 last, kellest 111 oli poisid ning 132 tüdrukud. Uurimusest selgus, et häirunud söömiskäitumise ning depressiooni vahel ilmnes oluline seos. Seosed ilmnesid pigem düsfunktsionaalsete kaalu reguleerimise meetoditega nagu dieedi pidamine ja nälgimine, mitte aga toitumisharjumuste muutmisega. Tüdrukud kasutavad kehakaalu reguleerimiseks meetodeid rohkem kui poisid ning mõlemate poolt sagedaseim meetod on kehalise aktiivsuse suurendamine.
Depressiooni tunnuste muutused vanuse ja soo lõikes 11-16 aastaste Eesti noorukite seas: longituuduuring
(Tartu Ülikool, 2017) Karelsohn, Brigitte; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Soidla, Kärol, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärk oli uurida depressiooni tunnuste – masendunud meeleolu, suhteprobleemid, ebaefektiivsus, anhedoonia ja madal enesehinnang – muutusi vanuse ja soo lõikes noorukieas. Esialgne valim koosnes 308 lapsest, kes täitsid enesekohaseid küsimustikke neljal korral vähemalt 12-kuuliste vahedega (11–12, 12–13, 13–14 ja 15–16aastaselt). Antud uurimuses kasutati Laste Depressiooni Skaala abil kogutud andmeid. Tulemustest selgus, et vanuselised muutused depressioon tunnustes ilmnesid vaid poistel madala enesehinnangu alaskaalal, mille skoorid vanuse kasvades langesid. Ehkki soolisi erinevusi ilmnes iga tunnuse puhul, puudus üldine trend, et vanuse kasvades ilmneks rohkem ning ulatuslikumaid soolisi erinevusi depressiooni tunnustes. Tulemused on olulised edendamaks arusaama, millistele spetsiifilistele tunnustele tuleks eelkõige tähelepanu pöörata nii ennetustöö käigus kui ka juba vallandunud depressiooni sümptomite ära tundmises noorukiealistel poistel ja tüdrukutel.
DRD2 rs6277 polümorfismi seosed söömishäire riskifaktorite ja buliimiasümptomitega
(Tartu Ülikool, 2019) Glikman, Daniela; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Buliimiasümptomid võivad olla seotud alanenud dopamiinifunktsiooniga. DRD2 rs6277 polümorfismi C-alleeli on seostatud vähenenud dopamiiniülekandega ning seetõttu võib ta söömishäirete väljakujunemist mõjutada. Käesolevas töös on longitudinaalselt uuritud DRD2 rs6277 C-alleeli seoseid söömishäire riskifaktoritega (stressirohkete elusündmuste, impulsiivsuse, neurootilisuse, kõhnuseihaluse ja kehaga rahulolematusega) 15-aastaselt ja vaadatud nende rolli buliimiasümptomite ning kehamassiindeksi ennustamisel 18. eluaastal. Tulemustest selgus, et DRD2 rs6277 genotüüp ei olnud seotud impulsiivsuse, neurootilisuse ega kõhnuseihalusega, kuid impulsiivsus, impulsiivsuse ja neurootilisuse koosmõju ning kõhnuseihalus olid buliimiasümptomite mõjutamisel olulised. Rs6277 C/T ja C/C genotüüpidel puudus peamõju buliimiasümptomitele, kuid leiti kaudne mõju, mille vahendajaks oli kehaga rahulolematus 15-aastaselt. Töö annab panuse söömishäirete riskifaktorite mõistmisesse noorukieas.
