Sirvi Autor "Leito, Ivo, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 46

ATR-FTIR and multivariate analysis of paints and coating materials
(Tartu Ülikool, 2013) Hayes, Philippa Alice; Leito, Ivo, juhendaja; Vahur, Signe, juhendaja
Basicity of some nitrogen, phosphorus and carbon bases in acetonitrile
(2018-07-05) Lõkov, Märt; Leito, Ivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Happelisus ja aluselisus on keemiliste ühendite ühed olulisemad omadused. Hape-alus tasakaalud toimuvad suuremal või vähemal määral peaaegu kõigis keemilistes protsessides ja tihti mõjutavad nende käike oluliselt. Happelisuse ja aluselisuse uuringuid vesikeskkonnas on läbiviidud juba pikka aega ja hapete ning aluste käitumine selles on hästi teada. Paljud protsessid, kus ained käituvad hapete või alustena toimuvad mittevesikeskkondades. Sellistes keskkondades avaldub ainete happelisus või aluselisus oluliselt erinevalt. Mittevesikeskondade eeliseks on see, et neis saab läbi viia väga tugevate või nõrkade hapete ning aluste pKa uuringuid. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli erinevate aineperekondade esindajate aluselisuse väärtused atsetonitriili keskkonnas. Nendeks aineperekondadeks olid triarüülfosfaanid, arüülhüdrasoonid, pentafulveenid ja lämmastikheterotsüklid. Atsetonitriil on solvent, mida kasutakse laialdaselt erinevates keemia valdkondades. Uuritud ainetest on lämmastikheterotsüklid, mis on kõige levinumad. Neid esineb looduses, ravimites, pestitsiidies ja nad leiavad rakendust ka paljudes muudes vadkondades. Kui võrrelda doktortöö raames määratud heterotsüklite pKa väärtusi atsetonitriili keskkonnas arvutatud gaasifaasi aluselisuse väärtustega ja kirjandusest leitud pKa väärtustega vees on võimalik teha järeldusi erinevate struktuuriefektide kohta, mis mõjutavad lämmastikeheterotsüklite aluselisust. Nendeks struktuurseteks tunnusteks on peri vesiniku olemasolu, sisemolekulaarne vesinikside, täiendavalt liidetud aromaatne tuum, lämmastike suhteline asukoht tsüklis ja tsükli suurus. Selle tulemusena leiti, et need efektid toimivad kõigis kolmes keskkonnas, aga erineval määral. Leiti, et pKa väärtused vees ja atsetonitriilis korrelleeruvad hästi lämmastikheterotsüklite puhul. Näidati, et arüülhüdrasoonide ja pentafulveenide pKa väärtused korrelleeruvad hästi Hammetti substituendi konstantidega. Töös esitatud korrelatsioonid ja struktuuri mõjutuste uuringut aluselisusele saab edaspidi kasutada sarnaste ühendite pKa väärtuste ennustamiseks.
Building Self-Consistent Scales of Anion Binding by Synthetic Receptor Molecules
(Tartu Ülikool, 2013) Haav, Kristjan; Leito, Ivo, juhendaja
Comparison and optimisation of novel mass spectrometry ionisation sources
(2016-07-05) Laaniste, Asko; Kruve, Anneli, juhendaja; Leito, Ivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.
