Sirvi Autor "Kastepõld-Tõrs, Kaia, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 55

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
7-10 aastastele lastele mõeldud isiksusetesti PPTQ-C kohandamine eesti keelde
(Tartu Ülikool, 2020) Allvee, Anna Helena Ursula; Kastepõld-Tõrs, Kaia, juhendaja; Kangro, Eva Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Laste isiksuseomaduste teadmine aitab olla nende arengule toeks. PPTQ-C test pakub alternatiivi varasematele algklasside lastele mõeldud isiksustestidele, vaadeldes isiksusomadusi Suurest Viisikust tulenevate omaduste alusel. Käesolev töö on esimene samm antud testi eestindamisel. Eesti keelde tõlgitud testi valiidsust kontrolliti 120-lapselise (vanuses 7-10) valimi alusel. Madal alaskaalade sisereliaablus ja kehv faktorstruktuur viitavad aga sellele, et test tuleb suuresti ümber sõnastada. Sellegipoolest on näha, et testil on potentsiaali olla kasulik tööriist 7-10 aastaste lastega tegelevatele spetsialistidele.
listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
Abielusuhe pärast esimese lapse sündi
(Tartu Ülikool, 2005) Luts, Kristi; Must, Olev, juhendaja; Kastepõld-Tõrs, Kaia, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Autistliku lapse ema kiindumusstiil, tajutud vanemlik pädevus ja sellega seotud tegurid
(Tartu Ülikool, 2019) Kolk, Sheila; Schults, Astra, juhendaja; Kastepõld-Tõrs, Kaia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Töös uuriti autistliku lapse ema kiindumusstiili (adult attachment style) ja tajutud vanemliku pädevuse vahelisi seoseid. Seotud teguritena vaadeldi ema traumat ja üksikvanema staatust. Kasutati kolme küsimustikku: täiskasvanute lähisuhete küsimustikku (Experiences in Close Relationship Scale - ECR-E), vanemliku pädevuse skaalat (The Parenting Sense of Competence Scale – PSOC) ja elusündmuste küsimustiku (Life Events Checklist – LEC). Valimisse (N = 125) kuulusid autistlike laste emad (N = 64) ja kontrollgrupp (N = 61). Kliiniline grupp värvati autismiga tegeleva ühingu kaudu ja kontrollgrupp Tallinna koolidest ja lasteaedadest. Regressioonanalüüsiga leiti, et lapse ASD diagnoos ennustab madalamat tajutud vanemlikku pädevust ning Mann-Whitney U testiga selgus, et kliinilise grupi emadel oli madalam tajutud vanemlik pädevus ja rahulolu kui kontrollgrupil, mis muudab oluliseks autistlike laste emade vanemliku rahulolu parandamise. Ema kiindumusstiil ennustas vanemlikku pädevust. Ema kiindumusstiil ei erinenud kliinilises ja kontrollgrupis, kuid kliinilises grupis ennustas ema ärev kiindumus ema traumat.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Depressiooni sotsiaalsete ja majanduslike mõjutegurite hindamine
(2010-05-24T12:36:28Z) Niiberg-Pikksööt, Triinu; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond. Psühholoogia instituut; Aluoja, Anu, juhendaja; Kastepõld-Tõrs, Kaia, juhendaja
Depressioon tekib bioloogiliste ja psühholoogiliste tegurite koosmõju tulemusena. Mõned depressiooniga seostuvad tegurid võivad olla depressiooni tekkimise riskifaktoriteks, mõned depressiooni püsimise riskifaktoriteks ning mõned tagajärgedeks. Magistriprojekti eesmärk on välja selgitada depressiooni sotsiaalsed ja majanduslikud mõjutegurid ning koostada lühike riskitegurite hindamise küsimustik, mis arvestaks võimalikult paljusid sotsiaalseid ja majanduslikke tegureid ning nende koosmõju depressiooni esinemisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Dissotsiatiivsete kogemuste skaala (DES-II) kohandamine eesti keelde ja dissotsiatiivsete kogemuste seos unehäiretega