Eating Disorders in Youth-Questionnaire (EDY-Q) tõlkimine ja kohandamine eesti keelde
(Tartu Ülikool, 2021) Jõhvik, Liis; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Soidla, Kärol, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Emotsionaalse söömise küsimustiku konstrueerimine ja valideerimine
(Tartu Ülikool, 2014) Sultson, Hedvig; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva seminaritöö eesmärk oli koostada emotsionaalset söömist hindav küsimustik ja uurida selle konstruktivaliidsust. Uuringus osalenud 537 naise andmeid analüüsides osutus faktoranalüüsi tulemusena parimaks kahefaktoriline lahend, mis seletab ära suure osa andmete üldhajuvusest ning demonstreerib kogu- ja alaskaalade lõikes adekvaatset kuni kõrget sisereliaablust. Alaskaalasid Söömine vastusena negatiivsetele emotsioonidele ja Söömine vastusena positiivsetele emotsioonidele võrreldi Söömishäirete Hindamise Skaala (SHS) ja Emotsioonide Reguleerimise Raskuste Skaala (ERRS) kogu- ja alaskaaladega. Alaskaala Söömine vastusena negatiivsetele emotsioonidele näitas head konvergentset valiidsust liigsöömishoogude uurimise osas. Samuti erinesid negatiivsetele ja positiivsetele emotsioonidele söömisega reageerijad mitte-reageerijatest SHS ja ERRS kogu- ja alaskaalade lõikes, mis viitab emotsionaalse söömise võimalikule seotusele söömispatoloogiaga. Kuna alaskaala Söömine vastusena negatiivsetele emotsioonidele korrelatsiooniseosed SHS ja ERRS kogu- ja alaskaaladega on kõrgemad kui alaskaala Söömine vastusena positiivsetele emotsioonidele puhul, võib alaskaalat Söömine vastusena negatiivsetele emotsioonidele pidada paljulubavaks mõõtevahendiks liigsöömishoogude uurimisel. Kuna positiivseid emotsioone on söömiskäitumise kontekstis vähe uuritud, on oluline alaskaala Söömine vastusena positiivsetele emotsioonidele tulemuste tõlgendamisse suhtuda ettevaatlikkusega.
Emotsiooni regulatsiooni raskuste ja kogemusliku vältimise modereeriv mõju meeleolu- ja ärevushäire sümptomitele
(Tartu Ülikool, 2024) Niitsoo, Merili Lissel; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas töös uuriti emotsioonide regulatsiooni (ER) raskuste ning kogemusliku vältimise (KV) rolli ärevuse ja depressiooni sümptomitele, lisaks vaadeldi ka ER raskuste ning KV seoseid depressiooni ja ärevushäirete sümptomitega. Valim (n = 286) koosnes kliinilise psühholoogi vastuvõtule pöördunud täiskasvanutest (n = 79) ning tavapopulatsioonist (n = 207). Korrelatsioonanalüüsi tulemuste kohaselt olid nii depressiooni sümptomid kui ärevushäire sümptomid nii ER raskuste kui ka KV-ga positiivses seoses. Regressioonanalüüsi tulemused näitasid, et ER raskuste ning kogemusliku vältimise koosmõju ennustas depressiooni ning seisundiärevuse sümptomeid vähesemal määral kui ER raskused või KV üksinda. Tulemused viitavad, et ER raskustel on suurem roll ärevuse ning depressiooni sümptomite püsimisel, kui seda on kogemuslikul vältimisel.
Emotsioonide regulatsiooni raskused anorexia nervosa ja bulimia nervosa patsientidel
(Tartu Ülikool, 2018) Jakubelovitš, Sandra; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Kukk, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö põhieesmärgiks oli uurida anorexia nervosa ja bulimia nervosa patsientide raskusi emotsioonide reguleerimisel. Kirjandus emotsioonide düsregulatsioonist viitab sellele, et see on psühhopatoloogias transdiagnostiline nähtus, mis ulatub depressioonist liigsöömishäireni. Üheks emotsioonide düsregulatsiooni komponendiks on impulsiivsus, mille kõrgenenud tasemeid on täheldatud söömishäiretel, mille tunnuseks on liigsöömishood. Lisaks emotsioonide regulatsiooni raskustele uuriti patsientide isiksusejooni. Uuritavateks olid piirava alatüübiga anorexia nervosa patsiendid (N=16), väljutava alatüübiga anorexia nervosa patsiendid (N=8), bulimia nervosa patsiendid (N=25) ja terved kontrollgrupi liikmed (N=52). Uuring viidi läbi järgnevate eneseteatatud küsimustikega: Emotsioonide Regulatsiooni Raskuste Skaala, Rootsi Ülikoolide Isiksuse Skaala, Barratti Impulsiivsuse Skaala ja Söömishäirete Hindamise Skaala. Tulemustest selgus, emotsioonide düsregulatsioon on üks probleemidest, mis kaasub söömishäiretega ning see on transdiagnostiline nähtus. Emotsioonide regulatsioon oli võrreldes tervete inimestega nii anorexia nervosa kui ka bulimia nervosa patsientidel häirunud. Barratti Impulsiivsuse Skaala järgi on väljutavat tüüpi anorexia nervosa ja bulimia nervosa patsiendid impulsiivsemad kui terved indiviidid. Kliinilisi gruppe eristasid tervest kontrollgrupist ka teatud isiksusejooned nagu kõrgem psüühiline ja somaatiline ärevus, vastuvõtlikus stressile, isoleerumine ja kibestumine. Tulemustest võiks järeldada, et kõik neli kasutatud instrumenti on abiks söömishäirete patsientide haiguse erinevate aspektide mõistmisel ning need tulemused koos varasemate uuringute tulemustega aitavad välja selgitada need söömishäirete omadused, millele tuleks sekkumise ajal olulist tähelepanu pöörata ning seeläbi teha ravi potentsiaalselt rohkem efektiivseks.