Vedelikkromatograafia-massispektromeetria (LC/MS) on laialt kasutatav meetod väga mitmekesiste analüüside teostamiseks nii rutiin- kui teaduslaborites. LC/MS meetodiga määratakse näiteks taimekaitsevahendeid toiduainetes, erinevaid plastiku komponente sellega kokkupuutuvates produktides, narkootikume veres, seedimise käigus organismis tekkivaid ühendeid, rakkudes leiduvaid valke jne, tegemist on ühe oluliseima meetodiga analüüsimaks komponente segudest. Ionisatsiooniallikas on kahe meetodi (vedelikkromatograafia ja massispektromeetria) ühendamiseks oluline liides, mille abil tekitatakse kromatograafist tulevast vedelikust analüüdimolekulide ioonid, mida analüüsitakse massispektromeetriga. Erinevaid ionisatsiooniallikaid on mitmeid ning pidevalt täiendatakse olemasolevaid ja leiutatakse uusi. Seetõttu on vajalik võrrelda erinevaid uusi ionisatsiooniallikaid, et leida millised on spetsiifilise töö jaoks parimad. Antud töö käigus võrreldi mitmeid uusi ionisatsiooniallikaid kommertsiaalselt levinud elektropihustus ionisatsiooni allikaga (ESI) ning näidati ESI eeliseid võrreldes uudsemate allikatega, mis on popullaarseks muutumas, kuid pole läbinud võrdluse kadalippu, et õigustada nende kasutamist. Samuti oli töö eesmärgiks meie töögrupis eelnevalt väljatöötatud uudse ESI allika pihusti (3R) optimeerimine, mis viidi edukalt lõpule. Optimeerimise tulemused näitavad, uudse 3R pihusti eelised seisnevad peamiselt madalamates avastamispiirides ja robustsuses võrreldes kommertsiaalse allikaga. Samuti täideti edukalt uudse pihustiga seotud teine eesmärk: võrreldi kommertsiaalse pihustiga praktilise analüüsi näitel. 3R pihusti eelised võrreldes kommertsiaalse pihustiga seisnesid väiksemate ainekoguse usaldusväärsemas määramises ning paremas korduvuses. Antud töös leitud erinevate ionisatsiooniallikate võrdlusandmed ning uudse ESI pihusti iseloomustamisel leitud eelised lisavad olulist informatsiooni väga mitmekesisele MS ionisatsiooniallikate temaatikale. Teadlased püüdlevad ühest küljest aina universaalsemate allikate poole, kuid samas otsitakse allikaid väga spetsiifiliste analüüside teostamiseks, mis annaksid parimaid tulemusi. Selleks on vajalik aina uuesti võrrelda praeguseid parimaid allikaid uudsete leiutistega, et leida effektiivseim liides LC/MS meetodile.
Computational design of anion receptors and evaluation of host-guest binding
(2021-04-14) Darnell, Astrid; Leito, Ivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Anioon-retseptor keemia – sobivate retseptormolekulide kasutamine huvipakkuvate anioonide sisalduse või olemasolu määramiseks uuritavast keskkonnast – on kiiresti kasvav uurimisvaldkond. Uute molekulide süntees ning eksperimentaalne uurimine on ajamahukas tegevus ja oleks kasulik, kui retseptorite omadusi oleks võimalik enne nende olemasolu ette ennustada. See, kas ja kui hästi mingi retseptor suudab teise osakese enda külge siduda (retseptor-anioon seondumistugevus), sõltub mitmest faktorist. Arvutuskeemia abil on võimalik uurida osakeste struktuuri lahuses ning hinnata geomeetrilist osakeste kokkusobivust ja seondumise efektiivsust. Doktoritöös uuriti COSMO-RS arvutusliku meetodi rakendamisvõimalusi retseptor-anioon seondumise uurimiseks. Töö tulemusena leiti, et arvutuslikult hinnatud retseptorite seondumistugevus on märgatavalt ülehinnatud, aga meetodi abil on võimalik hinnata retseptorite kasutatavust ning vaadelda retseptor-anioon seondumise geomeetrilisi aspekte. Retseptorite uurimisel on oluline osa ka eksperimentidel. Mikrokalorimeetriga läbi viidud isotermiline kalorimeetriline tiitrimine (reaktsiooni soojusefektide uurimine konstantsel temperatuuril tehtud tiitrimiseksperimendi kaudu) on meetodina laialdaselt kasutatud kõrge seondumistugevusega reaktsioonide uurimiseks. Selleks, et rakendada meetodit anioon-retseptor seondumise uurimiseks, mis tüüpiliselt on võrdlemisi madala seondumistugevusega, oleks vajalik meetodi kasutatavuse uurimine tema rakendusala piiri lähedal ning eksperimendi planeerimise ja läbiviimise tingimuste optimeerimine ning saadud tulemuste mõõtmistäpsuse (mõõtemääramatuse) hinnangu leidmine. Töö tulemusena leiti, et uuritud mikrokalorimeetria eksperimente saab kasutada nõrgalt seonduvate süsteemide reaktsiooniparameetrite hindamiseks ning eksperimentaalselt leitud reaktsioonientalpia hinnangu liitstandardmääramatus jääb vahemikku 1-2 kJ/mol.
