Browsing by Author "Must, Olev"

Now showing 1 - 13 of 13

Eesti PISA 2009 kontekstis: tugevused ja probleemid
(2012) Mikk, Jaan; Kitsing, Maie; Must, Olev; Säälik, Ülle; Täht, Karin
Eestis on paljud autorid vaadelnud PISA 2006 ja 2009 tulemusi keskendudes põhiliselt nende olemuse selgitamisele ja erinevatele võrdlustele. Tänu Eduko uurimistoetusele oli autoritel võimalik PISA tulemusi analüüsida, kusjuures autorid keskendusid põhiliselt PISA tulemuste seostele koolide juhtimisega, õpilaste õpistrateegiatega, nende õpimotivatsiooniga jne. Uuringu käigus leiti uusi ideid, millele saab toetuda eesti kooli arendamisel.
Eesti PISA 2009 kontekstis: tugevused ja probleemid: Programmi Eduko uuringutoetuse kasutamise lepingu aruanne
(2012) Mikk, Jaan; Kitsing, Maie; Must, Olev; Säälik, Ülle; Täht, Karin; Tartu Ülikool
Analüüsi eesmärk on hinnata Eesti kooli olukorda ja arenguid PISA 2009 andmete põhjal. Eesti üldharidussüsteemi tugevuste ja probleemide leidmiseks võrreldakse Eesti PISA 2009 tulemusi teiste riikide tulemustega. Juba alates PISA esimestest uuringutest on teada, et riigi tasandil fikseeritavad kõrged õppimisega seotud hoiakulised näitajad (õppimisstrateegiad, õpihuvi- ja motivatsioon, õpilaste enesekohased hoiakud) on negatiivselt seotud õpilaste saavutustega. Eesti arengut analüüsitakse PISA 2009 üldtulemuste ning üksiktulemuste ja kõigi taustaandmete võrdlemisel PISA 2006 vastavate näitajatega. Kui taustanäitaja muutus on statistiliselt olulises seoses PISA tulemuste muutusega, siis on see üks võimalik selgitus Eesti PISA tulemuste muutusele. Järeldused võimaldavad kindlamalt otsustada, milliste arengutega Eesti haridussüsteemis tuleb jätkata ja millele tuleks rohkem tähelepanu pöörata. Näiteks, kooli küsimustiku vastuste analüüsimisel saab leida, millised õpetamise ja hindamise viisid, milline õppekava ja hariduspoliitika on tänapäeval perspektiivsed. Need teadmised võimaldavad paremini realiseerida EDUKO eesmärki kujundada tulevikkuvaatav õpetajahariduse süsteem.
Gümnaasiumite lisandväärtuse mudelid. Lepingu nr. 1.6-13.2/494 aruanne
(Tartu, 2016) Must, Olev; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Haridustee valikud ning õpingute katkestamise asjaolud Eesti kõrghariduses
(Haridus- ja Teadusministeerium, 2015) Must, Olev; Must, Aasa; Täht, Karin
Uurimuse teoreetiliseks aluseks on V. Tinto integratsiooniteooria (1975, 1993) ning R. Ryani ja E. Deci enesemääratlusteooria (1985, 2000). Aruanne koosneb kahest osast. Esimene osa käsitleb Eesti Hariduse Infosüsteemi alusel Eesti üliõpilaste haridusteede valiku (2005–2014) statistilist analüüsi. Analüüsitud on enam kui 182 000 õpingute algusega seotud sündmust. Iseloomustatakse üliõpilaste haridusteid reastades õpisündmused nende ajalises järgnevuses. Näidatakse, et sündmusepõhine üliõpilaste andmestik toob endaga kaasa suure hulga kordussündmusi, sest ühele õppetsüklile võib järgneda teine. Ühe üliõpilase kohta on keskmiselt 1,4 õpingutsükli kannet, peamiselt õpingute katkemisest tulenevate kordusõpingute tõttu. Kordusõpingute käigus võib muutuda õppeasutus, õppevaldkond või õppetase. Enam kui pooled esmakordselt õpinguid alustanud üliõpilased ei lõpeta alustatut. Õpingud katkevad üldjuhul siis, kui on läbitud enam kui pool õppeajast. Kordusõpingute käigus nihkuvad üliõpilased sotsiaalteaduslike õppevaldkondade suunas. Töö teine osa käsitleb 2014. aasta lõpus akadeemilisel puhkusel olevate üliõpilaste (N= 1304) ja ajavahemikul 01.10.2013–01.10.2014 õppekava nõuete mittetäitmise tõttu eksmatrikuleeritud üliõpilaste (N = 946) andmeid. Vaatluse all olid õppekava valiku motiivid, üliõpilaste enesekohased hinnangud, kõrgkoolikogemused, õppetöö peatumise või katkestamise põhjendused ja õpingute ajal töötamise põhjendused. Klasteranalüüs näitas, et kuigi õppetöö võib katkeda paljudel asjaoludel, on neist selgesti eristatavad kaks põhjuste ringi: huvide muutus õppetöö käigus ning üliõpilase pühendumine tööle ja seetõttu uus enesemääratlus. Õppetöö võib katkeda ka perekondlikel põhjustel, tervise tõttu, raskuste tõttu lõputöö tegemisel jne, kuid need põhjused ei ole spetsiifilised katkestamisele viivad põhjused– taolisi raskusi kogevad ka teised üliõpilased.