(Tartu Ülikool, 2015) Taliväting, Margo; Kastepõld-Tõrs, Kaia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Dissotsiatiivsete kogemuste skaala (DES-II) kohandamine eesti keelde ja dissotsiatiivsete kogemuste seos unehäiretega. Käesoleva seminaritöö eesmärgiks oli töötada välja mõõtevahend dissotsiatiivsete kogemuste hindamiseks ning selgitada dissotsiatiivsete kogemuste rolli unehäirete kontekstis. Valim koosnes 100 inimesest (26 meest ja 74 naist). Osalejad täitsid testikomplekti, kuhu kuulusid eesti keelde tõlgitud dissotsiatiivsete kogemuste skaala (DKS), emotsionaalse enesetunde küsimustik (EEK-2), traumahäire sümptomite küsimustik (SPTSS), Uppsala uneuuringu küsimustik (UUK), une häirituse küsimustik (UNH) ja EPIP-NEO isiksuseküsimustik. DKS sisemine reliaablus oli hea (0,93). Faktoranalüüsis eraldus 7-faktorit, kuid võttes arvesse varasemaid uuringuid, siis paremaks lahenduseks oleks ühefaktoriline struktuur. DKS skoori korrelatsioon EEK-2, SPTSS, UUK kui ka UNH skooridega oli keskmise tugevusega. Olulist erinevust kliinilise grupi ja tervete uuritavate grupi vahel DKS skoorides ei leitud. DKS korreleerus EPIP-NEO isiksuseküsimustikus positiivselt neurootilisuse ja negatiivselt ekstravertsuse ning sotsiaalsuse alaskaalaga. Uurimistöös leitud andmete põhjal võib öelda, et DKS eestikeelne versioon on usaldusväärne ja valiidne mõõtmisvahend.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti koolipsühholoogide valmisolek kriisideks ja täiendkoolituse vajadus
(Tartu Ülikool, 2020) Klaar, Kerttu-Liis; Kastepõld-Tõrs, Kaia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks on uurida Eesti koolipsühholoogide valmisolekut kriisideks. Töö jaoks loodud küsitlusuuring koosnes nii avatud küsimustest, mille analüüsiks kasutati kvalitatiivset sisuanalüüsi, kui ka valikvastusega küsimustest. Uuringus osales 65 Eesti koolipsühholoogi, keskmise tööstaažiga 8,7 aastat. Kõige levinumad kriisisituatsioonid, millega Eesti koolipsühholoogid on oma töös kokku puutunud on õpilastevaheline füüsiline vägivald, koolikiusamine, õpilase suitsiidkatse, alkoholi või narkootikumidega seotud olukorrad ja õpilase tõsine haigus/vigastus. Tulemused viitavad sellele, et koolipsühholoogid oskavad õpilasi indiviidi tasemel hästi aidata, kuid kriisi juhtimise, koostöö perede ja koolipersonaliga ning kriisiplaani kasulikkuse osas jääb teadmistest puudu. Uurimistöö tulemuste analüüsis leiti, et Eesti koolipsühholoogide hinnangul on neil vajadus kriisisekkumise täiendkoolituste järgi ning koolipsühholoogide kriisikoolitusprogrammid võiksid olla rohkem treeningu formaadis, mis annaksid lisaks teoreetilistele teadmistele ka praktilisi oskusi.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti meditsiinitöötajate professionaalse elukvaliteedi seosed abiotsimisega seotud enesestigma ja toimetulekuviisidega
(Tartu Ülikool, 2020) Kinks, Kersti; Kastepõld-Tõrs, Kaia, juhendaja; Jõeveer, Kaie, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimistöö käsitleb Eesti meditsiinitöötajate professionaalset elukvaliteeti. 286 Eesti meditsiinitöötajat vastas küsimustikele, millega mõõdeti nende kaastundeväsimust ja kaastunderahulolu, abiotsimisega seotud enesestigma esinemist, stressiga toimetuleku viise ning nende omavahelisi seoseid. Kaastundeväsimus ohustab eelkõige traumade ja raskemate juhtumitega töötavat meditsiinipersonali. Suurema kaastundeväsimusega meditsiinipersonalil on suurem abiotsimise hoiakutega seotud stigma, kuid stigma on väiksem neil töötajatel, kes tegelevad teadlikult oma stressi ja emotsioonide juhtimisega. Nii stigma kui kaastundeväsimuse vähendamiseks ja kaastunderahulolu tõstmiseks tuleks meditsiinipersonali puhul kaaluda pikemaajalisi multimodaalseid sekkumisi, mis aitaksid teadvustada funktsionaalsete toimetulekustrateegiate ning psühhosotsiaalse toetuse olulisust ja aitaksid professionaalset elukvaliteeti toetada.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti psühhoterapeutide eneseteraapia kogemuse, kaastunde rahulolu ja kaastundeväsimuse uuring