Derivatization and quantitative gas-chromatographic analysis of oils
(2021-07-12) Tammekivi, Eliise; Leito, Ivo, juhendaja; Vahur, Signe, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Taimeõlid on taastuvad ressursid, mida on erinevatel eesmärkidel (näiteks toit, kunst, kosmeetika ja meditsiin) kasutatud sajandeid. Selleks, et oleks võimalik tuvastada ja kvantiseerida õli komponente, enne ja ka pärast selle kasutamist, on vaja väljatöötada põhjalikud ja täpsed analüüsimetoodikad. Üks kõige kasutatavam metood õlide analüüsiks on gaasikromatograafia (GC). Käesolevas doktoritöös võrreldi esimest korda põhjalikult nelja derivatiseerimismetoodikat, mida kasutatakse õlide GC analüüsil. Kvantitatiivse analüüsi, laborisisese korratavuse ja prooviettevalmistuse põhjal osutus värskete õlide analüüsil edukaimaks TMTFTH. Sõltumata aga derivatiseerimismetoodikast tuleks korrektse tulemuse esitamisel hinnata ka derivatiseerimisefektiivsuse (saagise) arvestamise vajalikkust. KOH‒BSTFA valiti esindama tüüpilist derivatiseerimismetoodikat eesmärgiga hinnata derivatiseerimise mõõtemääramatust kahe lähenemisega – traditsioonilise GUM-i ja Monte Carlo simulatsiooniga. Tulemused näitasid, et mõlema lähenemisega saadi sarnased mõõtemääramatuse hinnangud. Lisaks näitas analüüs, et kui sisendsuurused korreleeruvad omavahel, siis tuleb seda võtta arvesse ‒ vastasel juhul võib mõõtemääramatus olla suuresti ülehinnatud. Täiustatud kvantitatiivset GC meetodit koos happekatalüütilise metüülimisega (ACM) rakendati vanandatud pigmendi ja linaseemneõli segude analüüsiks. Absoluutne kvantiseerimine näitas, et peaaegu kõigi segude (v.a. tsinkvalge ja linaseemneõli) kuivamine oli mõjutatud pigmendi kontsentratsioonist. Värviproovide puhul analüüsiti ka suhteid (P/S, A/P, ∑D), mida on kasutatud värvi sideaine karakteriseerimiseks ja identifitseerimiseks. Analüüs näitas, et mainitud suhted sõltuvad pigmendist ja/või pigmendi kontsentratsioonist, mistõttu saab ainult äärmiselt kaalutletult nende suhete põhjal teha järeldusi sideaine kohta. Viimaks rakendati GC meetodit koos ACM derivatiseerimisega kahe kultuuriväärtuslikult objektilt võetud värviproovi ja ka pärmirakkude analüüsiks.