Emotsioonide regulatsiooni raskused depressiooniga patsientidel
(Tartu Ülikool, 2018) Belkov, Anastassia; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Emotsioonide regulatsioon on üldiselt seotud oma emotsioonide mingi aspekti kohandamisega vastavalt olukorrale või soovile. Varasemalt on leitud, et raskused emotsioonide regulatsioonis on seotud psühhopatoloogia esinemisega, sealhulgas meeleoluhäiretega. Käesolevas töös on uuritud emotsiooniregulatsioonis esinevaid erinevusi depressiooniga patsientidel ja tervetel kontrollisikutel. Lisaks on uuritud, kas erinevusi esineb kliinilise valimi siseselt, täpsemalt neil depressiooniga patsientidel, kellel on kaasnev ärevus- või isiksusehäire. Uuringu läbiviimisel kasutati Emotsioonide Regulatsiooni Raskuste Skaalat (DERS). Kliinilise ja kontrollgrupi vahel ilmnesid statistiliselt olulised erinevused kõigil DERS alaskaaladel, välja arvatud emotsioonide mitteteadvustamise alaskaalal. Kliinilise valimi alagruppides statistiliselt olulisi erinevusi emotsioonide regulatsioonis ei esinenud. Erinevused puudusid ka depressiooni sügavuse, melanhoolia ja komorbiidsuse olemasolu põhjal moodustatud gruppide vahel. Käesolev töö annab panuse emotsioonide regulatsiooni raskuste rolli mõistmisesse psüühikahäirete kontekstis.
Emotsioonide regulatsiooni raskuste vahendav roll negatiivse perfektsionismi ning depressiooni ja ärevuse sümptomite vahel
(Tartu Ülikool, 2023) Uus, Anu; Soodla, Helo Liis, juhendaja; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Emotsioonide Reguleerimise Raskuste Skaala lühiversiooni DERS-16 valideerimine
(Tartu Ülikool, 2022) Vihterpal, Lumi Kristin; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Häirunud söömiskäitumise hindamine meestel
(Tartu Ülikool, 2019) Kõressaar, Anneli; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida naiste häirunud söömiskäitumist hindava Söömishäirete Hindamise Skaala (SHS) esialgse 86-väitelise versiooni väidete sobivust söömishäirete sümptomite hindamiseks meestel. Valimi moodustasid 130 meest, kes täitsid 86-väitelise SHS küsimustiku. Faktoranalüüsi tulemusel ilmnes 4-faktoriline lahend: „Hõivatus kehakujust ja kehakaalust“ (Cronbachi α=.91), „Liigsöömine“ (α=.90), „Söömise piiramine“ (α=.86) ja „Ebaregulaarne söömine“ α=.60. Ilmnenud faktorid peegeldavad üsna suurel määral naiste SHS alaskaalasid. Antud valimil ei tulnud välja SHS alaskaala „Toidu väljutamine“, seda eeldatavasti valimi väiksuse (N=130) ning kliinilise valimi puudumise tõttu. Antud teemat tuleks edasi uurida suuremal valimil, kaasates kindlasti ka kliinilise diagnoosiga meespatsiente.