Inimkapitali jaotumine ja loomine Eesti kõrgharidussüsteemis
(2004) Must, Olev
Inimkapitali all mõeldakse käesolevas töös inimeste teadmiste ja oskuste potentsiaali efektiivseks toimimiseks ühiskonnas, sh töösuhete sfääris. Inimkapitali loomisel etendab olulist osa haridussüsteem. Kõrgharidussüsteem võtab endale üle noored, kelle teadmised ja oskused on kujundatud erinevais keskharidust andvais haridusinstitutsioonides, põhiliselt gümnaasiumis. Keskhariduse saanud inimeste teadmiste ja oskuste koondnäitajaiks on nende poolt sooritatud gümnaasiumi riigieksamite tulemused. Süsteemne ülevaade sellest, kuidas ja mis asjaoludel erineva üldharidusliku kvaliteediga noored sisenevad kõrgharidust andvaisse õppeasutustesse, praegu Eestis puudubki. Selle ülevaate andmiseks vajalike uurimustööde kavandamine ongi käesoleva töö esimene peaülesanne. Teiseks, kõrghariduse üheks peafunktsiooniks on keskhariduse saanud noorte teadmiste ja oskuste oluline tõstmine, seega ka inimkapitali tõhustamine. Seda, kuivõrd hästi ja tulemuslikult on kõrgharidus tõstnud inimese suutlikkust ja ühiskonda integreerumisvõimet, näitab formaalsest aspektist vastavate õppekavade läbinud inimeste hulk, sisulisest aspektist aga see, mis saab neist noortest pärast kõrgkooli - jätkavad nad õpinguid kõrgemal tasemel, leiavad nad endale sobiva töö ja rakenduse tööturul? Sellele küsimusele vastuse otsimiseks vastavate uurimustööde kavandamine on käesoleva projekti teine ülesanne.
Kõrgkool ja psühholoogia
(Tartu Ülikool, 2013) Täht, Karin; Harro, Jaanus; Must, Olev; Realo, Anu
Kogumik „Kõrgkool ja psühholoogia“ on koostatud eesmärgiga tutvustada Tartu ülikooli psühholoogia instituudis aastail 2009–2013 korraldatud projekti „Kõrgkooli akadeemilist edukust mõjutavad tegurid“ (KAEMUS) peamisi tulemusi ning pakkuda seeläbi harivat ja põnevat lugemist kõigile, kes huvituvad ülikoolihariduse omandamise psühholoogilistest tahkudest.
Kõrgkoolilõpetaja kohanemine töömaailmaga
(2006) Must, Olev
Käesoleva analüüsi eesmärgiks on pilootuuringu korras selgitada, kuidas äsja kõrgkooli lõpetanud isikud kohanevad töömaailmaga: mis mõjutab nende töökohavalikut, kuidas lõpetajad tajuvad õpitu ja töönõuete seost, kuidas ollakse rahul toimunud valikute ning kõrgkoolijärgse sotsiaalse positsiooniga tervikuna, millistest väärtustest lähtutakse tööalastes otsustustes.
Mille poolest erinevad madala ja kõrge lisandväärtusega gümnaasiumid? Intervjuud koolijuhi, õpetajate ja õpilastega. Peamised leiud
(Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut, 2017) Must, Olev; Must, Aasa; Saks, Katrin; Mäeots, Mario; Kiisla, Aet; Kumpas-Lenk, Kaija; Säälik, Ülle
Mittenormatiivse õpiedu asjaolud ja motivatsioon
(2006) Must, Olev
Käesolevas töös on tegemist küsitluse teel saadud andmetega ning seepärast peab tulemuste interpreteerimisel silmas pidama asjaolu, et tegemist on informatsiooniga/arvamustega, mis on saadud retrospektiivselt, st pärast õppetöö katkemise kui reaalse fakti toimumist. Inimestel on reeglina kalduvus endaga toimunud sündmusi „korrigeerida”, tagantjärele tõlgendada, ratsionaliseerida ning õigustada. Retrospektiivse küsitluse teel saadud informatsioon on teave pigem põhjendustest kui põhjustest. Teiseks tuleb alljärgnevas töös esitatud andmete tõlgendamisel silmas pidada seda, et üliõpilasi, kes on kas akadeemilisel puhkusel või keda on eksmatrikuleeritud kõrgkoolist enne õppekava nõuete täitmist, on küsitluseks väga raske kätte saada. Käesolevas töös on küsitlus toimunud kahel viisil: kirjaliku postiküsitlusena ning interneti teel elektroonse küsitlusena (e-formulari vahendusel). Mõlemal juhul oli inimeste reaalsete kontaktandmete leidmine väga raske ning suhteliselt väike oli ka nende hulk, kes küsimustikule vastasid. Õpingute katkemine on liialt intiimne sündmus, et sellega seonduvast varmalt räägitaks. Elektroonset küsitlust tuleb siin vaadata kui positiivset lahendit, sest internetikeskkond suurendab anonüümsustunde teket intiimsetele küsimustele vastamisel (Veldre, 2002). Tõsi, kontakti saamine nende üliõpilastega, kes olid akadeemilisel puhkusel, oli veidi hõlpsam ja tulemuslikum kui vastajatega, kes äsja (viimase aasta jooksul) olid kõrgkoolist eksmatrikuleeritud. Erinevuse põhjuseks on ilmselt sündmuste erinev isiklik tähendus inimese jaoks.