Derivatization reagents used in negative mode electrospray LC-MS
(2023-07-17) Zapata Flores, Ernesto De Jesus; Herodes, Koit, juhendaja; Leito, Ivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Aminohapete jahtimine! Kas olete kunagi mõelnud, et aminohapped ei esine mitte ainult valkude koostises? Oma uurimistöös otsin vabu aminohappeid, mida võib leida erinevatest jookidest, nagu tomatimahl, arbuusimahl ja kali. Võite küsida, miks me peame teadma vabade aminohapete kohta? Aga sellepärast, et need võivad mõjutada meie toidu maitset, anda tõendeid toiduaine geograafilise päritolu kohta või isegi olla tõendiks teatud toodete autentsuse kohta. Aminohapped on väga erilised molekulid, kuna need sisaldavad samas molekulis nii aluselist aminorühma kui ka happelist karboksüülrühma. Seetõttu on neid üsna keeruline analüüsida, ja need tuleb neid muundada, või nagu me ütleme, need tuleb "derivatiseerida". Selle transformatsiooni tulemusena saadakse aminohapete derivaadid. Neid uusi molekule on erinevate tehnikatega lihtsam tuvastada. Oma uurimistöös kasutan peamiselt vedelikkromatograafiat massispektromeetrilise detekteerimisega negatiivse ionisatsiooni režiimis. Vedelikkromatograafia aitab eraldada aminohapete derivaate prooviks oleva joogi teistest komponentidest, massispektromeetria aga ioniseerib derivaadid negatiivses režiimis. See tähendab, et tuvastatakse negatiivselt laetud ioone, mis tagab, et analüüsin tegelikult aminohapete derivaate ja mitte mingeid muid ühendeid! Võrreldes positiivse ionisatsiooni režiimiga mõjutavad proovide endi põhjustatud maatriksiefektid negatiivse ionisatsiooni režiimis saadud tulemusi vähem. Kokkuvõttes võimaldab minu töö saada aminohapete analüüsil usaldusväärsemaid tulemusi kui on seni võimalik olnud.
Design principles of synthetic molecular receptors for anion-selective electrodes
(2022-11-02) Rüütel, Alo; Leito, Ivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Ioonide määramiseks kasutatavaid portatiivseid sensorsüsteeme on laiatarbeliselt kättesaadavad vaid üksikud, näiteks Na+/K+ elektroodid, pH meetrid ja NO3- elektroodid. Anioonselektiivseid elektroodid on vajalikud meditsiinis, toiduainetööstuses, põllumajanduses. Nendes valdkondades on üheks huvipakkuvaks aineklassiks karboksüülhapete anioonid ehk karboksülaadid, mille selektiivseks määramiseks toimub arendustegevus elektrokeemiliste sensorite valmistamises. Selle uurimissuuna üheks strateegiaks on molekulaarretseptorite kasutamine ioonselektiivsetes elektroodides. Taoliste retseptorite arendamisega tegeleb just supramolekulaarkeemia ning ajapikku on loodud palju erinevaid retseptormolekulide valimeid. Kahjuks ei jõua sellised ained arendustegevuses kaugemale aineomaduste määramisest. Tulemusliku lõpuni arendatakse sensorsüsteemide prototüüpe üksikutel juhtudel. Käesoleva dissertatsiooni eesmärgiks on nimetatud kahe uurimisvaldkonna ühendamine ja uute anioonselektiivsete elektroodide arendamisel tekkivate väljakutsete uurimine. Sellega kaasnevad mitmed fundamentaalteaduslikud probleemid, mille lahendamiseks uuritakse töös mõjutegureid nagu seondumisvõime, lipofiilsus, kahefaasilised seondumiskeskkonnad jt.