(Tartu Ülikool, 2020) Kivi, Elizabeth; Kastepõld-Tõrs, Kaia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Kaastundeväsimus ja –rahulolu võivad olulisel määral mõjutada psühhoterapeudi tõhusust. Käesolev uurimistöö uuris Eesti psühhoterapeutide professionaalset elukvaliteeti ning eneseteraapia kogemust. Selle uurimiseks kasutati ProQOL-5, enese-stigma testi ja antud uurimuse jaoks loodud küsimustikku eneseteraapia kogemuse kohta. Tulemustest selgus, et kaastunde rahulolu keskmine oli kõrge (42,08; SD = 4,77), läbipõlemise keskmine oli madal (19,51; SD = 4,13) ja STS’i keskmine oli madal (18,84; SD = 4,43). 96,1 % valimist olid vähemalt korra osalenud eneseteraapias, 50 % valimist tegid seda pidevalt. Kinnitust said ainult nullhüpoteesid – eneseteraapial, psühhoteraapia koolkonnal, praktiseerimise ajal ja mahul ei olnud statistiliselt olulist mõju läbipõlemisele, kaastunde rahulolule ja STS’ile. SSOSH’i erinevused vastavalt eneseteraapia kogemusele ei olnud statistiliselt olulised.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eestikeelse skeemi olekute küsimustiku psühhomeetriliste omaduste uurimine segavalimil
(Tartu Ülikool, 2021) Lehtme, Enely; Kastepõld-Tõrs, Kaia, juhendaja; Täht, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Magistritöö eesmärk oli täiendavalt uurida eestikeelse skeemi olekute küsimustiku (SMI) psühhomeetrilisi omadusi segavalimil. Testipaketti kuuluvaid küsimustikke, sh SMI-d, täitsid 379 (m = 80; n = 227; muu = 1) täiskasvanut, kellest 21 (m = 5; n = 16) kuulusid kliinilisse valimisse. Osalejate vanus jäi vahemikku 18-81, kliinilises grupis 19-55. Kliinilises valimis oli 11 osalejal depressiooni diagnoos. Eestikeelse SMI psühhomeetriliste omaduste kontrollimiseks tehti kinnitav faktoranalüüs, korrelatsioonianalüüsid, sisereliaabluse analüüs ning dispersioonanalüüsid. Kinnitust sai 14-faktoriline 100 väitega mudel, mis on võrreldav teiste uuringute tulemustega. Dispersioonanalüüsi tulemused näitasid statistiliselt olulist erinevust kliinilise ja mitte-kliinilise grupi vahel skeemi olekute kategooriates. Töö peamiseks puuduseks on kliinilise valimi väiksus. Jätku-uuringutes on oluline kliinilist valimit suurendada, et tulemusi üldistada.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eestis levivad uskumused psüühikahäirete kohta
(Tartu Ülikool, 2016) Suvi, Erika; Kastepõld-Tõrs, Kaia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli uurida millised on Eesti inimeste uskumused ja hoiakud psüühikahäirete ja psüühikahäiretega inimeste suhtes ning kas ja kuidas mõjutavad uskumusi kokkupuude psüühikahäiretega inimestega, vanus ja haridustase. Töö kvalitatiivses osas selgus intervjuude käigus, et inimesed teavad psüühikahäirete põhjustena nimetada isiklikke läbielamisi ning eelsoodumust, nii psüühikahäiretega kokkupuutunud (N=6) kui mitte kokkupuutunud (N=5) peavad oluliseks taastumisel rääkimist psühholoogi või sõbraga, kuid ravimite olulisust koos toetavate teenustega nimetasid vaid psüühikahäiretega kokkupuutunud isikud. Intervjuudest ei selgunud kindlalt, kas inimesed teevad vahet psüühikahäirel ja vaimupuudel. Uuringu teises osas vastasid veebipõhisele 30-st väitest koosnevale küsimustikule 171 inimest. Selgus, et psüühikahäiretega sageli või pidevalt kokkupuutuvate inimeste hoiakud olid positiivsemad, 35 aastaste ja vanemate hoiakud negatiivsemad kui nooremate inimeste hoiakud. Uskumus, et psüühikahäires on inimene ise süüdi, ennustab negatiivsemat hoiakut, madalama haridusega inimesed hindavad ravi ja psüühikahäirega toimetuleku võimalusi madalamalt. Uuringu kvalitatiivses osas selgus, et 87,1 % vastajatest eristavad vaimupuuet ja psüühikahäiret. Kõige negatiivsemad hoiakud ilmnesid piirangute faktoris (M= 2,72), sotsiaalse distantsi ja märgistatuse faktoris olid hoiakud positiivsemad. Üldiselt oli kõigi vastajate hoiak psüühikahäirete ja psüühikahäiretega inimeste suhtes pigem positiivne (M = 2,51).