Põhikoolijärgse hariduse valikudilemmad
(2005) Must, Olev
Hariduskorralduses on selgelt eristatav kohustuslik haridus kuni kohustusliku kooliea lõpuni ja vabatahtlik haridus. Eestis on hariduse kohustuslikkus määratud kahe kriteeriumiga: kas on omandatud põhikooliharidus või isik on saanud 17-aastaseks. Pärast nende rajajoonte ületamist on hariduse omandamine vabatahtlik. Vaatamata hariduse vabatahtlikkusele, jätkab enamik põhikooli lõpetavatest noortest õppimist. Põhikoolile järgneva haridustee valikut hakkavad koolikohustuse asemel määrama noorte endi ja nende kodude väärtused, tõekspidamised, ideaalid ja suutlikkus soovitut teostada. Kuivõrd enamiku Eesti noorte jaoks ületatakse koolikohustuse piir põhikooli lõpetamisega, on põhikoolile järgneva haridustee valik see samm, mida kujundavad erinevad, nii õpilasest endast kui teda ümbritsevast keskkonnast tulenevad tegurid. Käesoleva uurimuse eesmärgiks ongi põhikoolijärgsete haridusteede valiku subjektiivse poole uurimine. Uurimuse põhieesmärgiks on leida vastus küsimusele, millega noored ise seletavad, põhjendavad, motiveerivad oma haridustee valikut ning milline on subjektiivsete tegurite roll muude tegurite taustal.
Riigieksamitulemuste võrreldavuse loomine
(Tartu Ülikool, 2008) Raidvee, Aire; Teepere, Anti; Must, Olev
Käsitledes Eesti haridussüsteemis riigieksamite hinnete võrreldavust, on käesoleva tööga vastatud vähemalt järgmistele küsimustele: 1) Kas ja millised on hindamissüsteemide ühispõhimõtted erinevates ainetes? 2) Kas erinevate riigieksamite tulemuste palliomistused on samatähenduslikud? 3) Kas ühe aine piires eri aegadel saadud tulemused on samatähenduslikud? Kas võib ühe eksamiaine piires välja joonistada keskmiste hinnete ajalise trendi, teades, et võrdleme analoogseid, samatähenduslikke tulemusi? 4) Kas on võimalik hindamisel kasutatavad arvud seostada kvalitatiivsete hinnangutega, fikseerimaks hinnete samatähenduslikkust, (hinde arvväärtus võib olla sama, aga kas tema tähendus on sama)? 5) Kas riigieksamite tulemused saavad olla üliõpilaskandidaatide usaldusväärse võrdluse aluseks, (kas eristavad eksaminande piisavalt hästi kõrgkoolide vastuvõtukriteeriumidena)?
Tunne iseennast: praktiline sissejuhatus individuaalsete erinevuste psühholoogiasse
(2010-01-08T09:05:06Z) Must, Olev; Must, Aasa; Kenn, Konstabel; Täht, Karin; Kiive, Evelyn; Kreegipuu, Kairi
BeSt programmi toetusel loodud e-kursuse "Tunne iseennast: praktiline sissejuhatus individuaalsete erinevuste psühholoogiasse" õppematerjalid
Üliõpilaskandidaatide valikudilemmade hierarhia ja dünaamika
(2006) Must, Olev
Kõrgharidus on viimaseil aastakümneil nii Eestis kui kogu maailmas ekstensiivselt arenenud. Kirjanduses osutatakse, et 20. sajandi alguses oli kõrghariduses umbes 500 000 üliõpilast üle maailma, moodustades vaid 1% kõrgkooliealistest inimestest. UNESCO andmeil oli 2004. aastaks ülemaailmne kolmanda astme hariduses osalemise määr 24%. Kõrghariduse omandajate suhteliselt kõrge osatähtsuse poolest on maailmas ülikõrged näitajad Kanadas ja Jaapanis, 2002. a oli enam kui pooltel nende riikide 25-34 aastastest kodanikest kõrgharidus. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on selgitada, millistest kriteeriumitest lähtuvad Eesti noored, kes on otsustanud jätkata haridusteed kõrgkoolis: millistel motiividel ja milliseid valikuid nad teevad ning milliste tulemustega lõpeb nende kõrgkooli astumise protsess.