Development of instrumental methods for the analysis of textile fibres and dyes
(2020-07-14) Peets, Pilleriin; Leito, Ivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli välja töötada meetodid tekstiilikiudude ja looduslike punaste värvainete identifitseerimiseks, et uurida erinevaid kultuuriväärtuslikke objekte. Kiudude ja värvainete analüüs on oluline, et saada informatsiooni uuritavate objektide ajaloo, päritolu ja seisundi kohta, samuti kuidas neid esemeid säilitada ja restaureerida. Tekstiilikiudude analüüsi jaoks mõõdeti 16 erineva kiutüübi infrapunaspektrid (FT-IR spektrid) kasutades nii ATR-FT-IR spektromeetrit kui ka FT-IR mikrospektromeetrit ATR kui ka peegeldustehnika (reflectance) režiimides. Kasutatud peegeldus-FT-IR spektroskoopiline meetod on eriline selle poolest, et võimaldab proove analüüsida kontaktivabalt, mis on eriti oluline väga õrnade ja väärtuslike ajalooliste ja arheoloogiliste proovide uurimise juures. Tekstiilivärvainete analüüsimiseks kasutati viite erinevat instrumentaaltehnikat – vedelikkromatograafia UV-Vis-, fluorestsents- ja massispektromeetrilise (MS) detektoriga ning kõrglahutusega MS ESI ja MALDI ioonallikaga, nii positiivses kui negatiivses režiimis – et uurida seitset erinevat looduslikku punast värvainet. Erinevate meetodite kombineeritud kasutamine võimaldas saada rohkem vajalikku informatsiooni uuritud värvaine standardite kohta ning analüüsida reaalseid proove efektiivsemalt. Töö tulemusena koostati suur standardspektrite ja -kromatogrammide kogu, mida on võimalik kasutada tundmatute kultuuriväärtuslike, kuid ka kriminalistika ja tööstuslike, proovide identifitseerimiseks. Tekstiilikiudude kollektsiooni kuulub praeguseks üle 4000 ATR-FT-IR ja peegeldus-FT-IR spektri. Seitset punast looduslikku värvainet iseloomustab kokku 113 kromatogrammi ja spektrit, mis on mõõdetud viie erineva instrumendiga ning interpreteeritud. Väljatöötatud meetodite kasulikkus on tõestatud, analüüsides erinevaid ajaloolisi proove Eesti Rahva Muuseumist, Konserveerimis- ja digiteerimiskeskusest Kanut ja erakogudest.
Development of MALDI-FT-ICR-MS methodology for the analysis of resinous materials
(2017-07-06) Teearu, Anu; Vahur, Signe, juhendaja; Leito, Ivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolev doktoritöö käsitleb looduslike vaiguliste materjalide analüüsimiseks sobiliku MALDI-FT-ICR-MS metoodika arendust. Tänu ulatuslikule levikule ja headele omadustele on looduslikud vaigud olnud kasutusel kümneid tuhandeid aastaid ning nende rakendusala on väga lai: neid on kasutatud liimainetena, hüdroisolatsiooni materjalidena, valuvaigistitena jne. Üks tähtsamaid looduslike vaikude rakendusalasid seoses kultuuri- ja kunstiväärtustega (maalid, polükroomsed objektid ja mööbel) on lakkide valmistamine. Keemilisest aspektist on vaigud keerulised segud lähedase koostisega komponentidest, ning aja jooksul muutub vaiguliste materjalide koostis tänu lagunemis- ja oksüdatsiooniprotsessidele veelgi komplekssemaks. See seab vaikude analüüsimeetodile kõrged nõudmised. Samas on oluline omada informatsiooni kunsti- ja kultuuriväärtuste valmistamiseks kasutatud materjalide, sh vaikude kohta: see võib anda teavet objekti päritolu ja ajaloo kohta (oluline konservaatoritele/restauraatoritele, kunstiajaloolastele ja arheoloogidele). Käesoleva uurimistöö raames töötati välja MALDI-FT-ICR-MS metoodika vaiguliste materjalide analüüsimiseks, mis võimaldab korraga koguda suurel hulgal hea m/z-täpsusega informatsiooni vaiguliste materjalide kohta. Metoodika arendus hõlmas järgnevaid etappe: (1) DHB testimine maatriksaine ja sisekalibrandina vaiguliste materjalide analüüsil, (2) uue negatiivses ioonrežiimis sobiliku maatriksaine, 2-aminoakridiini, kasutusele võtmine, (3) uute sisekalibrantide (15 fosfaseeni-põhist katiooni ja 4 sulfo-ühendi aniooni) testimine, eesmärgiga koguda väga hea m/z-täpsusega massispektromeetrilisi andmeid, (4) proovi ettevalmistuse modifitseerimist ja (5) erinevatele vaigulistele proovidele sobivate MALDI-FT-ICR-MS parameetrite komplektide koostamist. Välja töötatud MALDI-FT-ICR-MS metoodika võimekuse hindamiseks rakendati seda kolme erinevat tüüpi ja erinevast ajastust pärit vaigulise proovi analüüsimisel.