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Elusündmuste küsimustiku kohandamine eesti keelde ja traumakogemuste hindamine psühhoosihaigetel
(Tartu Ülikool, 2018) Taliväting, Margo; Juursoo, Mart, juhendaja; Kastepõld-Tõrs, Kaia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Magistritöö eesmärgiks oli kohandada eesti keelde Elusündmuste küsimustik (LEC) ja uurida, kuivõrd esineb psühhoosihaigetel võrreldes tervete uuritavatega traumakogemusi, dissotsiatsiooni, emotsioonide düsregulatsiooni ja PTSH sümptomeid. Uuringus osales kokku 181 osalejat, kellest 145 kuulus tervete uuritavate (keskmine vanus 34.4) ja 36 kliinilisse valimisse (keskmine vanus 39.1). Osalejad täitsid viis enesekohast küsimustikku: Elusündmuste küsimustik LEC, Tagasisideküsimused, Posttraumaatilise stresshäire nimekiri PCL, Emotsioonide regulatsiooni raskuste skaala ERRS ja Dissotsiatiivsete kogemuste skaala DES. Tulemustest ilmnes, et psühhoosihaigetel esines võrreldes tervete uuritavatega rohkem trauma- ja dissotsiatiivseid kogemusi ning kõrgemaid PTSH sümptomite ja emotsioonide düsregulatsiooni skoore. Lisaks näitas regressioonanalüüs, et psühhoosihaigete valimis olid PTSH sümptomite olulisteks ennustavateks muutujateks emotsioonide düsregulatsioon ja dissotsiatsioon. Eestikeelse LEC kordustesti väidete keskmine Cohen kappa (0.70) oli võrreldav originaaliga ning reliaablus oli hea (0.71).
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Enesestigma ja eelarvamuste seos psühholoogilise abi otsimisega
(Tartu Ülikool, 2014) Halus, Galina; Kastepõld-Tõrs, Kaia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas seminaritöös uurisin enesestigma ja eelarvamuste seost psühholoogilise abi otsimisega. Uuring viidi läbi Tartus, selles osales 171 inimest (43 meest, 128 naist) vanuses 17-69 eluaastat. Küsitluse teel koguti uurimuse seisukohalt olulisi demograafilisi isikuandmeid ning vastanutele esitati küsimusi, mis puudutasid tema varasemaid kogemusi psühhologilise abi otsimisel võimalikest abiallikatest. Uurimuses osalejad täitsid küsimustikud enesestigma, enesehinnangu ja eelarvamuste skooride määramiseks. Enesestigma skaala ja eelarvamuste küsimustiku keskmiste skooride võrdlemisel selgitati välja, et meestel on enesestigma ja eelarvamuste skoorid kõrgemad kui naistel. Samuti ilmnes, et enesestigma ja enesehinnangu skaalade vahel esineb nõrk negatiivne seos (r =- 0.3, p<.01). Enesestigma skaala ja eelarvamuste küsimustiku vahel on aga positiivne seos (r=0,4, p<.01). Kokkuvõttes, uuringu tulemusena selgus, et enesestigma on oluline tegur, mis võib takistada inimest psühholoogi poole pöördumast.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Fibromüalgiaga patsientide elukvaliteet ja enesetõhusus ning selle diagnoosiga patsientide kalduvus depressioonile ja ärevusele
(Tartu Ülikool, 2019) Murašina, Anastassia; Gabovitš, Boris, juhendaja; Kastepõld-Tõrs, Kaia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Antud töös uuriti fibromüalgiat põdevate patsientide kalduvust depressioonile ja ärevusele ning lisaks elukvaliteedi ja enesetõhususe taset. Uurimuses osales kokku 50 inimest: 25 fibromüalgia diagnoosiga patsienti ja 25 tervet inimest, kes moodustasid kontrollrühma. Uurimuse raames paluti osalejatel täita 6 erinevat küsimustikku. Töös ei leitud kinnitust hüpoteesile, mis eeldas, et fibromüalgia patsientidel on madalam enesetõhususe tase, ning nemad on rohkem altid põdema depressiooni. Kinnitust sai see, et fibromüalgiat põdevatel patsientidel on suurem soodumus põdeda üldistunud ärevushäiret kui tervetel