Häirunud söömiskäitumise psühholoogilised riskitegurid 13-16-aastastel lastel: longituuduuring
(Tartu Ülikool, 2019) Jänes, Jana; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Soidla, Kärol, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Antud töös uuriti poiste ja tüdrukute puhul riskifaktorite prospektiivset mõju häirunud söömiskäitumisele ning analüüsiti, millised on olulisemad häirunud söömiskäitumise ennustajad. Lapsed täitsid enesekohaseid küsimustikke kahe aastase vahemikuga 13-14-aastaselt ja 15-16-aastaselt. Tulemusena leiti, et tüdrukutel ja poistel üksikult analüüsitud olulisteks häirunud söömiskäitumise prospektiivseteks riskifaktoriteks kujunesid perfektsionism, tajutud sotsiaalne surve saledusele või lihaselisusele, koolipäevadel ebaregulaarne söömine ning madal enesehinnang, kuid neurootilisus, madal rahulolu tajutud sotsiaalse toega ja madal rahulolu kehakujuga olid olulise ennustusvõimega ainult tüdrukutel. Erinevate riskifaktorite koos hindamisel olid mõlema soo puhul kõige olulisemateks ennustajateks madal enesehinnang ja kõrge tajutud sotsiaalne surve saledusele või lihaselisusele. Töö tulemused panustavad häirunud söömiskäitumise riskifaktorite sooliste erinevuste hindamisesse.
Hirmu seos seisundi- ja püsiärevusega teismelistel ja noortel
(Tartu Ülikool, 2012) Puusemp, Helen; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimuse eesmärgiks oli uurida hirmu seost seisundi- ja püsiärevusega teismelistel ja noortel, kasutades Eesti laste Isiksuse-, Käitumise- ja Terviseuuringu raames kogutud andmeid. Uurimuses osales 993 Tartus või Tartu ümbruses elavat 16-31 aasta vanust teismelist ja noort (M=21,6, SD=3,5), kes täitsid hirmuskaala ja seisundi- ja püsiärevuse skaalad (STAI; Spielberger jt, 1983). Tulemused näitavad, et nii koguhirmu kui ka üksikute hirmuväidete skoorid on statistiliselt oluliselt seotud nii seisundi- kui ka püsiärevusega. Mõlema kohordi naistel olid nii hirmu kui ka ärevuse näitajad kõrgemad kui sama vanusegrupi meestel. Vanuse kasvades hirmud ja ärevus pigem vähenevad, kuigi statistiliselt olulist erinevust noorema ja vanema kohordi hirmu ja ärevuse suurustes ei olnud.
Imiku- ja lapseea patoloogia kui riskifaktor söömishäire tekkeks noorukieas
(Tartu Ülikool, 2019) Salm, Evelyn; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Söömishäired on raske psühhiaatriline haigus, millel on kompleksne etioloogiline taust. Käesoleva uurimistöö eesmärk oli uurida söömishäire patsientide erinevaid imiku- ja väikelapseea diagnoose, et leida neurobioloogilisi seoseid häire tekkeks. Uurimisgrupp koosnes 202 patsiendist, kelle retrospektiivseid andmeid analüüsis kasutati. Neist 102 olid erineva söömishäire,100 käitumishäire- ja sõltuvushäire diagnoosiga. Hinnati imikueas saadud neuroloogiliste diagnooside ja väikelapseeas diagnoositud psüühika- ja käitumishäirete erinevust kahes grupis, mõõdeti ka teismeea depressioonile ja ärevusle eelnenud imiku- ja väikelapseea diagnoose. Ehkki söömishäirega noortel oli haiguskannete koguarv oluliselt suurem kui käitumis- ja sõltuvushäirega noortel, siis imiku- ja väikelapseea patoloogia ei ole söömishäirega noortel sagedasem kui käitumis-ja sõltuvushäirega noortel. Kirjeldatud patoloogiat ei saa seostada spetsiifiliselt teismeea söömishäirega.
Isiksuslikud ja soolised erinevused emotsiooni regulatsiooni raskustes
(Tartu Ülikool, 2015) Martinson, Riina; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut

Browse

Browsing Psühholoogia üliõpilastööd – Student works in psychology by Author "Akkermann, Kirsti, juhendaja"