Development of novel on-site chemical analysis tests – from alternative materials and technologies to functional prototypes
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-07-08) Saar, Indrek; Evard, Hanno, juhendaja; Leito, Ivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kujutle, et keerukaid keemilisi analüüse saab teha ükskõik kus — just seal, kus neid vaja läheb, ilma laborita. Traditsiooniline keemiline analüüs nõuab sageli keerulist aparatuuri, väljaõppinud spetsialiste ja palju aega, luues vajaduse kiiremate ja kättesaadavamate lahenduste järele. Käesolevas doktoritöös töötati välja uued kohapealsed keemilise analüüsi testid, mis lisaks analüüsi lihtsustamisele pakuvad ka kõrgemat analüütilist võimekust võrreldes olemasolevate kaasaskantavate lahendustega. Neid teste valmistati siiditrüki ja uudse osakestepõhise lähenemise abil, mis on kiire, madalate kuludega ja potentsiaalselt hästi masstootmiseks sobiv. See lähenemisviis võimaldab paremini kontrollida baasmaterjali kvaliteeti ja omadusi (nt paksust, pinnafunktsionaalsust). Lisaks näidati töös, et tavapäraseid laboratoorseid tehnikaid, nagu kromatograafia (parema selektiivsuse saavutamiseks) ja tahke faasi ekstraktsioon (kõrgema tundlikkuse saavutamiseks), saab nendesse testidesse edukalt integreerida. See on oluline samm kõrgema analüütilise võimekuse viimiseks otse kasutuskohale. Väljatöötatud funktsionaalsed prototüübid olid kompaktsed, kasutajasõbralikud ja suutelised andma usaldusväärseid tulemusi. Nende rakendused hõlmasid näiteks biotiini taseme jälgimist uriiniproovides ning mitmete metallikatioonide määramist erinevates veeproovides, sealhulgas tugevaid kelateerijaid sisaldavates väetiselahustes. Ühendades alternatiivsed materjalid, nutika disaini ja keerukamad analüüsimeetodid, nihutavad need testid kohapealse keemilise analüüsi piire. Töö tulemused sillutavad ka teed võimekamate ja masstootmiseks sobivate diagnostikavahendite väljatöötamiseks, mis võimaldavad täpsemaid ja kiiremaid tulemusi ning otsustamist keskkonnaseires, tervishoius ja põllumajanduses.
ESI ionisatsiooniefektiivsuse uurimine erinevatel massispektromeetritel
(Tartu Ülikool, 2013) Ets, Kristel; Leito, Ivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Estimating limit of detection for mass spectrometric analysis methods
(2016-07-01) Evard, Hanno; Kruve, Anneli, juhendaja; Leito, Ivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.