inimestel. Teine hüpotees, mis eeldas, et fibromüalgia patsientidel on oluliselt madalam elukvaliteet füüsilise ja vaimse tervise valdkonnas ning madalam rahulolu sotsiaalsete suhetega ja ümbritseva keskkonnaga kui tervetel inimestel, sai kinnitust osaliselt. Fibromüalgia patsientidel olid oluliselt madalamad vaimse ja füüsilise tervise näitajad. Rahulolu sotsiaalsete suhetega ja ümbritseva keskkonnaga ei erinenud patsientide ja kontrollrühma vahel statistiliselt oluliselt. Üldine elukvaliteet, mis hõlmab eelnimetatud 4 valdkonda, oli patsientidel oluliselt madalam kui kontrollrühmal. Demograafiliste andmete ankeedis oleva küsimuse abil uuriti fibromüalgia haigetel ja kontrollrühmas olevatel inimestel, milliseid traumaatilisi sündmusi on nad läbi elanud. Töös arutletakse saadud tulemuste võimalike põhjuste ja tulevikuperspektiivide üle.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Generaliseerunud ärevushäire (F41.1) diagnoosimise ja ravi kooskõla ravijuhendiga täiskasvanutel Eesti perearstide näitel
(Tartu Ülikool, 2018) Randma, Geia; Kastepõld-Tõrs, Kaia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Antud töös uuriti kuidas Eesti perearstid rakendavad GÄH-i ravijuhendi praktikaid – diagnoosimine, raviplaan, ravi hindamine ning milliseid ravimeid kirjutatakse välja enim GÄH-i puhul Eesti perearstide poolt. Meetodina kasutati uurimustöö autori koostatud küsitlust ning tehti Eesti Haigekassast päring F40 ja F41.1 diagnoosiga patsientidele väljakirjutatud ravimite kohta 2010-2016. aastatel peremeditsiinis. Internetis läbiviidud küsitluses osales 110 perearsti üle Eesti, kes vastasid RHK-10 alusel koostatud hüpoteetilise F41.1 diagnoosiga inimese kaasuse põhjal küsimustele. Kokkuvõttes toimisid küsitluses osalenud perearstid osalt ravijuhendiga kooskõlas. 51.9% määraks õige diagnoosi, 77.3% eelistaks medikamentoosset ravi (antidepressante) ning 52.7% vastanutest suunaks patsiendi teraapiasse. Haigekassa statistika põhjal kirjutatakse F41.1 diagnoosiga patsiendile enim välja alprasolaami (bensodiasepiin), mis on vastuolus nii küsitluse tulemustega kui ka ravijuhendiga ning viitab vajadusele antud teemat põhjalikumalt edasi uurida.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Infertiilsuse sagedasemad põhjused ja naise edasine psüühiline toimetulek
(Tartu Ülikool, 2018) Raag, Laura-Liisa; Pael, Janika, juhendaja; Kastepõld-Tõrs, Kaia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Infertiilsuse puhul on tegu väga stressirohke kriisiga elus, mõjutades paaris mõlemat osapoolt ning tuues kaasa mitmeid vaimse tervise probleeme. Käesoleva uurimistöö eesmärk on kirjeldada, millised on infertiilsuse sagedasemad põhjused, kuidas see mõjutab naise psüühilist toimetulekut ja milliseks võiks kujuneda paaridele suunatud nõustamine. Uurimistöö on koostatud teoreetilise kirjanduse ülevaatena. Kasutatud kirjandusallikad on erialased teadusartiklid, mis on leitud elektroonilistest andmebaasidest. Otsingu piiranguks oli ajavahemik 2001 – 2018. Uurimistöö tulemusena selgub, et infertiilsuse diagnoosi põhjus võib olla võrdselt tingitud nii naisest, mehest kui ka mõlemast partnerist. Naisest tulenev infertiilsus võib olla tingitud ovulatsioonihäiretest, emakaanomaaliatest, endometrioosist ja munajuhade kahjustusest. Mehepoolne infertiilsus võib olla tingitud erektsiooni- ja ejakulatsioonihäiretest, põletikest ja kahjulikest harjumustest. Mõlemapoolseks lastetuse põhjuseks on vanus ja muutunud seksuaalkäitumine. Umbes 10%-l juhtudest jääb põhjus selgusetuks. Peamised infertiilsusega kaasnevad psüühilised probleemid on näiteks viha, kurbus, agressiivsus, kadedus, süütunne, häbi, madal enesehinnang, sotsiaalne isolatsioon, stress, ärevus, depressioon ja isegi lein. Antud probleemidega tegelemises on olulisel kohal psühholoogiline tugi ja nõustamine, mida peaks pakkuma selleks vastava pädevuse omandanud isik, kes keskendub individuaalsele lähenemisele, sotsiaalsele keskkonnale ja kultuurilisele taustale.