Avastamispiir (AP) on üks olulisemaid parameetreid analüüsimeetodite valideerimisel. See näitab madalaimat analüüdi kontsentratsiooni, kus võime hea tõenäosusega öelda, et analüüt on tõesti proovis sees. See parameeter on seega oluline tulemuste õigeks tõlgendamiseks ja analüüsimeetodi karakteriseerimiseks. Näiteks võib tuua dopingu ained sportlase veres, narkootilised ained kurjategija uriinis, mürkained toidus, ohtlikud kemikaalid keskkonnas jne. Erinevad standardid, mis avastamispiiri määramist reguleerivad, pole aga omavahel kooskõlas ning seega on tekkinud väga palju erinevaid AP hindamise metoodikaid. Lisaks teevad tihti need metoodikad eeldusi või lihtsustusi, mida pole selgitatud piisavalt viies seega valel kasutamisel ebaadekvaatsete tulemusteni. Esineb ka muid probleeme. Näiteks pole ka piisavalt kirjeldatud avastamispiiri igapäevase kontrollimise korrektseid metoodikaid. Massispektromeetria (MS) on laialt levinud ja hea tundlikkusega analüüsitehnika, mille tõttu on avastamispiir nende puhul eriti oluline. Käesoleva töö käigus võrreldi erinevaid AP hindamise metoodikaid ja uuriti olulisi eksperimendi disaini aspekte kasutades andmeid MS analüüsimeetoditelt. Need tulemused koondati kokku spetsiifiliste soovitustega skeemiks, kus on olulised AP hindamise aspektid välja toodud. Võtmesõnad: Avastamispiir, valideermine, massispektromeetria, vedelikkromatograafia, paberpihustus ionisatsioon
Experimental realization and applications of the unified acidity scale
(2017-11-03) Heering, Agnes; Leito, Ivo, juhendaja; Nerut, Jaak, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Happelisus on keskkonna, toodete ja toidu puhul tähtis näitaja. Kõik teavad, et sidrun on hapum kui maasikas, kuid kõiki asju ei saa maitsta. Kuidas sellisel juhul happelisust hinnata? Happelisuse hindamiseks on kasutusel pH ning mida väiksem on mingi olluse pH näit, seda happelisem see on. Vees on pH skaala ulatus 0 kuni 14 ning skaala keskel, pH 7 juures on vesi neutraalne. Vees on pH mõõtmine lihtne, olles üks levinumaid mõõtmisi keemia laborites. Hoopis keerulisem on asi mittevesikeskkondades – bensiinis, taimeõlis, lihas jne. Sisuliselt võib öelda, et igal keskkonnal on oma pH skaala, kuid need ei ole omavahel võrreldavad. Temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse näiteks Celsiuse ja Kelvini skaalat, kuid temperatuuri osatakse ühest skaalast teise teisendada. Sama ei saa öelda pH puhul, kuna skaalade nullpunktid eri keskkondades on teadmata. Seega kehtis kuni viimase ajani kahetsusväärne olukord, kus mõiste pH tähendab igas keskkonnas ise asja ja need pH väärtused ei ole omavahel võrreldavad. 2010. aastal töötati välja üldistatud happelisuse (pHabs) skaala kontseptsioon – üks skaala kõigi keskkondade jaoks. Selles skaalas esitatuna on võimalik kõikide keskkondade happelisusi omavahel võrrelda. Teoorias asendas üks skaala kõiki neid sadu ja tuhendeid pH skaalasid, kuid see kontseptsioon oli algselt olemas vaid teooria tasemel – mõõta pHabs väärtusi veel ei osatud. Doktoritöö eesmärk oli viia see teooria ellu ehk arendada välja meetod pHabs mõõtmiseks ning esimest korda ajaloos mõõta üldistatud happelisusi. Töö eesmärk täideti edukalt ning nüüd on olemas võimalus mõõta üldistatud happelisusi. Loodud meetodi esmaseks rakenduseks oli vesi-metanooli ja vesi-atsetonitriili segude üldistatud happelisuste mõõtmine. Neid segusid kasutatakse mobiilfaasidena vedelikkromatograafia-massispektromeetria meetodis, mis on praegusel ajal üks levinumaid ja võimekamaid analüüsimeetodeid. Valdavalt käib mobiilfaasi pH valimine katse-eksitusmeetodil. Tegeliku happelisuse teadmine võimaldab valida sobivaima mobiilfaasi, säästes keskkonda, aega ja raha. Selle töö suurim saavutus on mõõtevõimekuse tekitamine. Nüüdsest saab mõõta järgmiste huvipakkuvate objektide üldistatud happelisusi ning järjest avardada inimkonna arusaama happelisusest väljaspool teada-tuntud vesikeskkonda.