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Isiksusteomaduste muutumine enne ja pärast ravi depressiooni diagnoosiga patsientidel
(Tartu Ülikool, 2014) Otto, Kristi; Kastepõld-Tõrs, Kaia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli võrrelda depressioonitaseme mõju isiksusejoontega (Rootsi ülikoolide isiksuseskaala alaskaaladega) enne ja pärast antidepressant estsitalopraami ravi. Uuringu valim koosnes 174st Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliiniku depressiooni diagnoosiga patsiendist. Uuritavad täitsid ankeedi sotsiograafiliste andmete kohta ja kahel korral eestikeelse Rootsi Ülikoolide Isiksuse Skaala ning Becki depressiooniküsimustiku – enne ja pärast ravi. BDI skoor alanes 30.6-lt 11.3-le pärast ravi. Pärast ravi kõige rohkem alanes sotsiaalse soovitavuse, psüühilise ärevuse, stressile vastuvõtlikkuse ning ärrituvuse skaala, kõige vähem muutus füüsilise agressiooni.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kaastundeväsimus Eesti haigla ja rehabilitatsiooni sotsiaaltöötajate seas
(Tartu Ülikool, 2019) Kaaver, Katrin; Kastepõld-Tõrs, Kaia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Antud uurimistöö põhifookuseks on kaastundeväsimuse ja läbipõlemise teemad Eesti haigla ja rehabilitatsiooni sotsiaaltöötajate seas. Eesti haigla ja rehabilitatsiooni sotsiaaltöötajad puutuvad oma töös kokku nii kriisi- ja surmajuhtumitega kui ka ressursside jagamise ja interdistsiplinaarse koostööga (Allev, jt. 2014), mis võib olla aluseks suuremale stressitasemele ja kaastundeväsimuse tekkimisele. Kaastundeväsimus on negatiivne tagajärg abistajale, mis on tekkinud läbipõlemise ja sekundaarse traumaatilise stressi koosmõjul (Stamm, 2010). Eesti haigla ja rehabilitatsiooni sotsiaaltöötajaid uuriti Professional Quality of Life, BCOPE toimetulekustiilide ja IES-R sündmuse mõju küsimustike abil. Uuringust ilmnes, et sotsiaaltöötajate kaastundeväsimuse näitajad olid keskmistest (Stamm, 2010) madalamad.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kohanemishäire küsimustiku IADQ („The International Adjustment Disorder Questionnaire“) eesti keelde tõlkimine ja piloteerimine
(Tartu Ülikool, 2021) Usberg, Kaisa; Kastepõld-Tõrs, Kaia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uues rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis (RHK-11) täpsustatakse kohanemishäire diagnostilisi kriteeriume. Seetõttu on tekkinud vajadus uute kohanemishäire mõõtevahendite järgi. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli eesti keelde kohandada kohanemishäire küsimustik IADQ. Uuriti seoseid kohanemishäire ja teiste vaimsete häirete sümptomite vahel. 135 uuringus osalejal paluti täita eestikeelne IADQ, posttraumaatilise stressihäire sümptomeid hindav Sündmuse mõju skaala ja Emotsionaalse enesetunde küsimustik. Andmetega viidi läbi uuriv faktoranalüüs ja korrelatsioonianalüüs. IADQ väidetega läbi viidud faktoranalüüsist eraldus üks faktor „Kohanemishäire“ (omaväärtus 4,103), mis kirjeldas 62,2% andmete varieeruvusest ning mille sisereliaablusnäitaja oli  = 0,907. Korrelatsioonianalüüsis leiti, et IADQ üldskoor on tugevas positiivses korrelatsioonis nii posttraumaatilise stressihäire (r = 0,598), depressiooni (r = 0,662) kui ka ärevuse (r = 0,694) skooridega, p < 0,01. Tulevikus võiks kaasata suurema (s.h kliinilise) valimi ning kliinilise intervjuu meetodi.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Komplekstraumale viitavad sümptomid lapseeas traumeerivaid kogemusi läbi elanud täiskasvanutel