Experimental realization of the unified pH scale
(Tartu Ülikool, 2013) Suu, Agnes; Leito, Ivo, juhendaja; Jalukse, Lauri, juhendaja
Experimental studies and modeling of solute-solvent interactions
(2018-07-05) Tšepelevitš, Sofja; Leito, Ivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Enamik praktilist tähtsust omavatest keemilistest protsessidest toimub vedelikes – mitte ainult tööstuslik süntees ja laborikeemia, vaid ka bioloogilised protsessid nagu rakkude hingamine toimuvad molekulaarsel tasemel keerulise koostisega lahustes. Neist protsessidest arusaamine ja molekulide käitumise ennustamine lahustes on tähtis arvukate uurimisvaldkondade jaoks, meditsiinist ja farmakoloogiast naftakeemiani. Kahjuks on ainete omaduste ennustamine vedelikes arvutuskeemia jaoks üks keerulisemaid ülesandeid. Käesolevas töös hinnati olemasolevate arvutusmetoodikate sobivust vesiniksideme tekke kirjeldamiseks orgaanilistes lahustites ning molekulide jaotuse kirjeldamiseks kahe vedeliku vahel (sisuliselt vedelik-vedelik ekstraktsiooni modelleerimiseks). Peamine kasutatud arvutusmeetod oli COSMO-RS (Conductor-like Screening Model for Real Solvents), valitud oma erakordse sobivuse tõttu kontsentreeritud ja mitmekomponendiliste lahuste omaduste ennustamiseks ja molekulaardisainiks. Töö käigus leiti, et vesiniksidemed neutraalsete molekulide vahel on kirjeldatavad suhteliselt hästi, kuid vaadeldud arvutusmetoodikad pole piisavalt täpsed negatiivselt laetud vesiniksidemega komplekside modelleerimiseks. Vedelik-vedelik ekstraktsiooni tulemuste ennustamine COSMO-RS meetodiga oli üldjuhul edukas. Saadud tulemustele (nii lõpp- kui vahepealsetele parameetritele) saadi täpsuse hinanngud. Peale selle arendati uus metodoloogia tundmatute ühendite jaotuse ennustamiseks kahe mitteseguneva vedeliku vahel ilma vajaduseta ühendeid identifitseerida. See lihtsustab parima lahusti valikut ainete isoleerimiseks või puhastamiseks, vähendades töö- ja kemikaalide kulu ning jäätmete kogust.
Exploring the basicity of phosphanes and related compounds
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-07-08) Pikma, Marta-Lisette; Kütt, Agnes, juhendaja; Leito, Ivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Katalüsaatorid võimaldavad tõsta reaktsioonide efektiivsust või viia need läbi tingimustes, mis muidu oleksid ebasoodsad. Üleminekumetallide katalüsaatorid on laialdaselt kasutusel homogeenses katalüüsis ning neid kombineeritakse tavaliselt ligandidega, mis parandavad katalüsaatori aktiivsust, selektiivsust või stabiilsust. Fosfaanid on ühed enam kasutatavatest ligandide tüüpideks tänu oma hõlpsasti muudetavatele steriilsetele ja elektroonilistele omadustele, mida saab varieerida asendusrühmade kaudu. Käesolev väitekiri koondab fosfaanide aluselisuse andmed ühtseks ülevaateks ning käsitleb lünki olemasolevas andmestikus. Lisaks pakutakse välja lihtsustatud viisi fosfaanide omaduste hindamiseks, et hõlbustada tõhusamat ligandide sõelumist. Veel sünteesiti ja iseloomustati üheksa uut alust, millel on soodsad UV-Vis omadused. Doktoritöös uuriti kokku 80 fosfororgaanilist ühendit kas eksperimentaalsete või arvutuslike meetodite abil.
Fabrication and characterization of solid-contact anion-selective electrodes based on macrocyclic receptors
(Tartu Ülikool, 2020) Saar, Indrek; Leito, Ivo, juhendaja; Bobacka, Johan, juhendaja; Tartu Ülikool. Füüsika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Fotomeetrilise analüüsi modelleerimine ning tulemuse määramatuse ja analüüsi tingimuste vahelise seose uurimine
(2004) Traks, Julia; Leito, Ivo, juhendaja
FT-IR spektroskoopia võimalused ja piirangud kunstiobjektide uurimisel
(2005) Vahur, Signe; Leito, Ivo, juhendaja