(Tartu Ülikool, 2015) Veeret, Anneli; Kastepõld-Tõrs, Kaia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli uurida lapseea traumakogemuste mõju trauma üleelanutele täiskasvanueas, täpsemalt, kas ja mil määral esineb posttraumaatilise stresshäire sümptomeid, madalat enesehinnangut, emotsioonide düsregulatsiooni ja interpersonaalseid probleeme. Töö teiseks eesmärgiks oli kohandada eesti keelde traumeerivaid kogemusi hindav mõõtevahend Traumakogemuste nimekiri TEC. Kliiniline valim (N=52) moodustus täisealistest (keskmine vanus 40,4 aastat), valdavalt naissoost isikutest (83%), kes täitsid viis enesekohast küsimustikku: Traumakogemuste nimekiri TEC, Posttraumaatilise stresshäire sümptomite nimekiri PCL-C, Emotsioonide regulatsiooni raskuste skaala DERS, Rosenbergi Enesehinnangu Skaala RSES ja Interpersonaalsete probleemide küsimustik IIP-32. Leiti, et lapseea traumakogemustega indiviididel esines kõrgemaid PTSH sümptomite skoore, madalamat enesehinnangutaset, rohkem inimestevahelisi probleeme ja suuremaid emotsiooni regulatsiooni raskusi. Tulemustest nähtub, et lapseeas traumeerivaid olukordi läbielanutel võib täiskasvanueas täheldada komplekstraumale viitavate tunnuste (sh PTSH sümptomid, emotsiooni düsregulatsioon, madal enesehinnangutase ja interpersonaalsed häired) esinemist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Koolieelses eas laste leinaprotsess: Metoodilise materjali väljatöötamine lapse leinaprotsessi toetamiseks lastega töötavatele spetsialistidele
(Tartu Ülikool, 2019) Pent, Rine; Kastepõld-Tõrs, Kaia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva magistritöö eesmärgiks on laiendada Eestis kättesaadavat materjali koolieelses eas laste leinaprotsessi toetamiseks. Töö tulemusena valmib metoodiline materjal lastega töötavatele spetsialistidele, mille abil spetsialistid saavad abistada leinaprotsessis last ning pere. Töö koosnes kahest osast – metoodilise materjali koostamine ning sellele lasteaias töötavate spetsialistide tagasiside kogumine. Tagasiside koguti poolstruktureeritud intervjuu meetodil. Uurimuses osales 9 spetsialisti (3 psühholoogi, 3 eripedagoogi, 3 lasteaiaõpetajat) keskmise tööstaažiga 4,7 aastat. Spetsialistide hinnangul on valminud materjal kasutatav nii eripedagoogina, psühholoogina ning ka õpetajana töötades ja seda saab vajadusel vanematele jagada. Väljatöötatud metoodiline materjal võimaldaks spetsialistidel lapse arengust lähtuvalt sekkumist planeerida ning praktilised tegevused võimaldavad sekkumist läbi viia. Spetsialistide jaoks on oluline üheselt mõistetav, selge ja konkreetne juhis, mis on lihtsalt kasutatav, kiiresti hoomatav ja millele võib praktikas tugineda. Spetsialistide arvates on juhendis kasutatud konkreetsed näited praktilises olukorras tegutsemisele toeks. Juhendmaterjalis kasutatud tegevused on teemakohased ning praktiliselt kasutatavad. Väljatoodud tegevused olid uuringus osalejate sõnul lihtsasti läbiviidavad nii individuaalselt kui ka grupis, mis võimaldab tegevusi teha nii rühmas kui ka nõustamis- kontekstis. Teooriale järgnevad tegevused muudavad kiire reageerimise osalejate sõnul lihtsamaks, sest mõistes leina protsessi, on võimalik kiiresti sekkuda lapse arengutasemele sobivalt.